10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11. Dissotsiatsioonivõrrandid: a) H2SeO4 <---> b) Ba(OH)2 <---> c) Fe(NO3)3 <---> 2A + B ----> 3C + D ( H > 0 ) <---- 12. Kuidas nihutab tasakaalu: a. aine A lisamine b. aine D eemaldamine c. aine B eemaldamine d. aine C lisamine
kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas. lakmuselahus (lilla)- happelises keskkonnas punane, aluselises keskkonnas sinine. metüüloranz (kollane)- happelises keskkonnas punane, aluselises ei muutu. fenoolftaleiin (värvusetu) - happelises ei muutu, aluselises muutub lillakasroosaks. 10. Nimeta igapäevaelust happelisi, aluselisi ja neutraalseid lahuseid. happelised: Sidrun, apelsin, äädikas
Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete (nt H3PO4) elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördrektsioon, milles nõrgast happest või alusest moodustunud sool reageerib veega. Elektrolüüdid omavahel ei reageeri.! Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH-skaala abil. pH=7 lahus on neutraalne, pH<7 lahus on happeline, vesinikioonide sisaldus on suurem, kui hüdroksiidioonide kontsentratsioon; pH>7 lahus on aluseline, hüdroksiidioonide kontsentratsioon on suurem kui vesinikioonide oma. Molaarse kontsentratsiooni arvutamise valem on c=n/v ühik on 1 mol/dm3 . reaktsioon läheb lõpuni, kui üks saadustest on a) vesi b) vesinik c) üks saadus sadeneb
3. Miks toimub hapete ja aluste vahel reaktsioon? Sest nad neutraliseerivad üksteist 4. Mis on neutraalne lahus? Kuidas seda kindlaks teha? Kui vesinik- ja hüdroksiidioone on lahuses võrdses hulgas, siis tekib neutraalne lahus. Tuleb hape ja alus omavahel reageerima panna. 5. Mille järgi on soolhape saanud oma nimetuse? 6. Mida väljendab lahuse pH? see väljendab lahuse happelisust või aluselisust 7. Milline on neutraalse lahuse pH väärtus? Milline on pH väärtus a) happelistes lahustes 0-7 (v.a) b)aluselistes lahustes- 7-14 c)neutraalse lahuses- 7 8. Millised jrg lahustest on happelised, neutraalsed või aluselised, kui lahuste pH väärtus on ... a) 4,5 - happeline b)8,4- aluseline c)13,8- aluseline d)7,0-neutraalne 2) 2,0-happeline 9. Milline on vihmavee pH tavaliselt
osaliselt.? 2. Mis on a) neutralisatsioon, b) soolade hüdrolüüs -ehk.soolade reageerimine veega,mille käigus tekib sool ja hape. 3. Millise iseloomuga (happeline, aluseline või neutraalne) on hapete, aluste, soolade vesilahused? 4. Milline keskkond tekib, kui vette lisada oksiidi, metalli? 5. Milline ioon põhjustab happelise keskkonna teket ja milline aluselist keskkonda? 6. Mida näitab pH?-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7, happelise- pH<7 ja neutraalse lahuse pH=7 7. Mida näitab lahuse molaarne kontsentratsioon?näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Milline on valem selle suuruse arvutamiseks? c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? -näitab aine konsentratsiooni muutust aja ühikus.Milline on valem selle arvutamiseks? 9.Millest ja kuidas sõltub reaktsiooni kiirus? Reaksiooni kiirus sõltub reageerivate ainete
lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub. Vesiniku eraldumine toimub mullikestena. Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma. Kui vette peale naatriumi ja vee lisada vaid paber, süttib naatrium ja vesinik ise.
41.Küllastunud lahus – Lahus, milles lahustunud aine sisaldis on maksimaalne 42.Filtrimine – Vees lahustumatute väikeste tahkete osakeste eraldamine filtrite abil 43.Leelismetall – IA rühma metallid Li, Na, Rb, Cs, Fr 44.Leelismuldmetall – IIA rühma aktiivsemad metallid Ca, Sr, Ba, Ra 45.Molaarmass – Aine ühe mooli mass grammides 46.Molaarruumala – Aine ühe mooli ruumala 47.pH – Lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust väljendav näit 48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid 49.Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas 50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks(soolad,leelised..) 51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku 53.Vaht – Jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse 54
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O
saadud jaanileivapuu kaunadest. Antioksüdante kasutatakse rasvarikaste toitude puhul, et kaitsta neid rasva rääsumise, maitse ja värvuse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. C-vitamiinina tuntud askorbiinhape E300 on loodussamane aine – s.o aine, mis ongi looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toidutööstuses kasutamiseks. Happesuse regulaatorid on ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust. Happesuse reguleerimine on vajalik toiduaine pikemaks säilimiseks ning maitse- ja konsistentsi säilitamiseks ning tagamiseks müügiperioodi jooksul. Tuntud happesuse regulaator on loodusidentne aine sidrunhape E330, mis on küll ka looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toiduainetööstuses kasutamiseks. Toidu lisaainena võib sidrunhappel olla mitmeid ülesandeid: ta on antioksüdant, reguleerib happesust ja tugeva kompleksimoodustajana seob metalliioone.
sulama. Mineraalainete vaegus tekitab muu hulgas vererõhu- ja ajutegevushäireid ning soodustab krampide teket. Inimene, kes tarvitab vererõhku alandavaid ravimeid ja kasutab mineraalainete saamiseks mere- või mäesoola, peaks ravimiannust vähendama, et vererõhk ei langeks ülemäära palju. Looduslik magneesium aitab ära hoida ka lihas- ja soonekrampe. Samuti suurendavad mere- või mäesool organismi aluselisust. Kunstlik tootmine : Kunstlikult toodetud soolal pole midagi ühist looduslike sooladega. Looduslik sool pärineb kas kuivatatuna merest või on see kaevandatud iidsete sisemaiste merede põhjast, nagu näiteks Himaalaja sool. On olemas : Meresool, PAN-sool, ürdisool,Himaalaja sool,tavaline keedusool , küüslaugu sool , Suhkrud Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik
Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Süsivesikute tähtsus · On organismi esmaseks allikaks. · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. pH skaala · pH skaalat kasutatakse, et määrata lahuse happelisust või aluselisust. · Skaala varieerub 0-14: 0 kuni <7 = happeline 7 = neutraalne <7 kuni 14 = aluseline · Ühiku muutus pH skaalal tähendab 10x muutust. · pH 4 on 10x happelisem, kui pH 5. · pH 10 on 100x happelisem, kui pH 8. · Vere pH 7,39-7,42 pH väärtus: soolhape HCl (0) uriin (6) merevesi (8) tomat (4) mahl (2) Puhvrid ja pH
Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + - nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole. CH3 N N-H side on üpris püsiv. +
maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus Vesi, millele võib olla lisatud happelisust Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik 8 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded või aluselisust reguleerivaid aineid, ning ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 muud ekstraheerimislahusti omadustega toiduained 9 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded 4. KASUTATUD KIRJANDUS https://www.riigiteataja.ee/akt/77334 https://www.riigiteataja.ee/akt/717213 http://www.agri.ee/11644
Oma keskkonda hapestavad ka kääritajad, kuid nende happe tolerantsus pole kuigi suur kui käärimiskeskkonnas langeb pH liiga alla, lülituvad sisse mehhanismid, mis neutraliseerivad keskkonda Atsidofiilsete bakterite rakusisene pH on lähedane neutraalsele neil peavad olema aktiivsed mehhanismid rakusisese pH hoidmiseks · Alkafiilid bakterid, kes eelistavad aluselist keskkonda Aluselisust esineb nii vees kui mullas Tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest CO lahustub hästi aluselises vees Nad reguleerivad pH gradienti oma membraanil Neil esineb H/Na antiporter, seega on neile Na hädavajalik · Neutrofiilid bakterid, kes eelistavad neutraalset keskkonda Enamus baktereid on neutrofiilid Steriliseerimine ja desinfitseerimine · Maakera biomassist u 50% on mikroobne
püsida.Emulgaatoreid kasutatakse ka, et vananemist aeglustada ja puljongitelahustuvust parandada. Üksikuid aineid kahtlustatakse ka olevat kantserogeensed või luude hõrenemise soodustamises. Näiteks E412 ja E407. Esimesest, indias tulnud guarkummi koostisest avastati mürgist dioksiini ning teist, karrageeni, arvati põhjustavat soolestikuvaevusi ja koliiti. )(F.Kala, 2006) Happesuse regulaatorid E500-599 Need ained muudavad või reguleerivad toidu happesust või aluselisust. Nad on suhtelistelt ohutud, see eest on siin grupis palju alumiiniumi sisaldavaid lisaaineid, ning see mõjub tõenäoliselt närvisüteemile üsna halvasti(Alzheimer, Parkinson) (F.Kala, 2006) Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699 Lõhna-ja maitsetugevdajaid kasutatakse toidule erilise ja meeldivalt soolase maitse ning hea lõhna andmiseks. Selle grupi põhi aineks on E621 ehk naatriumglutamaat(MSG). Seda lisatakse väga laialt lihatoodetele, konservidele,
Alused on ühendid, mis liidavad prootoneid. Aluseline oksiid metallioksiid, millele vastab kindel hüdroksiid. Aluselisteks oksiidideks nim. oksiide, mille reageerimisel hapetega tekivad sool ja vesi. Leelis vees lahustuv hüdroksiid. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja hüroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi. Lahuse pH skaala lahuse happelisust(pH<7), neutraalsust(pH=7)või aluselisust(pH>7) väljendav skaala. Sool keemiline ühend, kus metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Aktiivne metall I ja IIA rühma metallid(KMg), mis reageerivad veega juba toatemperatuuril. Väheaktiivne metall (NiAu) ei reageeri veega Väärismetall keemiliselt väga püsiv metall (Ag, Pt, Au) Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud lahus.
kokkukleepuvust; 12) jahu parendajad - ained, mida lisatakse jahule küpsetusomaduste või värvuse parandamiseks; 13) lõhna- ja maitsetugevdajad - ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; 14) glaseerained - ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid - ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 16) happed - ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad - ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist; 18) magusained - ained (välja arvatud suhkrud), mis annavad toidule magusa maitse; 19) mahuained - ained (välja arvatud õhk ja vesi), mis suurendavad toidu mahtu tema energiasisaldust oluliselt suurendamata;
kolloidosakestest) idutustumine (vabastam mikroorganismidest, st haigusi tekitavatest pisikutest) värvusetustamine joogivesi. Kui veevärki suunat merevett, siis eelneb sellele ka magestam ja pehmendam. Mis on BHT? Bioloogiline hapnikutarve. Kolloidosakesed vees osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d. Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga. Rabavett juues tekib kiiresti soolade kriis. Rabasse minnes peab võtma kaasa sooli. Kõrge PH-ga on veekogud, kus on paekivine pinnas. Veekogu Ph muutus võib mõjuda kahjulikult veekogu elustikule. Happesademed eriti ohtlikud veekogule. Gaaside lahustuvus vees. Olulisus elusloodusele. Atmosfääri põhilisteks gaasideks on lämmastik ja hapnik
Tänan ka vastuste eest Vello Sulakatkot, kes andis väärtuslikku informatsiooni paisjärvede rajamise kohta. 3 1. MATERJAL JA METOODIKA Uurimistöö tarbeks on autor Undi veehoidlast võtnud veeproove aastaringselt (oktoober 2008 - september 2009), kokku 10 korda. Veekvaliteedi hindamiseks mõõdeti keemilistest parameetritest elektrijuhtivust, aluselisust (pH), värvust, lahustunud hapniku sisaldust ja hapnikuga küllastatust. Lisaks uuris töö autor ka vee füüsikalistest parameetritest temperatuuri ja läbipaistvust (tabel 1). Vee- O2 O2 Kuupäev Läbipaistvus Värvus temperatuur küllastus Elektrijuhtivus pH sisaldus cm C % mS/cm mg/l 23.10.08
Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks MgNO3 ja NH4 põhjal tekkiv diamiinhõbe(I). Töö käik: Pestud ja kuiva katseklaasi valasin 1ml AgNO3 lahust, lisasin 0,5 ml konts NH4OH lahust ja loksutasin. Siis lisasin u. 1ml glükoosi lahust, loksutasin segu ja kuumutasin vesivannis. Mul ei tulnud positiivset reaktsiooni (hõbe ei sadestunud katseklaasi seintele). Järeldused: Katse ebaõnnestumise põhjuseks võis olla liigne glükoosi lisamine, mis vähendas segu aluselisust, või katseklaasi loksumine kuumutamisel (vesi kees ja õhumullid liiguatsid katseklaasi). Mul tekkis kogu lahusesse hall sade. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on levimuimaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks (Fehlngi reaktiiv), see saadakse Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II (leeliseline K, Na-tartraat) lahuste kokku segamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega
teasendatud benseeniga võrreldes aktiivsemaks. 51 Orgaaniliste ühendite happelised ja aluselised omadused Happelisus/aluselisus on biomolekulide reaktiivsuse olulised determineerijad ja seetõttu ti- hedalt seotud mitmete biomeditsiiniliste probleemidega, k.a. ensümoloogia, imendumine, ravimite toime ja biotransformatsioon, füsioloogiliste protsesside regulatsioon jne. Orgaanil- iste ühendite happelisust/aluselisust hinnatakse kahe paralleelse teooria alusel. Happelisuse ja aluselisuse Brønsted-Lowry teooria (protolüütiline teooria) See teooria jaotab orgaanilised ühendid hapeteks ja alusteks prootoni (H+) ülekandevõime järgi: happed (prootoni doonorid) on molekulid/ioonid, mis annavad ära prootoneid (H+); _ + A H + B: A + B H
Funktsioon: pehmendab nahka (emollient); toimib emulgaatorina. Trietanoolamiin Keemiline valem [N(CH2CH2OH)3]. Trietanoolamiin on ammoniaagi derivaat, kus kõik kolm ammoniaagi vesinikuaatomit (NH3) on asendatud CH2CH2OH radikaaliga. Trietanoolamiin ja selle derivaadid on paljudes emulsioonides kasutatavad olulised emulgaatorid. Nahale jäetavates toodetes võib trietanoolamiini maksimaalne sisaldus olla 2,5%. Funktsioon: reguleerib või stabiliseerib toote happelisust/aluselisust; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine. Trietanoolamiinstearaat Nahale ja juustele jäetavates toodetes võib selle aine maksimaalne sisaldus olla 2,5%. Funktsioon: puhastab nahka; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine. 2.2 Lahustid 2.2.1 Vesi : AQUA Vesi on nahahooldustoodetes kõige laialdasemalt kasutatav lahusti. Vett leidub peaaegu kõigis kosmeetikumides, välja arvatud õlid ja lipiididerikkad salvid.
Mõisted: · Prooton- positiivne tuumaosake · Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed · Vesinikside- molekulidevaheline side · Mille poolest erinevad elektrolüüdid mitteelektrolüütidest? Nt elektrolüüt: vesilahuses dissotseeruvad ioonideks. Nt NaCl kristalsed ained ,happed, alused. Mitteelektrolüüt- molekulaarsel kujul, ei juhi elektrivoolu, aletud osakeste ioonid puuduvad · Mida näitab lahuse pH, too näiteid. Näitab aluselisust ja happelisust ühendites. Vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses · Mool- aine hulk: 6,02*1023osakest (avogaadro arv) · Neutron- neutraalne osake aatomi tuumas · Mida näitab elemendi järjekorra number perioodilisusesüsteemis? Prootonite arvu ja elektronide arvu
Arrhenius - elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Järelikult: esinevad nii molekulaarsed kui ioonilised happed ja alused ; happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S.Sorensen (1909): vesinikeksponent pH = - log aH Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni moodustumine: Vähe dissotsieeruva ühendi teke: (neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) või nõrga happe väljatõrjumine tugeva happega)
see on ühtlasi võrdne (nagu vee dissotsiatsiooni kirjeldavast võrrandist ka otseselt tuleneb) OH- ioonide molaarse kontsentratsiooniga. Happelistes lahustes [H+] > [OH-] ning aluselistes lahustes [H+] < [OH-]. Seega iseloomustab H+ ja OH- kontsentratsioonide suhe vesilahuste happelisi ja aluselisi omadusi. Oluline on mõista, et [H+] ja [OH-] on vastastikku seotud – ühe suurenedes peab teine vähenema. Sellest tulenevalt on mistahes lahuse happelisust või aluselisust võimalik kirjeldada põhimõtteliselt ükskõik kumma kaudu. Üldiselt tehakse seda siiski vesinikioonide kontsentratsiooni alusel, kasutades viimast iseloomustava suurusena Taani keemiku S. Sørenseni (1868-1939) poolt kasutusele võetud vesinikeksponenti pH. pH arvuline väärtus on võrdne negatiivse kümnendlogaritmiga vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist lahuses. Seega väljendab pH 7.0 (neutraalne lahus) vesinikioonide kontsentratsiooni 1 · 10-7 mooli liitris, pH 6.0
Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse
Lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses. Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamise. Puhvermahtuvus, sisaldab hape-alus paari kuuluvaid osakesi, koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast või nõrgast happest ja selle soolast. 28. Mis põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 29. Vee karedus. karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. 30. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Karbonaatsest e. mööduvast karedusest saab lahti: Vee keetmisega; Ca(HCO3)2 CaCO 3 + CO2 + H2O; Ca(OH)2 lisamisel: Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 = 2CaCO3
molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse
gradienti. Et parandada vee kättesaadavust väheneb juure ja võrse suhe, pikeneb juurestik ja tungib sügavamale.Vanemate juureosade suberiniseerumine võimaldab säilitada veepotentsiaali gradient kogu juure ulatuses. Millistes piirkondades on mulla pH reeglina happelisem – kas kuivas või sademeterikkas kohas – ja mis põhjusel? pH on reeglina happelisem sademeterikkas kohas. Niiskemas keskkonnas toimub intensiivsem ioonvahetus. Aluselisust põhjustavad ioonid (Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+) tõrjutakse mullalahusesse, kust nad võivad välja leostuda. Teiseks, lahustub õhus leiduv ja juurte hingamisel tekkiv co2 vees ning moodustab süsihappe. Kolmandaks, niiskemas mullas toimub taimede poolt kiirem toitainete assimileerimine e. H+ eritamine mulda on suurem. Mis põhjus(t)el on liivmullad sageli väiksema toitainete sisaldusega kui savimullad?
18. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadusi Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja biokeemistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti- maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuse säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 19. Mida põhjustab vee aluselisus? Vee aluselisust põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 20. Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. 21. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. · Karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid vees. Ca(HCO3)2CaCO3+H2O+CO2 Ca(HCO3)2+ Ca(OH)22CaCO3+2H2O · Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) CaSO4+Na2CO3CaCO3+NaSO4
*sekundaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kaks (H3O+). vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis *Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega. *tertsiaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kolm *Aluselisus on kitsam mõiste, sest aluselisust mõõdetakse ühe konkreetse vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis elektrofiili (H+) suhtes. OMADUSED: Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga AMIINIDE KASUTAMINE gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja
12) jahu parendajad ained, mida lisatakse jahule küpsetusomaduste või värvuse parandamiseks; 13) lõhna ja maitsetugevdajad ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; 14) glaseerained ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 2 16) happed ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist; 18) magusained ained (välja arvatud suhkrud), mis annavad toidule magusa maitse;
Nohipalu Valgjärv, kus lahustunud fosforit on 00,011 mg/l. Kõige fosforirikkamad Papp-, Kooraste Lina-, Väike Kodi-, Kriimani ja Pikajärv. Vee reaktsioon väikejärvedes on pH 4,09,6 piires, Narva Rohelistes järvedes on pH 12. Eestis on ülekaalus aluselise veega järved. Kõige happelisem on vesi Loosalu järves (pH 4,04,3), kõige aluselisem (pH üle 9,2) Harku järves, Metsküla järves , Peta- ja Pikajärves. Viimased on hüpereutroofsed veekogud, kus tugevat aluselisust põhjustab intensiivne suvine fotosüntees, mis oluliselt vähendab süsihappegaasi ja suurendab hapniku hulka vees. Sügavamates veekihtides on pH tavaliselt väiksem, kui ülemistes, seda eriti vegetatsiooniperioodil. Vee pH omab suurt tähtsust keemiliste protsesside mõjutajana. On teada, et kui väävelvesinikku on palju ning hapnik puudub või on seda vähe (O 2 alla 1,5 mg/l) hakkab tekkinud kaltsiumfosfaat lahustuma ja põhjasetetest tuleb uuesti ringlusesse fosfor
Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Lewis : happelis-aluselised reaktsioonid on vastasmõju liik, milles aluse molekuli vaba elektronipaar ühineb happe molekuliga, tekitades kovalentse sideme. Vee dissotsiatsioon ja pH: Vesi on vähesel määral dissotsieerunud ioonideks : 2H 2O H3O+ + - HO VD on tugevalt endotermiline. Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena. Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuse negatiivne kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline). Ioonireaktsioonid lahustes: anorg. reaktsioonid (peaaegu eranditult) ioonireaktsioonid org. keemias palju vähem ioonireaktsioonide (lõpuni) kulgemiseks peab nihkuma keemil. tasakaal produktide tekke suunas. Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise (mittepööratavuse) tingimused: Tekib
sinine kiirgus (UV neeldub esimestes meetrites). Gaaside lahustuvus vees suureneb jahenedes, gaase haaratakse õhust vette paremini kärestikulistes ja kiirevoorulistes jõgedes. Seetõttu elavad suurema hapnikunõudlusega kalad (nt lõhilased) just näiteks Skandinaavia kärestikulistes jõgedes. CO2 mõjutab omakorda vee happesust (on happeline oksiid), paljud merevee soolad aga suurendavad vee aluselisust (keemiliselt: tugeva aluse ja nõrga happe soolad). Enamus maakera veekogudest on soolased, seega peab elustik kohastuma ka soolsusega või selle muutustega (nt Läänemere veevahetus ookeaniga). 8. Õhkkeskkond Õhkkeskkonnas elavad organismid peavad nö arvestama õhu koostisega (ca 78% N2, 20,6% O2, 1% Ar, 0,03% CO2), ja selle liikumisega (tuule tugevus). Õhuniiskus oleneb veeauru sisaldusest, selle tase oleneb aurumisest (nii veekogudest kui
Sellises vees on happelised ja aluselised komponendid tasakaalus. Mida suurem on happeliste komponentide hulk vees, seda madalam on pH tase. Vesinikioonide reaktsiooni aktiivsus ei ole püsiv. See muutub pidevalt. Kalad, taimed ja mikroorganismid on väga tundlikud pH taseme järskude muutuste suhtes. PH on tegelikult miinuslogaritm sellest kontsentrantioonist lahuses (-log [H+]). Lihtsustatud kokkuvõttena võib öelda, et pH on ühik, millega mõõdetakse lahuse happelisust või aluselisust. Laias laastus loetakse pH väärtusega 0-7 happeliseks ja väärtusega 7-14 aluseliseks. Kui lisada vette CO2'te, siis osa sellest lahustub vees, moodustades keemilise reaktsioonina süsihappe: CO2 + H2O = H2CO3. Nimetatud hape alandabki pH taset. Vee pH'd tõstab karbonaatne karedus ehk KH. Tänau KH'le omab vesi niinimetatud puhverdamisvõimet. Eeldusel, et CO2 tase on konstantne, siis mida kõrgem on KH, seda kõrgem on ka pH. [2] 7. VEE ANALÜÜS
kõrvalnähud. Nt Adrenaliin vs Isoprenaliin. - - Varieerimine aromaatse tuuma asendajate puhul (aktiivsuse suurenemine, rühma asukoha muutus), - Suhteliselt lihtne, nt OH-rühm para või meta asendis on erineva mõjuga, lastes meta asendis paremini H-sidemeid moodustada st ühend on aktiivsem. Muutes ühte asendajat, võivad muutuda teise asendaja omadused ja seeläbi ka kogu ravimi omadused. - Eneg NO2 vähendab NH2 aluselisust para asendis rohkem kui meta asendis (vähendab võimet seostuda retseptori/ensüümi ioonsete sidumispiirkondadega, väiksem aktiivsus). Proovi erinevaid. - - Struktuuri laiendamist (täiendavad rühmad, seeläbi ka täiendav sidumine sihtmärgiga), - Hüdrofoobsuse otsimiseks - alküülrühmade liitimine alkoholidele, fenoolidele, amiinidele, karboksüülhapetele. - Vesiniksidemete ja iooniliste interaktsioonide saamiseks lisatakse
Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). •NaNO3 – naatriumnitraat •Cr2(SO4)3 – kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. •Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (nt. CrO, FeO, NiO jt). Nõrgalt aluselistele
anioonidest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt SO 42-) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu – need on neutraalsed oksiidid Aluselised oksiidid Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide nt kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised (KOH, NaOH jt)
negatiivne laeng või osalaeng. (alused)! ! pH näitab lahuse happelisust.! Erinevad lahused võivad olla kas happelised, neutraalsed või aluselised. Neutraalses lahuses on H+- ja OH--ioone võrdselt. Happelises lahuses on H+-ioonid ülekaalus. Mida happelisem on lahus, seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Aluselises lahuses on aga OH--ioone rohkem kui H+- ioone. Mida aluselisem on lahus, seda suurem on selle hüdroksiidioonide sisaldus. Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH mõistega – see väljendab H+-ioonide sisaldust. Eri lahuste omavaheliseks võrdluseks kasutatakse pH-skaalat, mis jääb vahemikku 0...14. Neutraalse lahuse pH=7. Happelistel lahustel jääb see alla 7 (pH<7) ning aluselistel üle 7 (pH>7). Mida happelisem on lahus, seda väiksem on selle pH väärtus ning mida aluselisem on lahus, seda suurem on pH. Lahuse pH sõltub nii lahustunud aine omadustest kui ka lahuse kontsentratsioonist.
Ioonkorrutis ja tema väärtus on iseloomulikud igasugusele veele ja vesilahusele. Ta väärtus ei sõltu sellest, kas vesilahuses on lahustunud elektrolüüte ja millisel kontsentratsioonil. Sõltub ainult temperatuurist. Temp. Kv 0˚C 0,113·10‾14 25˚C 10‾14 100˚C 59·10‾14 tasakaal H+ ja OH‾ vahel eksisteerib igasugustes vesilahustes. Kui [H+] kasvab, väheneb [OH‾] sama palju ja vastupidi ka, et säiliks Kv. See annab võimaluse määrata vesilahuste happelisust ja aluselisust. Neutraalne vesi: [H+]=[OH‾]=√10‾14 Happeline lahus: [H+]>10‾7 ja [OH‾]<10‾7 mol/l Aluseline lahus: [H+]<10‾7 ja [OH‾]>10‾7 mol/l Lisaks annab vee ioonkorrutis võimaluse leida [H+], kui on teada [OH‾] ja vastupidi: Kv=[H+]·[OH‾] → [H+]=10‾14 [OH‾] Praktikas kasutatakse happesuse iseloomustamisel vesinikeksponenti — pH. pH=–log[H+]
Arvesse peab võtma ka urbaniseeritud piirkonnad oma hajusa mõjuga (transpordivahendite arv, prügilad jne.). Enamasti on pindmine äravool aga tühine võrreldes sissevooludega. Koormuste arvutamine Enamikel juhtudel pole biogeenide kontsentratsioonide pidev mõõtmine võimalik. Üksikute objektide jaoks on selleks puhuks otstarbekas välja töötada mõne lihtsamini analüüsitava näitaja seosel põhinev mudel. Näiteks saab mõõta kerge vaevaga pH-d, elektrijuhtivust, aluselisust, temperatuuri jmt. Silmas peab pidama, et kogu valgala tuleb jaotada alaosadeks sõltuvalt sissevooludest ja teha mõõtmised-arvutused eraldi. Ainete sisalduse hindamine järves. Massi bilansi hindamiseks vajatakse andmeid ainete sisalduse ja nende ajalise dünaamika kohta. Selleks tuleks teha kontsentratsiooni mõõtmisi erinevates veekihtides erineval ajal. Proovide kogumine peab olema planeeritud arvestades vee segunemisrezhiimi. Üldreeglid on sellised:
Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). NaNO3 naatriumnitraat Cr2(SO4)3 kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat) 24. Oksiidid. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste alusel saab oksiide liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks. Lisaks on mõned oksiidid, millele happelisust ega aluselisust üldse ei avaldu need on neutraalsed oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide, nt. kaltsiumoksiid, naatriumoksiid, raud(II)oksiid. Neis esineb kas iooniline voi kovalentne polaarne side. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. (nt, KOH, NaOH jt). Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised (nt
(ühtlaseks) emulsiooniks ning säilitavad tekkinud emulsiooni Stabilisaatorid - ained, mille toimel moodustub toiduaines omavahel halvasti segunevatest komponentidest ühtlane mass, säilitavad või tugevdavad toidu värvust Paksendajad - ained, mis suurendavad toiduaine viskoossust (määritavust, venivust). · E500E599 happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust paakumisvastased ained ained, mis vähendavad toiduosakeste kokkukleepuvust · E600-E699 Lõhna- ja maitsetugevdajad ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; · E900-E999 Magustajad ja teised lisaained · E1000-E1520 Mitmesugused lisaained Märgistus kaubapakendil - peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Nõutav teave tuleb tarbijale esitada
Üldised meetodid 1. Kui toksiline aine on organismi sattunud suu kaudu, tuleb ta võimalikult kiiresti eemaldada seedetraktist. Selleks on kaks põhilist viisi: · Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon).
tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet, sipelghapet, äädikhapet, H2CO3, H3PO4, H3BO3 vastava pH väärtusega kontsentratsiooniga. Aluseid ja sooli kasutatakse keskkonna aluselisuse saavutamiseks. NaOH, KOH, naatriummetasilikaat, Na3PO4, Na2CO3, NH3, Na2HPO4, NaHCO3. 3. Oksüdeerijad ja taandajad . Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad on H2O2, Na2Cr2O7, K2Cr2O7, KMnO4 NaClO2- naatriumklorit jt. Taandajad on Na2S2O4, SO2 jt
Üldised meetodid 1. Kui toksiline aine on organismi sattunud suu kaudu, tuleb ta võimalikult kiiresti eemaldada seedetraktist. Selleks on kaks põhilist viisi: · Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 14
võimalikult tõhusat puhastusainet, mis mustuse lahti võtaks, ning ei kahjustaks pinnakattematerjali ega oleks ohtlik töötegijale. Erinevate ainete segamine ei ole üldjuhul otstarbekohane ega turvaline. Kuna puhastuseks peab kasutama kangeid aineid, siis enne kasutamist tuleb põhjalikult tutvuda kasutus- ja ohutusjuhenditega. Doseerimisjuhend on aluseks ja annab õigel järgimisel parima tulemuse ning nii saab vältida asjatut loputamist. Käsitlus pH-st tutvustab aine happelisust või aluselisust. Puhastuslahuse pH arv on tähtis teave puhastusprotsessis, pH-st sõltub mustuse eemaldatavus, pinnamaterjali kestvus ja töötegija turvalisus. Happelised puhastusained eemaldavad erinevat mustust kui aluselised puhastusained. 3.2.10 Neutraalsed ja aluselised puhastusained Neutraalseid (pH6 – 8) ning nõrgalt aluselisi (pH 8,1 – 10) puhastusaineid kasutatakse suurpuhastuses akende pesuks ja töödeldud (värvitud ja lakitud) pindade suurpuhastuses
16 2. pH elu on pH vahemikus: 3,5 – 9 Muld – maapinna pealmine kobe kiht, mida on oluliselt ümber kujundanud taimed ja mikroobid. pH mullavees, on 3-10 Mulla pH sõltub peamiselt keemilisest koostusest ja sademete hulgast. Keemilises koostises on kesksel kohal karbonaadid. Põhiliselt magneesium- ja kaltsiumkarbonaadid MgCO3 ja CaCO3. Karbonaadid annavad mullale aluselisust. Kui karbonaate on mullas vähe, uhub vesi vähesedki karbonaadid mullast minema ja alles jäävad silikaadid ja muud happelised soolad. Eestis: happelised (leostunud) mullad + veidi neutraalseid muldasid Põhja-Aafrikas: aluselised mullad Miks on mulla pH tähtis? Mulla pH mõjutab oluliste mullamineraalide ja toiteelementide kättesaadavust – mõjutab nende lahustuvust ja seeläbi kättesaadavust. Fosfor (P): Hästi kättesaadav pH 5,5-7,5. Fosfor hakkab
Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks. Hemolüüs on nähtus, kus punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin. Selle võivad põhjustada: Füüsikalised tegurid – järsk temp.kõikumine, mehaanilised faktorid Keemilised tegurid – lipoide lahustavad ained, nt eeter, alkohol Bioloogilised tegurid - toksiinid pH mõõdab aine happelisust või aluselisust – näitab lahuses sisalduvate vesiniku ioonide kontsentratsiooni. o pH taset mõõdetakse skaalal 0-14, 7.0 on neutraalne o mida kõrgem neutraalsest on pH näit, seda aluselisem ja hapnikurikkam on lahus o mida madalam neutraalsest on pH näit, seda happelisem ja hapnikuvaesem on lahus. Inimese vere pH tase saab ja tohib kõikuda vaid väga väikestes piirides. o Me sünnime kõrge aluselise arteriaalse vere pH tasemega 7,44, mis vanemaks saades langeb 7,35’le
annaabi.ee 
