Theodore Carlos IV Gericault perekond Ema Francisco Goya Johann Köler Madame Recamier Jacques-Louis David Riietatud maja Francisco Goya Hullu naise portree Ketraja e Napoleon Alpe Theodore Katkenud lõng ületamas Gericault Alasti maja Ilja Repin Jacques-Louis Francisco Goya David Dante ja Viljapeade Russalka Napoleoni Vergilius põrgus korjajad Amandus kroonimine Eguene Jean-Francios Adamson Jacques-Louis Delacroix Millet David
Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone JACQUES-LOUIS DAVID Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES Autoportree Suur supleja Suur odalisk Noormehe portree Napoleon Türgi saun
3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed,
A.Canova ,,Amor ja Psyche" A.Canova Kolm graatsiat A.Canova Venus B.Thorvaldsen ,,Jason" J.L.David ,,Horatiuse vanne" J.L.David ,,Marat` surm" J.L.David "Napoleon Alpe ületamas" Sellel lehel on kõik J.A.Ingres "Suur odalisk" näited Klassitsismis J.A.Ingres "Napoleon keisritroonil"
isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Vasakul Türgi saun, paremal Madame Rivier´i portree. Jean Auguste Dominique Ingres. Napoleon keisritroonil.
saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iisaku katedraal Peterburis(2 tiiba, torn 72 m) 5
raske märgata. Maailmas on lugematu arv raamatuid, mille tegevus toimub Roomas või Itaalias. Ja ometi on iga raamat üks ja ainus, nii nagu see, kes ta kirjutas, on üks ja ainus terves maailmas. Nii palju, kui on kirjanikke, on ka elukogemusi. -- Ütlete nähtud inimeste käitumise põhjal, et Itaalia on tüdrukute riik. Milline kujund sobiks Eestile? Vimmakas vanamees? -- Vastuseks tsiteeriksin lõiku ,,Varjuteatrist": ,,Kuna Martin Luther, ,,vana Luterus", tõmbas põhja pool Alpe imedele ükskord kriipsu peale, siis läheb see kriips siiamaani läbi elu ja olu, mõtte ja meele. Ja imet seal juba sündida ei lasta. Ime on põhjamaal kohatu nagu ilugi. Asjadel ja inimestel on põhja pool Alpe kindel otstarve, kaal, maht ja hind. Kui on teada, palju laps kaalub või mis kannikesekimp maksab, on see omamoodi kaitse imede vastu. Nende lihtsate küsimuste ja argiste vastustega vaigistatakse hirmu mõõtmatuse ees. Maa ja taeva mõistatuste ees."
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli
levitamine lihtinimese kätte ning visuaalne kujund pildil oli heaks kommunikatsioonivahendiks. Tolleaegese propagandistliku kunsti eesmärk oligi valada sõnasõjad epigrammilisse visuaalsesse vormi, sest nii oli võimalus vaid liigutada ka võhiklike ja jäikade inimeste meeli.1 Kujutav kunst oli mõjusam kui olid sõnad ja füüsilised karistused. 1 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118 Rääkides lähemalt kunstist reklaami teenistuses on hea näiteks võtta 20. sajandi üks tuntuim, venekujuri, NSVL’ i rahvakunstniku (1943) Veera Ignatjevna Muhhina (1889- 1953) roostevabast terasest 24 meetri (teiste andmete järgi 25- meetrine) kõrgune monumendi „Tööline ja kolhoositar” (LISA 1), mis valmis 1937. aasta Pariisi maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks
· Sai inspiratsiooni Rubensilt o ,,Suur lõvijaht" · Tõi sisse idamaade teema o ,,Araabia naised" Vabadusvõitlus · ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" allegooriline Vabaduse figuur Inglismaa William Turner (1775-1851) · marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele · suurepärane atmosfäärinähtuste kujutaja o ,,Lumetorm" Saksamaa Caspar David Friedrich (1774-1840) · Maastikumaalija (kloostrivaremed, metsatihnikud, kõrgmäestikud, merejää kuhjumine) o ,,Rügeni kriidikaljud" · Enamasti maalil kuni 3 maastikuimetlejat o ,,Rändur udumere kohal" · Tundeküllased o ,,Eluastmed" Hispaania
Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust. · Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust. 15.saj alguses maalisid vennad LIMBOURG'id pilte Berry hertsogi palveraamatusse, kus võib näha rikkalikku maastiku ja arhitektuurikujutlust.
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet"
.............................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat"..............................................................................................13 "Napoleoni I ja Josephine´i kroonimine".....................................................15 "Bonaparte Alpe ületamas"...........................................................................16 Portreed...............................................................................................................17 Pildid....................................................................................................................18 Kokkuvõtteks......................................................................................................21
õhtusöömaaeg“ Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal Renesanss Prantsusmaal Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. Francois I portree Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud. Austria kuninganna Elisabeth Osava ja tõetruu kujtamisviisi tõttu oli Francois Clouet sama nõutud õukonnamaalija kui ta isagi. Fontainebleau koolkonna stiil oli suurejooneline ja dekoratiivne, vahel isegi kergemeelne
Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Vasakul Türgi saun, paremal Madame Rivier´i portree. Jean Auguste Dominique Ingres. Napoleon keisritroonil.
11 17.10.2011 12 17.10.2011 Interjöör Paleed interjööri loojate ja eeskujudena. Villa La Farnesina (16. saj algus) 13 17.10.2011 14 17.10.2011 Renessanss põhja pool Alpe Devotio moderna Panteism Kristlik humanism 15 17.10.2011 Jan van Eyck. Arnolfinide abielupaar. 1434 Petrus Christus Püha Eligius. 1449 16 17.10.2011 Dirk Bouts (u. 1420 1475) Püha Sakramendi altar. 1464-68 Quentin Massys (1466/67- 1530). Rahavahetaja ja tema naine. 1514
Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandumisega alles XVI sajandil väljaspool Itaaliat skulptuuri, maali ja arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus
polaaröö/päev; maa igikülmunud; P-Atlandi hoovus muudab talve pehmemaks; suur pilvisus, udu; suvel 5...10ºC; 300...500 mm/a, Islandil 800), paras- (suurem osa; läänetuuled; jaguneb mereliseks (Island, Briti, Prantsusmaa jne; soe talv 5...7ºC, jahe suvi 15...16ºC; 750...1000 mm/a, mägedes enam) ja paraskontinentaalseks (suved soojemad 23...26ºC, talved külmemad 5...-8ºC; 150...400 mm/a, enamik suvel)) ja lähistroopilise (lõuna pool Püreneesid, Alpe ja Balkani ps. mäestike; talvel parasvöötme 4...10ºC, suvel troopiline õhk 24...26ºC; 400...500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º...82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o
A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone JACQUES-LOUIS DAVID Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES Autoportree Suur supleja Suur odalisk Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski Noormehe portree Napoleon Türgi saun
HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid
hoovus muudab talve pehmemaks; suur pilvisus, udu; suvel 5…10ºC; 300…500 mm/a, Islandil 800), paras- (suurem osa; läänetuuled; jaguneb mereliseks (Island, Briti, Prantsusmaa jne; soe talv 5…7ºC, jahe suvi 15…16ºC; 750…1000 mm/a, mägedes enam) ja paraskontinentaalseks (suved soojemad 23…26ºC, talved külmemad –5…-8ºC; 150…400 mm/a, enamik suvel)) ja lähistroopilise (lõuna pool Püreneesid, Alpe ja Balkani ps. mäestike; talvel parasvöötme 4…10ºC, suvel troopiline õhk 24…26ºC; 400…500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º… 82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal,
(osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga Klient on siiani sageli sunnitud leppima jaotaja (osutaja) mitteteenindusliku mõttekultuuri ja toimimisviisiga, ei ole pääsu, kui tahad teenust saada Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada - Mei l ei ole Eiffeli torni, Alpe, Vahemerd... Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused Teenindusmõttelaad (vabadust austav) 1. Tunnustan igat klienti kui isiksust 2. Olen kliendikeskne. Prioriteediks on klient 3. Alustan esimesena kliendiga suhtlemist Mitteteeninduslik mõttelaad (sõltuvusse asetav, jaotav) 1. Klient on ,,näota" indiviid, olevus 2. Olen vahendikeskne. Prioriteediks on vahend 3. Reageerin kliendi nõudmisel Teenindusliku ja mitteteenindusliku mõttekultuuri tunnused Teenindusmõttelaad 4
Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Jaques Louis David (1748-1825) 1 Meesakt 2 Horaatialaste vanne 3 Madame ja Monsieur Lavoisier’id 4 Paris ja Helena Lehekülg 13 - 29 5 Tapetud Marat 6 Sabriinitarid 7 Madame Récamer Lehekülg 14 - 29 8 Napoleon Alpe ületamas Lehekülg 15 - 29 9 Napoleon I kroonimine 10 Napoleon oma tööruumis 11 Marsilt võetud relvad Jean Auguste Dominique Ingres [äänger] (1780-1867) 1 Suur supleja 2 Suur odalisk 3 Türgi saun 4 Noormeheportree Lehekülg 16 - 29 5. Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks? Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku
ja Reichenau 724 a. · 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud · kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa) · 5,7% pindalast on liustikega kaetud · Alpe lõhestavad suured jõed: Rein, Rhone koos oma lisajõgedega Lõunasse Lago Maggiore ja järv voolab Ticino Mägedevahelistes tektoonilistes nõgudes paiknevad järved: · Neauchatel · Vierwaldstätter · Zürich · Genf - suurim · Boden · Lugano · Maggiore Loodus. Kliima · Alpi mäestik on kliimapiir parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel · oluline kõrgusvööndilisus · sademeid 500-4000 mm aastas · alpides lumesajud ja laviinid
Tema hilisema perioodi teoseid nimetati ,,mõistatuslikeks fantaasiamängudeks", kuigi põhinesid need ikka looduse täpsel vaatlemisel. Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega. ,,Koit pärast laevahukku" u.1840, ,,Orjalaev" 1840, ,,Lumetorm. Hannibal Alpe ületamas" 1812. Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. WILLIAM BLAKE (1757-1827) Inglise luuletaja, kunstnik, filosoof ja teoloog, kes kogu oma loominguga püüdis tõestada, et kujutlusvõime ehk loovus on olulisem, kui kogemusli maailmapilt. Inimene on Blake'i
"Ühiskonnas, mis oli kriisis ja muutumises, tekkis seoses uute ametite ja elualadega rikkalikult uusi inimtüüpe. Nii kunstnike töökodadest kui ka humanistide koolidest kerkis esile originaalseid ja vahel erakordseid isiksusi. Tegevusalad arenesid ja muutusid aja jooksul tundmatuseni. Sündisid "uued" inimesed, ning teised mandusid ja muutusid eeskujudest maskideks, farsitegelasteks, naerualusteks." (E. Garini eessõnast). Kasutatud kirjandus: · Renessansskunst põhja pool Alpe / Craig Harbison; [tõlkinud: Ingrid Järv; toimetanud : Tiiu Viirand]; Tallinn : Kunst, 2002 (Singapur : Toppan) · Renessansiaja inimene / [koostaja Eugenio Garin; tõlkinud: Margus Ott, Marika Põldma ja Auli Haabpiht; toimetanud Ursula Vent]; Tallinn: Avita, 2010 · http://kunstiabi.weebly.com/index.html · http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/renessanss/renessanss_exe/renessanssi_ideed.ht ml
sajandil. Omavalitsuse organ kannab nime "raad" ehk nõukogu. Omavalitsusüksuseks võis olla ka scabinide kolleegium. Kohtu eesistujaks oli foogt, temale lisaks olid kohtus ka scabinid ehk hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse
sajandil. Omavalitsuse organ kannab nime "raad" ehk nõukogu. Omavalitsusüksuseks võis olla ka scabinide kolleegium. Kohtu eesistujaks oli foogt, temale lisaks olid kohtus ka scabinid ehk hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse
Sveits on üsna tuntud turismimaa. 2. Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Turismi arengueeldused on Sveitsis küllaltki head, sest seal paiknevad Alpid. Seega on Sveitsis eriti head eeldused suusaturismis. Sinna saab suusatama minna nii suvel kui ka talvel, mis on riigi juures kõige parem eeldus. 3. Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäolisemalt kõige enam? Sveitsis külastatakse tõenäolisemalt kõige enam Alpe, mis meelitavad kogu maailmast kohale nii talve- kui ka suveturiste. Turistid käivad kindlasti ka Appenzellis, mis on piltilusate majakestega väike küla Kirde-Sveitsis; Baselit, mis on Sveitsi kultuuripealinn, kus on üle 30 muuseumi ja Jet d´Eau fountaini, mis on kaunis purskkaev Genfi järves, kus 140 m kõrguselt langeb igas sekundis alla 500 liitrit vett. 4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
Tiivulised hobused Kimäär- kõrgetasemeline pronksivalu Arezzost 380-360 e.Kr Näkineiutaoline nümf 4. saj. Ekr Kapitooliumi emahunt. 5Saj. Ekr (Romulus ja Remus) Mars Todi'st, Pronks 4 saj. Ekr. Pool pead on kadunud, ilmselt olnud teisest materjalist. Nn Oraator- roomapärane riietud ja kujutamisviis Dünaamilised pronksskulptuurid Ficoroni cista ( Dionysos ja saatürid) pronks, 300ekr. Kosmeetika hoidmise nõu 3-1saj. Ekr- Üldistatud vormiga figuurid- mõjutus põhjapoolt alpe, maagilised ornamendid/märgid Öine vari- pikk kõhn figuur- inspireerinud 20. saj. Skulptuuri Henry Moore, A. Jacometi, Zoomorfsed keraamilised esemed. Pardikujuline kann Chiusist- peal enamasti naisfiguurid Inimeadega urnid- Antropomorfsed urnid 5-7 saj. Ekr Etruski sarkofaagid- terrakotast- egiptuse ja kreeka mõju Naised võisid olla etruskikultuuris positsioonikad hiljem realistlik taotlus Hauamaaligud (nn augurite haud 530eKr)
maa polnud nii liigendatud, kui Kreekas =>merel sõideti vähem, ühendust peeti maismaad mööda mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000 eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale gallid Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina) etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema.
25 1.5. NAPOLEONI AEG XVIII sajandi lõpuaastail tõusis Napoleon Bonaparte’i kuulsus ja teiste portreerijate hulgas valmis 1797. aastal ka Davidil portree noorest uhkest kindralist. Davidi puhul on märkimisväärne, et Bonaparte nägi ise vaeva Davidi enda portretistiks saamiseks. Viimane soostus sellega, kuna nägi Napoleonis võimsust, mida arvas olevat olnud vaid antiigi kuulsatel väejuhtidel.26 1800. aastal valminud „Bonaparte Alpe ületamas“ on kompositsiooniliselt uskumatuly võimas ja dünaamiline. Kuigi maali teatraalsus äratas paljudes vastuväiteid, 22 Kartna 1991: 148 23 Vaga 2004: 684 24 Kartna 1991: 148 25 Kartna 1991: 149 26 Lindsay 1960: 111 8 meeldis maal Napoleonile. Kogu Davidi edasine saatus jäi seotuks Napoleoni võimuhaaramise ja hiljem võimu kaotamisega.
väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Koloriit oli värviküllas, kirgas. Chartres'i katedraal, Sainte-Chapelle. Itaalia seinamaal ja tahvelmaal. Suurmeistrid GIOTTO ja BONDONE. Giotto oli looduslähedane ruumikujutus ja maastikuline foon Firenze koolkond. Siena koolkonnale omapärane lüürilisus ja intiimsus SIMONE MARTINI . tahvelmaalid, mille kuldfoonile maaliti munakollasega segatud temperavärvidega, mis võimaldas detailitäpsust. Põhja pool Alpe esines miniatuurmaal algul tasapinnaline, hiljem hakkasid valgus-varjud andma figuurile ümarust. Vennad LIMBOURG'id Berry hertsogi palveraamatusse tegid olustikustseene rikkaliku maastiku-ja arhitektuuri kujutusega. 25.Keskaegne sakraalearhitektuur Eestis Ehitusmaterjalide erinevus Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Sakraalarhitektuurist võib eristada 4 piirkonda :
kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed skulpturaalsed- vormituna valguse ja varjuga. 3 Madalmaade kunst 15.-16. saj Kuigi põhjapool Alpe jätkus nii skulptuurikunstis kui ka arhitektuuris hilisgootika õitseng, hakati sõltumatult itaallasest avastama ja väärtustama nähtavat maailma- olles siin isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Pea üldse ei saa Madalmaades rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proport- sioonide" otsinguist. Madalmaade kunst oli algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses- kelle ellusuhtumine oli karmim ja ettevaatlikum ning elulaad tagasihoidlikum kui itaallastel
Saj - Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak - Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi - Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal - Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad - Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia - Dux/doodz Veneetsia linna valitseja - Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe burgus portus vicus - Wike sadamakoht, ehk kaubakohad - Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed - Turukohas oli vägivald lubamatu - Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms - Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms - Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja küla jäi ikka külaks - Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks - Lübecki rajamise näide 9
kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale . Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraazikunsti. Kauneimad vitraazaknad olid Chartres'i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte Chapelle'is. Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. § 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise ju vahel, üle 200 aasta jagasid Eestit iivimaa Ordu, Tartu piiskop ja SaareLääne piiskop. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda. LääneEesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Valjala kirikut hakati ehitama kohe, kui saarlased olid alistunud vallutajatele.
Valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armulaualeiva kogudusele esitamise riist, nimetatud autori järgi). 18.saj. alguses kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaazis. 15.sajandil arenes Itaalias juba renessansikunst. Loodust jäljendav ja inimese individuaalsust rõhutav kunst levis ka põhja pool Alpe, kuid Madalmaadel ja veel enam Saksamaal olid uued taotlused läbipõimunud veel elujõulise gootikaga. Üksikisiku väärtustamine avaldub inimeste portreelises kujutamises, aga ka selles, et üha olulisemaks peetakse teose autori nimetamist ja seni anonüümne kunstiajalugu hakkab asenduma kunstnike ajalooga. Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid eriti tihedad sidemed Lübeckiga, mis oli sel ajal tähtis kunstikeskus. Seal töötanud meistritest on kuulsamad Hermen Rode ja Bernt Notke,
Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine. · Vaimsele vabanemisele aitab kaasa trükikunsti leiutamine (Gutenberg Mainzis 1455) ,,Infouputus" B. Reformatsioon: Kat. kiriku lõhenemine. 11 · Oluline fenomen põhjapool Alpe. -Kriitiline vaim (Paavsti ja Kat. kiriku autoriteedist loobumine.) · Uute protestantlike konfessioonide ja kirikute tekkimine 16. saj. (Algus 1520.) · Uued rahvuskirikud alluvad kuningale! -Lugemisoskus ja rahvuskeelte kasutusele võtmine. (Piiblitõlked) NB! Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Kreekat. Venemaad! C. Maadeavastusretkede mõju. · Maailma avardumine. Esimest korda hakkab maailma globaliseeruma. Inimkonna ja
(uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks
võib tappa. 82. eKr Sulla lasi senatil end diktaatoriks nimetada, tugevdas senatit, suurendas selle liikmeskonda 300à 600, kindlad normid ja seadused sinna saamiseks, kaotas sensori õiguse revideerida, kohtuvolitused senaatoritele. 79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas.
dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini, kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega. Miniatuurmaalid arenesid põhja pool Alpe 14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbourg'id, kes valmistasid Berry hertsori palveraamatusse miniatuurmaalid. Seal leidub ka olustikustseene, kus nad kasutavad taustaks juba loodust või siis arhitektuuri. 25.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. Eestis põhjustas mitme koolkonna ja stiili kujunemist poliitiline killustatus ja ka ehitusmaterjal. Põhja eestis ja saaremal kasutati halli paekivi, lõuna eestis levis aga punane tellis ja põllukivi
vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis. GEOMEETRIA - Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. GALLIA – Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asetsev" Gallia Transalpina enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev" Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2
- Kirjaoskuse üldine levimine Põhja-Euroopa kultuuriruumis (Põhja-Saksamaal, Põhjamaades, Põhja-Baltikumis), uued kirjakeeled. - Luterlik töömoraal Reformatsiooni olulised voolud (1517-60) - Reformatsioon = uundus, ümberkorraldus. - Reformeeritud = Kõige laiem mõiste - Usupuhastus - Protestantism. protestant = avalikult tunnistav, reformatsiooni tulemus. - Evangeelne usk = aluseks UT evangeeliumid - Usupuhastusliikumine toimub põhjapool alpe - Esimesed keskused Wittenberg , Zürich (1524) ja Strassburg (1523), protestantism levib Saksamaalt kiiresti Sveitsi, madalmaadesse (Holland), Prantsusmaale, Böömimaale , Ungarisse (alt ülespoole) ja põhjamaadesse (ülevalt alla) 1. Luterlased (Wittenberg) - Saksamaal, Põhjamaades (1527,1530),P-Baltikumis - Linnakodanlus, vürstid-valitsejad, aadlikud. - Kirik allub maisele valitsejale - Õndsaks teeb jumala arm, usu juhtnöör piibel, nn üleüldine preesterlus. 2
foon on tinglikum. Siena koolkonna maalijaile oli omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab nt Simone Martini. Seinlased tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega. See võimaldas neil olla detailitäpsem. Bondone oma seinamaalides kujutas ruumilise sügavust figuurida abil, keda ta üksteise taha asetas. Seinlased kasutasid ruumikujutuses rohkem arhitektuuri perspektiivilisi lühendusi. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. 14. saj II poolel ilmub juba meistreid, kes hakkasid kujutama maastikulist fooni. 12. Keskaegne arhitektuur Eestis. Profaan- ja sakraalarhitektuur Eestis esineb Euroopa kunstistiilidest 13. saj keskpaigani veel romaani stiili tunnuseid, mis aga segunevad sajandi lõpus valitsevaks saanud gootikaga, mis ei sarnane kõiges Pariisi ümbruse gootikaga, vaid on selle lihtsustatud variant. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib
Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad. 390 ekr gallide sissetung rooma. Tulid Calliast. Keltide suure ekspansiooni väljatungi ajal. Tungisid põhja itaaliasse, vallutasid rooma linna ja põletasid maha, aga ei võtnud kapitooliumi. Roomlased kaalusid linna maha jätta, aga kapitoolium jäi puutumata ja otsustasid mitte lahkuda. Gallid tõrjuti tagasi põhja itaaliasse, pigem ise lahkusid. Pikaks ajaks jäid põhja itaaliasse, sp kutsuti seda alla Gallia Cisalpina- siinpool alpe. Jäävad mõneks sajandiks, hiljem sulanduvad roomlasega. 4. saj ekr on rooma kõige võimsam poliitiline moodustis itaalias. Toimus võitlus magna craecia. Kutsusid mandri kreekast appi epirose kuninga pyrrhose. Tarentumi linn. sõjategevus vaibus. 265 ekr oli kogu itaalia rooma võimu all. 3 puunia sõda. 264-146 ekr. Sõjad vaheaegadega. Hiljem on antud selline nimi. Sõjategevus oli hajutatud. Kui toimus itaalia territoorium, läks tavaline elu edasi. Rooma sai võimu merel,
inimesteni see eeldab teatavat haridustaset ja teoloogia mõistmist. 12.-13. saj ketserlus on seega seotud pigem linnadega laiem silmaring Esimesed teates grupilisest ketserlusest pärinevad 11. saj algusest Prantsusmaal, massiliseks saavad need aga 12. saj. Tegu on linnade arengu ajaga uued ühiskonna- ja eluvormid, mille kirik ei vasta.Varakeskajal olid küll kohustuslikud jumalateenistused, aga põhjapool Alpe oli kirikuid vähe ja reaalseid kokkupuuteid rahvaga oli samuti. See, et talupojad usuvad asju, mis ametliku doktriiniga kokku ei sobi, pole probleem. Rahvalik usk on kõikjal Euroopas erinenud sellest, mida teame läbi teoloogide. See ei olnud probleem ja ketserlus, sest see ei vastandanud ennast kirikule. Kõrgkeskajal olid kirikuelus selged puudused, mis olid kõigile näha. Linnaelu soosis ka marginaalide teket, kelle sidemet olid kogukonnaga katkenud
Tuntuimaks ehitusmeistriks oli Lieven de Key (1560-1627), kelle ehitatud on Haarlemi tapamaja (1602- 37) ja Leydeni raekoda Renessanss levis üsna kiiresti. Peaaegu kõikides Euroopa riikides on tähelepanuväärseid renessanssarhitektuuri mälestisi. Kesk-Euroopa lõunapoolsetel aladel oli domineerivaks itaalia arhitektuuri mõju. Selle suurepäraseks näiteks on Praha Belvedere`i loss (16.saj. 30.- 40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe. Kõrgelt kumerduv katus kerge kaaristu kohal annab hoonele elegantse ja piduliku väljanägemise. Võrdlemisi varakult jõudis renessanss Poola, kus tuntuimaks renessansimälestiseks on Sigismundi kabel Waveli katedraalis Krakowis (1519, arh. B. Berecci). Skandinaaviamaade renessanssarhitektuur on põhiliselt esindatud lossiehitistega, mõjustusi saadi kõige rohkem Madalmaadelt. Ühiskondlikest hoonetest on kõige intrigeerivam Börsihoone Kopenhaagenis (17
annaabi.ee 
