LAMBA ARUHEIN Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused. Lambaga ei ole aga lamba-aruheina nimi niisama seotud, sellel on ka tagamõte olemas. See taim on tähtis lambakarjade toit. Miks just lambakarjade? Lammas ...
1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas 30-39 lammast 9,8% Karjas 50-99 lammast 13,6% Karjas üle 100 lamba 58,8%
Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis
Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku.Eriti hea on noorte lammaste ehk tallede liha (nooremad kui 12 kuud). Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Talleliha jaguneb omakorda vanusest ja söödast piimatallede (toitunud vaid emapiimast) ja nuumtallede omaks. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pa...
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse
populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud
kuulda veel (I/i) nglise ja (S/s) aksa keelt. Meie (S/s) uvepealinnas (P/p) ärnus puhkab ka palju (V/v) enelasi ja (S/s) oomlasi. Möödunud aasta (J/j) aanuaris käisime (S/s) uusapealinnas (O/o) tepääl. VANASÕNAD • meest ei amet riku • ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad • küsi leiba ega amet • nimi ei riku meest KÄÄNED KÄÄNE KÜSIMUS AINSES. • nimetav kes? mis? õnnelik lammas • omastav kelle? mille? õnneliku lamba • osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks?
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
...........................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on väga toitaine rikkas jamaitsev. See ei sisalda endas nii palju rasva nagu sealiha. -Õli on rasv aine milles praetakse toite . - Küüslauk sisaldab süsivesikuid, C-vitamiini, eeterlike õlisid ja fütontsiide. -Paprikaid on väga erinevaid värve
aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist. Vill jämeneb lamba eaga. Tallevill on peenem täiskasvanud lammaste villast. Varavalmivate lambatõugude villa omadused stabiliseeruvad 2-3 eluaastal, eriti peenuse osas, 4-6 eluaastal muutub villa peenus vähe ning alates 6. eluaastast on märgata villkarvade peenenemist. VILLA KVALITEET JA TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab
poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist seisundit ning söötmist ja pidamist. · Villa kasv ja omadused on seotud lamba füsioloogilise seisundiga. Tiinus ja imetamisperioodil kasvab uttedel peenem ja vähem tugev vill. Villakasvu pidurdust esineb tiinuse
vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab
saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel. Lammas on mäletseja koduloom nagu
loomade söötmisele, kuna see määrab looma tervise, heaolu ning toodangu (Loomakasvatus; Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine
HALLITUSSEENED TOIDUL ERICH VOOMETS 8. KLASS MILLINE HALLITUSSEEN VÄLJA NÄEB JA KUIDAS SEE TEKIB. Hallitusseente teke toidule. Eosed, areneb seeneniidistik. Erinev värvus. Allikas Allikas Allikas HALLITUSJUUST Juustu tehakse lamba piimast, keda valitakse väga hoolega. Seda juustu ei pressita. · 2.6 kg juustu valmistamiseks on vaja u 12 liitrit rasvast, aga õrnamaitselist lamba toorpiima. · Piima kvaliteeti kontrollitakse iga päev · Piim kuumutatakse, siis külvatakse sellesse kallid hallitusseene(Penicillum roqueforti) eosed. · Algul muutub piim hapupiimaks, hiljem juustumassiks. Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid, et alati saaks teha kvaliteedikontrolli. Seejärel torgatakse juustu sisse umbes 40 auku, et hallitusseen võiks juustu sees ühtlaselt idaneda. Allikas ROQUEFORTI JUUST
Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniinstituut PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Arko Olesk Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus: 3 Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4 Arukas aretus: 5-6 Kasutatud allikad: 7 SISSEJUHATUS Areneva silmavõrkkesta kõhetumise, PRA(Progressive Retinal Artrophy), näol on tegemist silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20.sajandi alguses. Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõppeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapim...
Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis on lambad terved ja tugevad. Mihklipäevast algas hingedeaeg. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford L...
pihvide tegemiseks tuleks need enne küpsetamist ka jahu ja/või riivsaia sisse kasta. Klassikalise hakklihast kotleti koostisesse kuuluvad kodune hakkliha, peenestatud sibul, muna, piimas leotatud saiapuru, pipar ja sool. Kõik komponendid tuleb kokku segada ning seejärel kas paneerida jahus või riivsaias. Pannil praadides saabki mõnusad kodused ja lihtsad hakkkotletid. Serveerida võiks neid näiteks praetud sibulaga, marineeritud või hapukurgiga ja praetud munaga. Hakklihast (eriti lamba hakklihast, kuid ka veise hakklihast) võib valmistada suurepärase kebabi. Klassikaline hakklihast kebab vormitakse ümber varda, pruunistatakse pannil ja järelküpsetatakse ahjus. Võib grillida ka grillil. Kebabi saab valmistada ka hakkkotletina praadimiseks või grillimiseks. Hakklihast kebabi koostisesse kuulub tavaliselt umbes 85% hakkliha (parim oleks lamba hakkliha), 10% vett, 5% maitseaineid ja muid lisaaineid (sibul, muna, petersell, küüslauk , sool, must pipar jne).
Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis Suuretükiline Rulaad Veiseliha, ...
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Võimalik on papaiinisoolasegu vees Liha saame maitsestada nii kuiva segu kui lahustatuna ka lihasse pritsida. ka marinaadiga. Seega pole marinaadi Papaiin lagundab sidekude ja kiirendab liha pehmenemist kasutamine alati hädavajalik. Küll aga on kuumtöötlemisel, andmata samas kõrvalmaitseid. Ennekõike vaja juhul, kui valmistame liha barbecue kasutatakse seda ulukiliha puhul, kuid ka veise, lamba ja vahel ka ahjus, kasutada alati kastet, mida sealiha nimetatakse mopiks. Mop on kaste, mida valmistamisel. määritakse lihale küpsemise käigus. Näiteks kui kasutame grillribi maitsestamisel lihapehmendajat, Selles olevad ürdid ja vürtsid imbuvad tuleb pärast küpsemist liha kondi küljest paremini lahti
Väike Prints Raamatu jutustaja kohtub Väikese Printsiga esmakordselt pärast lennuõnnetust, mille käigus ta kukkus Sahara kõrbes alla. Ta leidis Väikese Printsi hommikul enda kõrvalt, palumas, et lendur talle lamba joonistaks. Lendur sai aru kui eriline Prints on, kuna tema ainukesena tundis tema lapsena joonistatud pildilt ära boamao, kellel oli elevant kõhus. Pärast lamba joonistamist sai jutustaja teada, et Väike Prints elab ühel väikesel asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel.
Kui ta joonistas neile lahtise boamao, siis öeldi talle, et ta pigem õpiks matemaatikat või geograafiat. 2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse printsi planeet oli väiksem kui maja. Autoril oli tõsine põhjus arvata ,et prints tuli asteroidilt B612. Autor rääkis, et ta ei saaks seda lugu sõpradele rääkida, kuna nad ei usuks teda. Nad arvaksid, et nad on lapsestunud
Dolly kloneeriti puhkestaadiumis olevate rakkude ühendamise teel, mis järgneb pärast G2 staadiumit, kuid on väga halvasti juhitav. Rakud viidi puhkestaadiumisse niiöelda näljutamise teel, mis tähendab, et neile ei antud toitaineid. Nii viidi kõik rakud ühesugusesse algolekusse. Pärast rakkude ühendamist väikese elektrisokiga ja toitmise taasalustamist võttis munarakk juhtimise tavarakult üle ning asus poolduma. Eraldati DNA 6 aastase lamba udararakkudest. Järgmisena eemaldati teisel lambal DNA ja asendati see doonorlamba DNA-ga. Seejärel implanteeriti saadud hübriidmunarakud kolmanda lamba emakasse, kes sünnitas Dolly, kes oli omakorda esimese lamba täielik bioloogiline koopia. Kloonimine on praktikas ülikeerukas, kuna Dolly loomisel eraldati ühtekokku 277 lambal udararakud ning siirdati 277 teise lamba munarakku, arenema hakkas ainult 29 munarakku,
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Palumetsa alustaimestik Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asend...
Kloonimine Essee Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs.1984. Aastal üritasid Mcgrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada. Probleem kloonimisel on see et looted võivad surra kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt.Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate
Nimeta probleeme ( 3-4). Missugune probleem jääb lahendamata? Missugune probleem laheneb hästi? 1Ahvileivapuu, mis tegutseb Väikse Printsi planeedil, võib puurida oma juurtega asteroidi läbi ja hävitada selle. 2Väike Prints otsis endale uusi sõpru teistest planeetidest. 3Uhke ja ennast tähtsaks peetav roos viib Väikse Printsi endast välja-see ajab noormeest oma kodust lahkuma , et uusi sõpru otsida. 4Väike Prints soovis , et Lendur joonistaks talle lamba. Lendur unustas joonistada kõie, mis takistaks lammast Printsi lille ära söömisest. Lahendamata probleem: Raamatust ei toodud välja , kas Väike Prints võttis lenduri nõu kuulda ja kitkus ahvileivapuu oma asteroidilt vähemaks või mitte. Me ei saa kunagi teada, kas Lenduri poolt joonistatud lammas sõi lille ära või mitte. Probleem , mis laheneb hästi: Väike prints leiab endale planeedilgt maa kaks väga head sõpra:
30 20 10 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34216?highlight=sealiha Veise ja linnuliha 20 18 16 14 12 Veiseliha 10 8 Linnuliha 6 4 2 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34216?highlight=sealiha Lamba ja küülikuliha 1 0,9 0,8 0,7 0,6 Lambaliha 0,5 Küülikuliha 0,4 0,3 0,2 0,1 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34216?highlight=sealiha Piimatoodang 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 1980 1984 1988 1992 1998 2002 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013
lambaid ja kitsi ei pea uuesti märgistama ega registreerima. Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral väljastab JKK loomapidajale sama registrinumbriga kõrvamärgi ehk nn asenduskõrvamärgi - enne 10. juulit sündinud looma puhul ühe kõrvamärgi, alates 10. juulist sündinud looma puhul vastavalt vajadusele kas ühe või kaks asenduskõrvamärki Märgistamisel kinnitatakse lambale kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Lamba kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi ning koosneb kahest identsest poolest. Märgi esimesel real on JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE", teisel real on kümnekohalise registrinumbri viis esimest ning kolmandal real viis viimast numbrit. Märgistamisel kinnitatakse kitsele kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Kitse kõrvamärk on plastikust ja punast värvi ning koosneb kahest identsest poolest
Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodangug a kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7)
Peoks vastlakuklid. Tulevase ennustamine seajalakontide koerale valida andmisega on kogu maal tuntud ennustusviis.Seda võeti ette nii kodus kui ka simmaniõhtulteiste noorte seas.Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats.Vurri tehti ka lamba või veise sääreluust ning ühe või kahe auguga. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel
kloonimisega igas maaima nurgas. Üks õnnestumaid katseid oli see kui sündis lammas Dolly 5.juulil 1996. Aastal Roslini Instituutis Shotimaal. Lammaste keskmine eluiga on 11-12 aastat, kuid Dolly elas vaid 6 aastaseks. Ta suri kopsuhaigusesse, Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust, mis oli ravimatu loomaarstide sõnul ja seega otsustati mürgisüstiga loom tappa. [2] Ennem Dollyt tehti veel mitmeid katseid kloonida lammast, kuid enamus suri juba looteeas ja teadlased, kes kloonisid lamba Dolly, tootsid enne seda 227 ebaõnnestunud lambaloodet. Mõned kloonitud loomad kasvavad raseduse vältel hiiglaslikuks ja haiglaseks. Selleks on põhjus puuduvad süsiniku aatomid. Roslini Instituudis töötav teadlane Lorraine Young oma kolleegidega on näidanud, et kui laboris lambaerüoga manipuleeritakse, siis see kaotab mõned geenide külge kinnitatud metüülrühmad (CH3 rühmad). Arvatakse, et see mõjutab kui aktiivselt geenid valke tootma peaksid
karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Ha...
Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma. Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid. · Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma. Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised. · Kui eelneb kokkuvõttev sõna ja järgneb loetelu kasutatakse nende vahel koolonit. Lammaid on: musti, valgeid, halle. · Kui eelneb loetelu ja järgneb kokkuvõttev sõna kasutatakse nende vahel mõttekriipsu. Must, valge, kollne seda värvi on lambad. · Kui korduvad täiendid iseloomustavad küll üht objekti, aga märgivad selle erinevaid tunnuseid, siis koma ei kasutata.
Karu Juhan Koera küla, Lamba vald 46 301, Lääne-Virumaa [email protected] 53535353 Hr Koit Hämarik AS Kuldne Kuu Näituse 247 10101 TALLINN Avaldus Lugesin Eesti Ekspressi tööpakkumiskuulutusest, et seoses töömahu suurenemisega vajate kokka.
Nimi Vanus Sugu Töökoht Kodumaa Tugevaim külg Karja Poiss 15 M Kool Soome Lamba karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING
populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt
Regioon Regiooni kuuluvad riigid Loodusolud, Valitsevad Rahvastik ja asustus Põllumajandus Tööstus Transpordi- Panus loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania ...
Rahvusköögid- Maroko KRISTJAN ORG KK14 Maroko Loode- Aafrikas asuv riik. Väga pika ajalooga. 20. sajandil Euroopa riikide poolt koloniseeritud. Toidukultuur seeläbi mõjutatud mitmete erinevate rahvuste poolt. Maroko köök Segu lambakasvatajatest berberitest, moslemitest, Andaluusiast seilanud eurooplaste, Sudaanist pärist mustade orjade ning prantslaste söögitavadest. Köögikultuur sai aluse suuremates linnades olnud kungilikest köökidest. Kasutatakse palju vürtse. Kliima lubab kasvatada erinevaid puuvilju ning osasid vürtse. Vürtsid Vürtside valik väga lai, kuna Maroko on üks vürtside eksporditeedest. Saffranit, münti, oliive, sidruneid ja apelsine kasvatatakse koha peal. Tüüpiline eine Ollakse harjunud mitmekäiguliste söömaaegadega. Tüüpiline lõuna algab külmade ja kuumade salatatitega Järgneb tagine (savinõus tehtud hautis) Igale einele süüakse kõrvale leiba. Süüakse kana-, lamba-, veiseliha. Usklikel kaalutlustel välditakse sea...
MONGOOLIA Mongoolia on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga. Muusika Mongoolias on tugevalt mõjutatud looduse nomadismi, šamanismi ja ka Tiibeti budismi. Pärimusmuusika sisaldab erinevaid stiile, suurepärast morin khuur'i ja laulvat stiili nagu urtyn duu ("pikk laul"), ja kurgu-laulmist (khoomei). Esimene ansambel Mongoolias oli Soyol Erden, mis asutati 1960. Nende Beatles-stiili tõsiselt kritiseeriti kommunistliku tsensuuri tõttu. Sellele järgnes Mungunhurhree, Ineemseglel, Urgoo jne Mungunhurhree ja Haranga olid pioneerid Mongoolia raske rokkmuusika viljelemisel. Haranga lähenes haripunkti 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel. Peamine riiklik festival on Naadam, mida on korraldatud sajandeid ja toimub üle kolme päeva suvel, koosneb kolmest Mongoolia traditsioonilisest spordialast, vibulaskmine, hobuste võidusõit, maadlus- ja traditsiooniliselt tunnustatud Kolm Manly Mängud. ...
·Ülejäänud osa pargitakse st töödeldakse keemiliselt PARGITUD NAHK ·Ei mädane ·Kannatab paremini kuuma ·Kannatab paremini vett ·Ei muutu kuivaks ning kõvaks ·Hea hooldamise korral püsivad nahkesemed kaua kauni ja tervena ·Naha head omadused sõltuvad parkimisviisist ja loomaliigist LIIGITUS PÄRITOLU JÄRGI ·Väikesed kitse, lamba, vasika, mullika nahad ·Suured veise, härja, hobusenahad ·Seanahk OTSTARBE JÄRGI LIIGITATAKSE ·Jalatsite valmistamise nahad ·Galanteriikaupade nahad ·Rakmenahad JALATSINAHAD LIIGITATAK SE ·Tallanahk suurte loomade nahad ·Voodrinahk pealisnahak sobimatu nahk ·Pealsenahk kitse, lamba, veise, vasika nahk ANTIIKNAHK
Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja oskuse. Grillimiseks on parim mõningase rasvasisaldusega väikesetükiline liha. Enim grillitav tükiliha on sea kaelakarbonaad (ühtlaselt läbikasvanud mahlane liha), mis on parim nii saslõkiks kui grilllihaks. Grillimiseks sobivad väga hästi ka sea sise ja välisfilee, peekon ning loomulikult sea ribi, mis on eestlaste üks lemmikuid. Suurepärase grillroa saab lamba karreest ja ribist. Sobilikud on ka sea sabad, jalad, kõrvad ning ka sea/veise/vasika ja lamba maks. Grillivarustuse hulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda
ajalehtede vahel ja valib välja Antila ajakirja. Otsib üles kõik naised ja joonistab nende näod pastakaga täis, korrutades "tädi, tädi, ..." L heidab pilgu vaatleja(minu) poole, sõnab: "tädi." Ema kutsub ta voodi äärele pildiraamatut vaatama. L kõnnib, heidab pilgu, hakkab protesteerima("ei-ei") ja ulatab emale riiulilt uue raamatu, avab meelepärase pildi. Seal on erinevad loomad, L teab neid nimetada: "Plääks, aua, mää, muu, näu, plääks, muu." Ajab segamini lamba ja lehma. Pärast ema sõnade kordamist ("mää," "muu") saab kiita, naerab, kihistab, kordab uuesti loomi pildil. L hakkab huvituma televiisorist, kust kostub auto mootori müra. Ta keskendub ja jälgib. Mõne hetke pärast üritab ema L voodisse pikali panna. Järgneb protest ja jonn, televiisori näpuga näitamine ja püsti seismine voodis. Ema ulatab talle albumi ja üritab samal ajal pikali panna, katab ta tekiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
