Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"chavini" - 5 õppematerjali

thumbnail
16
doc

Ameerika põliskultuurid

toimusid suuremad ohverdused jumalatele. Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad. 8 Veejumalanna kujuline anum9 8 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9 Google.com 8 CHAVINI KULTUUR 850-400 a eKr Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga. Selles kultuuris ilmneb imetlus kaslaste kujutiste vastu. MOCHE KULTUUR 100-750 a pKr

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ameerika (1500-350 eKr)

kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad valmistasid keraamikat, kasutasid riide valmistamiseks kangastelgi, ehitasid kivihooneid ning nikerdasid imeilusaid kujukesi. Pealinna suurimad hooned olid kolmekorruselised. Neis oli arvukalt tube, koridore ja treppe. Kasutatud kirjandus: 1) ,,Maailma ajalugu" 2,,Õpilase ajalooentsüklopeedia"

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

INKAD

INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

majanduslik ja ühiskondlik elu samas täiesti erinev Lähis-Ida jõeäärsetest riikidest. Nimetus legendaarse Kreeta kuninga Minose järgi. 9 Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele Inkade kultuur oli tihedalt seotud neile eelnenud Peruu piirkonna kultuuridega. Mõjude seisukohast on loomulikult kõige tähtsam Chavini kultuur, mis suurel või vähemal määral mõjustas kõiki järgnevaid Peruu piirkonna tsivilisatsioone. Chavin on arvatavasti üldse esimene Peruu piirkonna kõrgkultuur, või vähemalt puuduvad praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Alates teisest aastatuhatest on leitud ka keraamika jäänuseid. 1 aastatuhendel on tähtsamaks keskuseks Chavin de Huantar (kõrgaeg umbes 9.-3. sajand eKr). See on kaugemal sisemaal, ilmselt asus sisemaa ja rannikuareaalide piiril suur rituaalkeskus, millel oli väga lai religioosne mõju. Sealt pärinevad esimesed jumaluste kujutised (El Lancon steel) ja Raymondi steel. Sellel kujutatud jumala kultus oli nii ruumiliselt kui ajaliselt lai (nt veel 17. saj andil tehti Chavini palverännakuid). Selle keskuse ümber on linn ning leiduvad ka uhked ülikuhauad. 3. -7. sjandil kujunes esimene suurem territoriaalne riik Moche Peruu põhjaosas. See ühendas mitmed jõeorud (varem oli põhimõte, et üks jõeorg ­ üks rituaalkeskus ja ilmselt ka üks poliitiline üksus. Linnriigilaadsed?). Pealinnas Mochas oli kaks uhket ehitist ­ valitseja palee ja rituaalkeskus. Linnasl oli suur tänavatevõrk ja ka kanalite süsteem. Linnast veidi eemalt Sipanist on leitud

Kultuur-Kunst → Kultuur
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun