Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ALZHEIMERI TÕBI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alzheimer, diagnoos, dementsus, hiljuti, hooldaja, vaevus, koordinatsioon, patsient, unustamine, kahtlus, ärrituvus, agressiivsus, keelevõime, kliinilise, degeneratiivne, staadiumis, apraksia, riietumine, ravita, tervises, füüsilistes, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, mattis, juhendaja, viik, mõdriku, saata, mäletama, panemineHaigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta,
Varajases staadiumis on mälu häire kerge, kuid hilises staadiumis kaotavad isikud võime suhelda teiste isikutega ning võime kontakteeruda ennast ümbritseva keskkonnaga. Iseloomulikud sümptomid on segadus (tunne), halb otsusvõime, suhtlemishäired, ärritatavus, enesessetõmbumine ja hallutsinatsioonid. On täheldatud ka krampide, Parkinsoni tõvele iseloomulikud omaduste, lihastoonuse tõusu, müokloonuse, uriinipidamatuse ja mutismi esinemist. Alzheimer on dementsuse kõige levinum vorm ning üldine termin kirjeldamaks mälu ja teiste intellektuaalsete võimete nõrgenemist piisavalt, et põhjustada probleeme igapäevaelu toimetulekuga. Peale diagnoosi saamist elab enamus alzheimeri tõvega patsiente keskmiselt kaheksa aastat. Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest tingimustest
spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustussündroomid jagunevad kaheks: akineetilised-rigiidsed või hüperkineetilis-hüpotoonilised. Akineetilis-rigiidsete kahjustuste puhul esineb liiga vähe liigutusi, sinna alla kuuluvad parkinsonistlikud sündroomid. Hüperkineetilis-hüpotooniliste kahjustuste puhul eisneb liiga palju liigutusi ja selle kahjustussündroomi alla kuuluvad vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused nagu düstooniad, korea, ballism, treemor jne. Tasakaal ja koordinatsioon. Väikeaju kahjustussündroomid. Väikeaju juhib: 2 poolkera- reguleerivad jäsemete koordinatsiooni . Häire puhul liigutused muutuvad ebatäpseks, ataktiliseks. (tahetelisi liigutusi reguleerib) Vermis (uss)- vastutab üldise tasakaalu eest. Väikeaju on kontaktis paljude ajuosadega. Väikeaju kahjustussündroomid on: Ataksia: *dünaamiline-liigutuste sooritamise häirumine; *staatiline- tasakaalu säilitamise
Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb Neuroloogilise haige uurimine. Haige küsitlemise eesmärgiks on saada ülevaade tervisehäirest ja sellega kaasuvatest probleemidest laiemalt. Üksikasjalikku anamneesi võtmist on keerukas sõnastada, sest see sõltub alati haigest ja tema kaebustest, patsiendi haritusest, oskusest oma vaevusi väljendada. Neuroloogilise haiguse korral on tihti oluline ka see, kuivõrd patsient suudab kontakteeruda. Oluline on arsti oskus küsitleda üksikasjalikult, kuid delikaatselt, mittepealekäivalt ning soov saada aru haiguse olemusest. Küsimused tuleb haigele esitada, lähtudes kindlast neuroloogilisest sündroomist või oletatavast haigusest. Kaebused tuleb jäädvustada võimalikult haige sõnastuses. Vajadusel võib pakkuda ka mõned vastusevariandid või kirjeldused, kuid seejuures ei tohi haigele "sõnu suhu panna". Vahel tuleb haiget vastamisel
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutata
arenguhäired. Psüühikahäirete eripära lapseeas 2.slaidikogu Orgaanilised psüühikahäired Häire = somaatilise või psüühilise funktsiooni hälve, mis põhjustab püsivaid toimetuleku raskusi, subjektiivseid vaevusi ja distressi. Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine *lisaks mäluhäiretele peavad esinema afaasia (amnestiline või sensoorne), agraafia, aleksia, akalkuulia või apraksia Hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud 65.-l või pärast 65. eluaastat;
Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada. Eestis on praegu umbes 2 500 Parkinsoni haigust põdevat patsienti, kellest 90% on vanemad kui 60. Samas on täheldatav seaduspärasus, et mida nooremas eas haigestutakse, seda raskemaks haigus kujuneb. Seni on maailma noorim Parkinsoni tõppe haigestunu 17-aastane, Eesti noorim patsient on 34-a. Epidemioloogilisi uuringuid tehes selgus, et 2/3 haigetest moodustavad naised. See ei tähenda siiski, et naistel oleks suurem oht Parkinsoni tõppe jääda, vaid sõltub meeste lühemast elueast. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Esmased sümptomid Neist esimesed on sageli mittespetsiifilised - näiteks jõuetus, kiire väsimine, kurnatus.
Tuumad asuvad piklikajus. Innerveerivad neelamislihaseid, parasümpaatilised innerveerivad kõrvasüljenääret. Aferentsed juhivad tundlikkust keele tagumiselt kolmandikult ning trummiõõnest. 10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt. Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon. Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused).
Vanus (mida vanem, üle 80 ) Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x Alkoholi liigtarvitamine Stress Suur kehakaal Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge vererõhk Suhkrutõbi Südame rütmihäired Suur kolesterooli sisaldus Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD: Arst/ Õde / Hooldaja Füsioterapeut Logopeed Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik
Tasakaalu seistes pole suuteline hoidma ei iseseisvalt ega ka kõrvalise abiga. Istumisel on kehaasend hea ja on suuteline asendit ka säilitama. Liikuvus on funktsionaalselt täielikult piiratud paremal kehapoolel. Ja seega on esmaseks liikumisvahendiks on ratastool. Haige viibib enamuse ajast voodis ja ratastooli tõstetakse ta istuma personali abiga. Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus. Kuid on lootust, et mõne ADL puhul on isik võimeline iseseisvust suurendama (söömine ja joomine terve kehapoolega). Haigel puudub täielik kontroll nii soole kui ka põie tühjenemise üle. Sooletühjenemine on regulaarne ja kõhukinnisust/kõhulahtisust ei ole esinenud. Abivahendiks kasutatakse mähkmeid ja kui haige on võimeline märku andma siibrit. Praktika lõpuks muutusi kontinentsiga ei toimunud. Haigel esines püsiv kurb/murelik näoilme ja pidevalt voolasid ka pisarad
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
Käitumishäired 30-50% Depressioon Õppimishäired Keskendumishäired Keskendumisraskuste avaldumine Raskused tähelepanu säilimisel mängides Sageli ei kuule, kui temaga räägitakse Ei kuula instruktsioone lõpuni Raskused tegevuse organiseerimisel Tegevuste vältimine, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust Asjade kaotamine Kergelt häiritav väliste stiimulite poolt Unustamine Impulsiivsus Sageli vastab enne, kui küsimus on lõppenud Raskusi järjekorras ootamisega Teiste katkestamine või vahelesegamine Liigne jutukus arvestamata sotsiaalseid olukordi Sümptomite laialdasus Sümptomid peavad esinema rohkem kui ühes situatsioonis – koolis, kodus, haiglas, trennis, külas jne Põhjustavad olulist sotsiaalset, akadeemilist või tööalast kahjustust
hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised *Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju *Suitsiidkatse olemas kavatsus surra *Mitteotsene suitsiid surmaga lõppev riskeeriv käitumine
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest
· Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Sklerosis multipleks ja Parkinsoni tõbi - etioloogia ja erinevus? SCLEROSIS MULTIPLEX: on krooniline ainevahetuse haigus, mis kahjustab kesknärvi süsteemi(kahjustub närvirakkude ümber olev pealmine müeliinkiht ja ei anna kontakti edasi)-häirub närvi impulsside kordineeritud levimine. On autoimmuunpõletik kus inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad keha enda vastu. Haigestumise tõeonäosus geneetilste faktoritega täna enam ei kinnitata, kuid esineb kk tingitud tegurite mõju kahtlus (raskemetallid, toksiinid jm). On kõige sagedasem neuroogiline haigus, mis invaliidistab noori (20-40a). Naised haigestuvad 2 korda sagedamini kui mehed. Esmased sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega. Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. (viirused, herpes)
2. V2 on hierarhia teine aste. Ka V2 projekteerub kõikidesse teistesse kuklaaladesse. 3. Peale V2 ala ilmnevad kolm eristatavat paralleelset juhteteed, mis viivad kiirukoorde, ülemisse temporaalvakku (superior temporal sulcus) ja alumisse oimukoorde. Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus? V1 piirkonna kahjustamisel käituvad inimesed nii nagu nad oleksid pimedad, kuid visuaalne sisend võib siiski jõuda kõrgematele töötluse tasanditele = patsient ütleb, et ta ei näe midagi, kuid ometi suudab objektile osutada, kuigi ta ise arvab, et näitab juhuslikus suunas. Häiret nimetatakse pimenägemiseks („blindsight"), kortikaalseks pimeduseks. Nägemisfunktsioonid kuklasagarast edasi: 5 üldist kategooriat. Vision for action - visuaalne töötlus liigutuste jaoks, nt kohvitassi tõstmisel Action for vision - aktiivne visuaalne otsing (scanning), silmaliigutused nägemisinfo töötlemiseks.
iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks protseduurilisse mällu salvestamine toimib hästi, samal ajal kui episoodilisse mällu ei salvestu midagi. Nii näiteks võib selline patsient õppida iga järgneva korraga üha kiiremini labürinti läbima, kuid samas ei mäleta ta ühelgi korral mitte midagi eelnevatest harjutuskordadest. Ülaltoodud tähelepanekutest võib järeldada, et semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem. 4 Amneesiasündroom: H. M-i juhtum
Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega juhthimine, emotsioonide kontroll. pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta. Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada. suur on ...
- Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad
ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu
- Vanur ei tohi alla anda - Tuleks loobuda halbadest harjumustest - Positiivne ellusuhtumine Hoolekandes tähelepanu - Mõistmine - Ärakuulamine - Lasta tal olla tema ise - Hoolimine ja heakskiit - Muredest rääkimine - Haigustest vaevustest tingitud kannatuste mõistmine ja võimaluste piires leevendamine - Toetamine oluline on tugiisik - Piisav päevaprogramm - Meeldiv seltskond ja keskkond - Hooldaja usaldamine - Ettevaatlikus hooldamisel - Aidata turvatunde tekkimisel Impulsse vanuritele annavad - kirjandus, peab olema võimalus lugeda ja kirjutada - raadio - kassetid - lugemisringid - kooliõpilaste tugikrupid - TV- filmid, videod, CD - talletada oma elulugu lindile - isiklik looming, päeviku pidamine - näiteringid - külaskäigud asutustesse - harrastada kujutavat kunsti n
medikamentoossele ravile; 2) GERD jätkuv sümptomaatika maksimaalse medikamentoosse ravi foonil; 2 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov 3) tüsistunud GERD (Baretti söögitoru, striktuur, veritsus, respiratoorsed komplikatsioonid jne); 4) kaasuv hiatus hernia; 5) patsient eelistab kirurgiat medikamentoossele ravile (eriti noor pt); 6) PPI kõrvaltoimed (infektsioosne gastroenteriit, mineraalainete puudus). Siiski kui PPI patsiendile üldse ei aita, siis operatiivse ravi edukuse tõenäosus vähene. Ideaalne operatiivse ravi kandidaat = PPI annavad mõõdukat efekti, kuid GERD püsib. Operatsioon: laparoskoopiline Nisseni (360o), Toupet (270o) või Dor(180o) fundoplikatsioon. Nissen esmavalik, parimad tulemused.
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
- ,,Tulevik on täis piiramatuid võimalusi" - Patsientide jaoks on hüpomaniakaalne seisund väga hea, sest on palju mõtteid ja loovust. Kui kaua kestab läheb üle maniaks Rõõmujoovastus > enda mõtete hindamine, kas võib ohtlikuks muutuda > Suitsiidi riskifaktorid Varasem suitsiidikatse, meeleoluhäired, positiivseid mõtteid peaaegu ei eksisteeri, üksindus (ei saada aru teiste toetusest enam), sõltuvushäired (alkohol on depressant), suitsiidirisk kasvab kui patsient saab ravimeid ja meeleolu hakkab tõusma aga toetus puudub, sügavas depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu, Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
annaabi.ee 
