......................................................................5 Teotihuacani kultuur.........................................................................................................................6 Klassikaline maia kultuur.................................................................................................................7 Asteekide kultuur..............................................................................................................................8 Chavini kultuur.................................................................................................................................9 Moche kultuur ..................................................................................................................................9 Nasca kultuur..................................................................................................................................10 Wari kultuur.........................................................
kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad valmistasid keraamikat, kasutasid riide valmistamiseks kangastelgi, ehitasid kivihooneid ning nikerdasid imeilusaid kujukesi. Pealinna suurimad hooned olid kolmekorruselised. Neis oli arvukalt tube, koridore ja treppe. Kasutatud kirjandus: 1) ,,Maailma ajalugu" 2,,Õpilase ajalooentsüklopeedia"
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi
majanduslik ja ühiskondlik elu samas täiesti erinev Lähis-Ida jõeäärsetest riikidest. Nimetus legendaarse Kreeta kuninga Minose järgi. 9 Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele Inkade kultuur oli tihedalt seotud neile eelnenud Peruu piirkonna kultuuridega. Mõjude seisukohast on loomulikult kõige tähtsam Chavini kultuur, mis suurel või vähemal määral mõjustas kõiki järgnevaid Peruu piirkonna tsivilisatsioone. Chavin on arvatavasti üldse esimene Peruu piirkonna kõrgkultuur, või vähemalt puuduvad praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad
Alates teisest aastatuhatest on leitud ka keraamika jäänuseid. 1 aastatuhendel on tähtsamaks keskuseks Chavin de Huantar (kõrgaeg umbes 9.-3. sajand eKr). See on kaugemal sisemaal, ilmselt asus sisemaa ja rannikuareaalide piiril suur rituaalkeskus, millel oli väga lai religioosne mõju. Sealt pärinevad esimesed jumaluste kujutised (El Lancon steel) ja Raymondi steel. Sellel kujutatud jumala kultus oli nii ruumiliselt kui ajaliselt lai (nt veel 17. saj andil tehti Chavini palverännakuid). Selle keskuse ümber on linn ning leiduvad ka uhked ülikuhauad. 3. -7. sjandil kujunes esimene suurem territoriaalne riik Moche Peruu põhjaosas. See ühendas mitmed jõeorud (varem oli põhimõte, et üks jõeorg üks rituaalkeskus ja ilmselt ka üks poliitiline üksus. Linnriigilaadsed?). Pealinnas Mochas oli kaks uhket ehitist valitseja palee ja rituaalkeskus. Linnasl oli suur tänavatevõrk ja ka kanalite süsteem. Linnast veidi eemalt Sipanist on leitud
annaabi.ee 
