Keemia Kontrolltöö Alused 8. klass (0)

3 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on alused millest tulenevad nende ühised omadused?
Mida peaks tegema kui leelist on sattunud naha peale?
Mis on ühinemis -lagunemis -ja neutralisatsioonireaktsioonid?
Mis on lahuse pH ja mida see näitab?

Lõik failist

Keemia Kontrolltöö Alused

Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused?
Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest.

Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale?
Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega.

Aluste jaotus + näited.
Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks.
1A rühm,
2A alates Ca (Ca, Sr, Ba).
N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba
Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused.
Ülejäänud metallid.
N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh

Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine.
1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid
Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid
Näiteks: →

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

taunomilehigh Õppematerjali autor

1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused?
2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale?
3. Aluste jaotus + näited.
4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine.
5. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi.
6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid?
7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine.
8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab?
9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas.
10. Nimeta igapäevaelust happelisi, aluselisi ja neutraalseid lahuseid.

NB: Kordamine on tehtud põhjalikult ja aeganõudvalt.

keemia hape alus oksiid reaktsioon keemiline reaktsioon ühinemisreaktsioon lagunemisreaktsioon neutralisatsioonireaktsioon indikaator leelis lahus naatriumhüdroksiid kaltsiumhüdroksiid

Sarnased õppematerjalid

doc

Metallid

kristalliks Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest Lahuse pH väljendab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi

Keemia

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

 sooladega = sool2 + hape2 2H3PO4 + 3Na2SO4 EI TOIMU 2Na3PO4 + 3H2SO4 = 3Na2SO4 + 2H3PO4 CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2CO3 Fe(SO3)3 + 6HNO3 = 2Fe(NO3)3 + 3H2SO3 TUGEVAM HAPE TÕRJUB NÕRGEMA VÄLJA Happeline keskkond: Happeline Ph <7 palju H+ Lakmus ja metüüloranž muudavad happelises keskkonnas värvi – lahused muutuvad vastavalt punaseks ja roosaks. Fenoolftaleiin jääb happelises keskkonnas värvituks. 2. ALUSED Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. M(OH) TUGEVAD ALUSED EHK LEELISED (kus on palju OH-): KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2, LiOH. NÕRGAD ALUSED (vähe OH-, ei lahustu vees): Cu(OH)2, Fe(OH)3, Mg(OH)2, Al(OH)3, Cr(OH)3, Zn(OH)2, NH3 * H2O. AMFOTEERSED ALUSED (happelised ja aluselised omadused): Al(OH)3, Zn(OH)2 Zn(OH)3 + H2SO4 = ZnSO4 + 2H2O Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 (kaaliumaluminaat) Al(OH)3 kasutatakse veepuhastamisel

rekursiooni- ja keerukusteooria

rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Happevihmad põhjustavad peamiselt SO2, NO, NO2, mis reageerivad õhus veeauruga ja moodustavad vastavad happed. Kahjustavad loodust (eriti tundlikud on okaspuud) ja ka mitmesuguseid metallkonstruktsioone, ehitisi, skulptuure jm. - Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH -ioone) Leelis vees hästi lahustuvad tugevad alused. (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiidid). Leidumine: seebilahus, pesupulbrilahus, soodalahus, puhastusvahendid, kaltsiumhüdroksiidi lahus(kustutatud lubi) Indikaator nt lakmuspaber või lahus -> siniseks, fenoolftaleiin -> roosakaspunaseks Omadused: käega katsumisel libedad, söövitava toimega, muudavad lakmuse siniseks Kõik alustele iseloomulikud omadused on tingitud hüdroksiidioonisdest. Ohutusnõuded: Vältida aluste sattumist nahale, riietele, lauale

Üldkeemia

docx

Keemia 8.kl töövihik - Happed

LK63 1. Kuidas muudavad lahused indikaatorite värvust? Aluste toimel omandavad indikaatorid teistsuguse värvuse kui hapete toimel. Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuselahuse siniseks, mustikamahl muutub aluselises keskkonnas samuti siniseks. 2. Kus võime igapäeva elus kokku puutuda alustega? Pesupulbrite või seepide lahused, puhastusvahendid, söögisooda 3. Ohutusnõuded tugevate aluste puhul Kui tugevat alust satub kätele või riietele, tuleb need kiiresi veega puhtaks pesta. Või siis kahjustatud koht loputada üle

Keemia

docx

Keemia eksamimaterjal

1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas

Keemia

doc

9.klassi keemia eksami materjal

OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N:

Keemia