Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l
TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING 1. Seadus, millel leping põhineb Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus 2. Lepingupooled Töötaja ja Tööandja Töövõtja ja Tellija Käsundisaaja ja Käsundiandja 3. Alluvussuhe (kas on) Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub, TVL Alluvussuhe puudub, KL tööandja juhtimisele ja kontrollile, kirjeldatakse tehtav töö, kirjeldatakse osutatav teenus st tööandja määrab töö tegemise koha, määratakse tasu ja töö tähtaeg. ja lepitakse kokku tasus. aja ja viisi. 4
Maaväe auastmed Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse või ka teenete järgi. Neid kantakse sõjaväevormiriietusel. Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse
tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab Kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse töötegemise aja, koha ja viisi) töötasu ja tähtaeg tööle Alluvus Tööandja Töövõtja Lepingu pooled Töötaja Tellija
inimest kätte saada, siis see polnud alati võimalik, sest ta täitis parasjagu teise tööga seotud ülesandeid. Töötaja jaoks on oluline ka moment, et uus ametikoht loodaks politseiametniku positsiooniga, mistõttu oleksid huvitatud antud töökohast ka praegused pol. ametnikud, sest nende ametiga kaasnevad hüved jääksid alles. Positiivne oleks ka see, et on täpselt ära määratud ka uue loodava töökoha alluvussuhe/juhtimine, kelleks hakkab olema siis töövaldkonna järgi teabetalituse juht, mis endises olukorras oligi väga segane, sest seda tööd tegi pol. ametnik, kes oma positsioonilt allus jälitustalituse pol. inspektorile ja töövaldkonna kohaselt hoopis teabetalituse juhile. Negatiivseks võin vaid lugeda ehk loodava töökoha peale kuluvat palga eelarvet, mis võib tasakaalust välja minna, kui pole selleks vastavaid tagavara ressursse. Ja kuna
Õigusõpetus Tööleping Kokkulepe töötaja ja tööandja vahel Töötaja kohustus teha tööd Alluvussuhe (üks pool on allutatud teisele) – seaduslikud korraldused Töötasu maksmine Kohustus kindlustada töötingimused Vanus Võib sõlmida isikuga kes on VÄHEMALT 7-aastane Väikestele on ettenähtud töötunnid 4-7h, tööleping on kohustuslik, kohustuslik vanemate ja tööinspektori luba Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine Töölepingut sõlmitakse kirjalikult
Selletõttu hoiavadki kõik töölised oma arvamuse enda teada ja teevad näo nagu oleks kõik korras ja toimiv. Minu arust puudub seal firmas üldine töödistsipliin: kõik nagu tegeleksid millegagi, aga tulemust justkui poleks näha. Töötajatel puudub arusaam, mis on oluline mis mitte, milline peaks olema üks õige juht, kellele nad peaksid oma töödest aru andma või millised on üldse nende kohustused. Selles firmas peaks olema väga konkreetsed tööjuhised ja alluvussuhe, siis võib olla ei tekiks olukorda, kus pidevalt keegi kuhugi hilineb, et see hakkaks justkui reegliks kujunema. Sellised juhised peaksid kehtima ka loomulikult juhile endale, aga kõige pealt peaks juht aru saama, et tema enda käitumise peegeldusena on firma töötajate suhtumine selline nagu see hetkel on, mis võib tulevikus ja süvenedes mõjutada kogu firma arengut. Muutuks mõttetuks firma missioon ja visioon.
Religioosne õigus: - islami õigus - hindu õigus Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnas jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus ja avalik õigus. Kuidas neid eristatakse? 1) huviteooria avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga. 2) subjekti teooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis; avalikus õiguses on õiguse subjektide vahel alluvussuhe Õigussuhte subjektid need, kes võivad olla õigussuhte pooleks. Jagunevad: - füüsilised isikud - juriidilised isikud Füüsiline isik inimene, kellel on õigusvõime ja teovõime - õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. - teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Piiratud teovõime on alaealisel ja psüühiliselt haigetel inimestel. Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt.
tasu. isik (tellija) aga maksma selle eest talle selle eest tasu, kui selles tasu. on kokku lepitud. Alluvussuhe puudub. Alluvussuhe puudub. Töötaja allub tööd tehes tööandja Käsunduslepingus Töövõtulepingus kirjeldatakse Alluvus juhtimisele ja kontrollile, st tööandja kirjeldatakse osutatav teenus, tehtav töö, määratakse tasu ja töö määrab töö tegemise koha, aja ja viisi.
Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas.
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel
vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS §635 lg1). TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna Alluvussuhe puudub Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult TVL kirjeldatakse tehtav töö Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega määratakse tasu töö tähtaeg Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel Katseaega ei kohaldata
Mittekogu kogumi igat elementi. 4) taksonoomiline liigitus tuuakse välja alaliigid. N: kolmnurk täis, terav ja nürinurk. 5) mereoloogiline liigitus tervik jaotatakse koostisosadeks. N: Aatom kest, tuum, neutron, prooton. MÕISTEVAHELISED SUHTED Sisult võrreldavad. N: Päike Täht Sisult võrreldamatud. N: Päike koer Mahult võrreldavad. Mahult võrreldamatud. Ristuvad - teatud osalt kattuvad. Identsed Eesti -, Maarjamaa. Alluvussuhe. Mahult ühendamatud. Kaasalluvad määrus seadus. Kontraalsed. N: Must valge. Kontradiktoorsed. N: Mina ja mittemina. NB: Ä on tegelikult katusega A ehk mitteA (valemites) ... on alfa --- on nool paremale
Sander Pruul LL11 Töövõtuleping Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping (TVL) Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Lepingu pooled: töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt. Tasu: tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata. Töövõtuleping Töö tegemise aeg: määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Lepingu kestus: TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija
- Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet - Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö - Töövaidluskomisjon + maakohus - Alluvussuhe - Surma korral ei ole hüvitist 12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS - Tööandja peab kindlustama tööga ja andma õigeaegseid korraldusi - Maksma töötasu kokkulepitud ajal ja kohas. - Töötasu pangakontole - Peab tagama töö- ja puhkeaja - Austama privaatsust - Tagama koolituse - Tagama töötervishoiu ja tuleohutuse 13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE TINGIMUSED Töösuhe lõpeb üldjuhul kokkuleppega - Tähtaja möödumine - Töötaja surm - Tööandja surm
10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid paarkümmend küla, Rüütlid 2 3 küla · isikuline 14.Millised olid vasalli põhilised kohustused senjöör ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees. Vasalli kohustused senjööri ees Senjööri kohustused vasalli ees
ei toota toolepingu alusel ja seetottu pole tal ka oigust puhkusele. Kuna puhkust saab ainult toolepingu olemasolul, siis on kusimus, et kas Ilmsel oli toolepinguline suhe voi tooettevotu suhe?Pohjenda. Lahendus: Vastavalt Tsiviilkoodeksile kohustub tooettevotja tooettevotulepingu jargi tegema tellija ulesandel kindlaksmaaratud too, tellija aga kohustub tehtud too vastu votma ja selle eest tasuma. Tooettevotusuhtes puudub tooettevotja ja tellija vahel toosuhtele iseloomulik alluvussuhe. Tooettevotja on kohustatud taitma konkreetse tellimuse. Tellijat huvitab vaid resultaat, mitte see, millal ja mis tingimustes too tehakse. Tooettevotja otsustab ise, millal ja mil viisil ta tellimuse taidab, vastutab ise tooohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse taitmiseks ja kannab ebakvaliteetselt tehtud tooga tekitatud kahju. Tellija reeglina ei sekku tookorraldusse ega juhi tood, kuid ta voib siiski anda juhiseid, mis voivad olla suunatud uksnes too resultaadile. Kui
isikute õigused ja ja kohustused kohustused materiaalõiguse normide rakendamisel •mis? •kuidas? Vt nt MKS alates § 43! https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015011#para43 Triin Roosve SKA lektor Õiguse valdkonnad • Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus - > avalikud huvid, nn jäik õigus, alluvussuhe. Eraõigus - > privaatautonoomia ehk lepinguvabadus. Kõik, mis ei ole lubatud, on ... Kõik, mis ei ole keelatud, on ... (NB! s.o. siiski vaid võlaõiguslik põhimõte) Triin Roosve SKA lektor Õigus jaguneb • Avalik õigus • Eraõigus - Riigiõigus - Tsiviilõigus: - Rahvusvaheline õigus tsiviilõiguse üldosa
Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine o Tegevuse õigusliku vormi järgi: Eraõiguslik Avalik-õiguslik haldus o Avaliku õiguse kandjate järgi: Riigihaldus KOV Haldus Muu Õigus jaguneb: o Eraõigus isik vs isik alluvussuhe puudub o Avalik õigus isik vs riik alati alluvussuhe Avaliku halduse kandja: Avalike asjade korraldaja. õigussubjekt, kellel on õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik sihtasutus o Isik ro Füüsiline isik / eraisik e inimene
(töötaja) teisele isikule (tööandja) saavutama teenuse osutamisega muu Mõiste tööd, alludes tema juhtimisele ja kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik kontrollile TLS § 1 (tellija) aga maksma selle eest tasu VÕS § 635 Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse Alluvus tööandja määrab töö tegemise tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg koha, aja ja viisi Tööandja ühelt poolt ja Töötaja Lepingu pooled Töövõtja ühelt poolt ja Tellija teiselt poolt teiselt poolt Tööandja maksab töötajale töö eest Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on Tasu
juhtimisele ja osutamisega muu kontrollile kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu Alluvus Töötaja allub tööd Alluvussuhe puudub, tehes tööandja TVL kirjeldatakse juhtimisele ja tehtav töö, kontrollile, st tööandja määratakse tasu ja määrab töö tegemise töö tähtaeg koha, aja ja viisi Lepingu pooled Tööandja ühelt poolt Töövõtja ühelt poolt ja
tegelevad Riigi institutsioonid 16 Kohus 17 J.Locke'i ja Charles de Montesquieu palament valitsus ja kohus ei või sõltuda 18 teineteisest 19 Sõltumatu peab olema ka keskpank 20 Järelvalve insitutsioonid o Riigikontroll o Igasugused inspektsioonid o Õiguskantsler on ombuudsman 21 Riigi institutsioonide tunnused: o Kindel struktuur ja hierarhia alluvussuhe o Riigiorganid luuakse seaduste alusel o Rahastatakse eelarvest o Töötajad on riigiametnikud 22 19. sajandil tegeles riik valitsemisega, nüüd kui on tegu 20. sajandil väljakujunenud 23 heaolu riigiga tegeleb riik avaliku haldusega haldusjuhtimisega 24 Avalik haldus riigi ja omavalitsuste tegevus, et viia ellu koalitsiooni poliitka
Juhtkonna loodud ja tema poolt koordineeritav asutusesisene süsteem, mis aitab kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele ja toimib seadusega määratud raamides. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib ta töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. 16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töövõtulepingul alluvussuhe puudub, töölepingus allub töötaja tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingus tööaeg kindlaks määratud (üldiselt 8h päevas 40h nädalas), töövõtulepingus on määratud tähtaeg millal töö peab valmis olema Töölepingus tööandja maksab tasu perioodiliselt, töövõtulepingus tellija maksab siis kui töö on üle antud. Ta ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus tulemus üle vaadata. 17
kuid ei pea olema omakäeliselt elektronkirja teel saadetud dokument, kus isiku nimi, allkirjastatud. kellele dokument saadeti ja saatja nimi. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 9 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 10 Alluvussuhe TLS §1 Tööleping töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile Füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja 1. tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi; kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu
konflikti tekkimist. Täitma muid Teenuste osutamisega kaas- nevaid ning Lepingus ja õigusaktides sätes- tatud kohustusi. 9) Alluvus Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub. Alluvussuhe puudub. tööandja juhtimisele ja Käsunduslepingus Töövõtulepingus kontrollile, st tööandja kirjeldatakse osutatav kirjeldatakse tehtav töö, määrab töö tegemise koha, teenus, lepitakse kokku määratakse tasu ja töö aja ja viisi. tasus. tähtaeg.
tekkimist. (3) Töötaja täidab oma -Täitma muid Teenuste kohustusi isiklikult, kui ei osutamisega ole kokku lepitud teisiti. kaasnevaid ning Lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi. 9) Alluvus Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub. Alluvussuhe puudub. tööandja juhtimisele ja Käsunduslepingus Töövõtulepingus kontrollile, st tööandja kirjeldatakse osutatav kirjeldatakse tehtav töö, määrab töö tegemise koha, teenus, lepitakse kokku määratakse tasu ja töö aja ja viisi. tasus. tähtaeg.
VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda ‒ Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; ‒ Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse (kapitali) - Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus: Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand ‒ Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem –>Tööstusharu, turg – Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus,
olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Seda tuleb igal aastal üle vaadata ja tulemusi analüüsida. 14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töölepingu tunnused: - Alluvussuhe - Sõltumine tööd andvast isikust - Tööprotsessi olulisus: töö kui järjepidev protsess - Tasu eest töö tegemine, tasu maksmine vähemalt 1X kuus kokkulepitud ajal Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtu- ja käsunduslepinguga töötava inimese jaoks ei kehti töölepinguseadus ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Halduskontroll jaguneb kaheks: 1) Sisemine kontroll- kontroll, mida haldusorgan teostab ise: Teenistuslik järelevalve- kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. ◦ Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks Riiklik järelevalve- haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll. Puudub alluvussuhe. ◦ Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ◦ toimub kohtu kontrolli all ◦ teostavad ametid ja inspektsioonid ◦ VV kontrollib ministeeriumit, riigikantseleid, maavalitsusi ◦ Minister kontrollib oma struktuuriüksusi, valitsusasutusi Enesekontroll- kontrollsüsteem, mida iga haldusasutus endasiseselt rakendab 2) Väline kontroll- ametiasutused ja ametnikud teostavad väljaspool haldusorgnisatsiooni
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. TLS- töölepingu seadus (töötaja - tööandja) ATS- avaliku teenistuse seadus. (teenistuja - riik) alluvussuhe, ei saa esitada tingimusi VangS vangistus seadus (kinnipeetav - riik) Töö on tasu eest tehtav hüve! Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik). TL · Taotleb TA juhtimisele ja kontrollile · Tööandja annab töövahendid · Tasu 1x kuus · Töötaja teeb isiklikult tööd
ei saa anda või ära võtta - see on lihtsalt seotud inimese eksisteerimise endaga. Loomuõigust nähakse kui ülimat korda, sest tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele 1. Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita! Eraõigus on õigusharu, kus õigussubjektide vahel on koordinatsioonisuhe, kehtib vabaduse põhimõte: kõik, mis ei ole keelatud on lubatud. Avalik õigus on õigusharu, kus on alluvussuhe ehk subordinatsioon ning allutakse kõrgema võimu kandjale. Kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole lubatud on keelatud. 1. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt. Tegemist on Mandri-Euroopaliku õiguskultuuri kujunemisega 1.Sugukonnaõigus. Õiguse vanimaks allikaks on arvatavasti tavaõigus. Kokkulepe kui omapärane leping. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole
Mistahes paarisuhet iseloomustab teatav INTIIMSUS(lähed poodi palju ostjaid ei ole intiimsust, kui vähe siis on intiimne (külapoes oled kahekesimüüaga ja küsid kas see on värske ja müüa ütleb et ei ole). Paarisuhetel oluline osa solidaarsuse kujunemisel laiemas ühiskonnas (n.perekond). Paarilised on: 1) seksuaalsuhe; 2) sugulussuhe (Tädiga on paaris sugulussuhe, mis siis et võib olla mitu tädi); 3) sõprussuhe (sõpru võib olla palju aga kahe inimese vahel on paarissuhe); 4) alluvussuhe(võib olla palju alluvaid kui iga alluvaga on paaris suhe); 5) abistamissuhe; 6) kasvatussuhe; 7) teenindussuhe (teenindaja-teenindatav). SOTSIAALNE RING - inimeste vaba ühendus, milles ei ole püsivaid sotsiaalseid sidemeid. A: 100/ AU: 100 1) KONTAKTNE ring - regulaarselt kohtuv ja omavahel suhtlev inimeste seltskond (rongis, bussis, turul jm.). Tekib tutvus, vahetatakse arvamusi, hinnanguid mitmes valdkonnas.
kaitsest, kuni keelatud omavolist on möödunud aasta Valduse teenija: - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse kaitsmisväärne huvi. Valduse teenija ei tohi korralduste piiridest väljuda. - Valduse teenijad võivad olla hierarhilises järjestuses - Valduse teenimiseks peab eksisteerima mingisugune sotsiaalne sõltuvus- ja alluvussuhe. - Valduse teenijal on õigus omaabile - Juriidiliste isikute puhul Ei Ole valduse teenijateks enamjaolt juriidilise isiku alalise juhtorgani liikmed Pärija valdus: - on juriidiline konstruktsioon. Pärija, kes ei soovi pärandit, peab selleks loobumisavalduse tegema. - Pärija on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, asja valdaja. Ning seda sõltumata sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või pärandi koosseisust. Omaabi eeldused:
organisatsioon on. 9. Avaliku huvi õiguslik väljendus riigi õiguskorras. Avalik ja eraõigus <=ERISTAMISE TEOORIAD!!!!! Avalik haldus tegutseb avaliku õiguse alusel. 9 Avaliku ja eraõiguse eristamise teooriad: HSS I. Huviteooria avalik õigus teenib alati avalikku huvi II. Subkordinatsiooniteooria : a. Avalikku õigust reguleerib alati subordinatsioon ehk alluvussuhe (riik on kõrgemal kohal). b. Eraõiguslikus suhtes on lepingu subjektid alati võrdsed <=koordinatsioon III. Subjektiteooria avalik õigus on suunatud alati avaliku võimu kandjale eraõiguses kõik mis pole keelatud on lubatud ja avalikus õiguses võib vaid teha seda, mis on lubatud. Teema 3. Haldusorganid 11. Vabariigi President: · Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises
kutsetegevuse alal (piirangul on tööandja majanduslike huvide kaitse eesmärk, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi). Kui neid piiranguid poleks, võiks tööandja ikka nõrgemaks pooleks osutuda. Töölepingu eristamine 4. Millised on Riigikohtu tsiviilasjas 2-18-6908 (2020) (punktid 11 ja 13) toodud töölepingu eristamise lähtekohad ja kriteeriumid? Milliste kriteeriumite alusel võiks veel lepingu olemust hinnata? Tähtsuse järgi: 1. Alluvussuhe ja selle määr (peab olema suur), juhtimise kontroll 2. Töölepingu puhul saab töötegija tasu oma töö eest 3. Tuleb lähtuda poolte tahtest: 1. poolte tahed, mis on tuvastatud läbi nende käitumist 2. poolte tahed, mis tulenevad nende käitumisest ❏ Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga.
Selgita! Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse ja vastupidi. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus
kujunes välja varakeskaja jooksul, kõrgkeskaja alguseks 11.-12. sajandil. Aadlikud elasid kindlustatud mõisates. Kõrgkeskajal kinnistus seni liikuv maavaldus ühele suguvõsa liinile. Kõrgkeskaegne aadel hakkab üha enam põhinema rangelt sünnipäral. saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad perekonnad kui ka väiksemad, vähemtähtsad, lokaalsed. Kujunes läänipüramiid: kuningas-vürstid-rüütlid-talupojad. Vasalliteet: Võimu- ja alluvussuhe kahe inimese vahel. Vasall, astudes senjööri eeskoste alla, annab talle truudusvande ja tõotab teda kõiges aidata, kaitsta teda vaenlase eest, täita ta käske ja kanda talle usaldatud teenistust. Senjöör omaltpoolt kohustus kaitsma vasalli, hoolitsema tema eest eba lubanud vasalli solvata. Vastastikuse tõotuste ja lubaduste vahetamisega võis kaasneda lääni annetamine, mille eest vasall pidi kandma rüütli- või mõnd muud teenistust
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus annab põhiprintsiibid, pole lepinguvabaduse põhimõtet. Töölepingu kujunemine
eeldab ressursse (kapitali) eeldab ressursse (kapitali) o Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus: o Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus: o Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand o Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand o Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), o Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia),
Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 Vana - Liivimaa kiriklik korraldus Kirkilikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Kuigi Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tallinna piiskopid osalesid Riia, mitte Lundi kiriku ettevõtmistes. Maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Olles ise sageli võõramaalased ja rohkem maailma näinud, vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal
Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab
Loomuõiguses nähakse positiivse õigusega võrreldes ülimat korda. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis. Kui on alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. II TEEMA: ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Arvatavasti on õiguse vanim allikas tavaõigus. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele,
teatamine 15 päeva 6) töövõime vähenemise tõttu (ametnik on haiguslehel 4 kuud järjest või kalendriaasta jooksul 5 kuud kokku) 7) distsiplinaarsüüteo eest- valitakse karistuseks noomitus, kõige rangem karistus on töösuhte lõppemine (etteteatamist ei ole), arvestatakse isikut ja tegu 8) vabastatakse asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmist, etteteatamist ei ole; alluvussuhe oma lähisugulasega Makstakse lõpparve. 8 Töölepingu lõppemine: Lõppemise alused on fikseeritud nii: 1) kokkuleppel lõpetamine etteteatamise tähtaega ei ole, kirjalikku etteteatamise vormi ei nõuta 2) tähtaja möödumisel tähtajaline leping võib olla max 5 aastat (seotud hooajaliste töödega jne), etteteatamist ei ole 3) töötaja surm
Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused. Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.) Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. (Ministeerium ostab auto, riik on omanik.) Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel). 1.3. Tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum. tsiiilõigusharu, mis reguleerib varalisi suhteid, isiklikult mitte varalisi suhteid (hooldusõigus, laimamine). Tsiviilõiguse reguleerimismeetod reguleeritakse poolte võrdsuse alusel.
äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused: kestvusleping; töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö; üheks pooleks alati füüsiline isik (töötaja), tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik; tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu (kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal). Töösuhteid iseloomustab alluvussuhe: tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi, töötaja allub tööandja juhtimisele, kontrollile ning kehtestatud reeglistikule, tööandja määrab üldjuhul töö tegemise koha ja aja. Teenuste osutamise lepingud, sätestatud VÕS §619-702 (esineb töölepinguga sarnaseid ja erinevaid jooni). Käsundusleping §619: üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele
aastal läbi vaadata sisekontrolli tulemused, siis sisekontrolli dokument/dokumentatsioon on soovitav vormistada kirjalikult ja selle allkirjastab tööandja. Töökeskkonna sisekontrolli tulemusi kasutavad oma töös töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu. 14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. ·Töölepingu alusel teeb üks isik teisele (tööandjale) tasu eest tööd; iseloomulik: - Alluvussuhe - Sõltumine tööd andvast isikust - Tööprotsessi olulisus: töö kui järjepidev protsess - Tasu eest töö tegemine, tasu maksmine vähemalt 1x kuus kokkulepitud ajal - Sotsiaalsed garantiid: (õigus saada tasu vähemalt miinimumtasu ulatuses, õigus saada puhkust, tööaja piirangud, töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel ülesütlemise piirangud, ohutud töötingimused jm) Töölepinguga on määratud töö tegemise viis, koht ja aeg.
tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. 2. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute mõisted ja tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamise kriteeriumid. Töölepingu eeldamise põhimõte Tööleping – leping, mille alusel töö tegemist korraldab tööandja, töötaja täidab kohustusi isiklikult (alluvussuhe), tasuline leping. NB! Töölepingu tunnused üleval! Käsundusleping - käsundisaaja korraldab oma tegevust ise, eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult, tasu makstakse, siis kui selles on kokkulepitud. Töövõtuleping - Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS 635).
Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu. 2) Subordinatsiooniteooria. Avalikus õiguses on alluvus, eraõiguses ei ole alluvust. Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Mis on subordit puudus? Laste allumine vanematele. Perekonnaõigus on eraõigus. Laste allumine vanematele oleks teooria puhul avalik õigus, sest avalik õiguses on alluvussuhe. 3) Täiendatud subordinatsiooniteooria e. subjektiteooria. Eraõiguses on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus. Allutakse avaliku võimu kandjale. Miks neid teooriaid kolm on? Ühest ei piisa, kahest ei piisa. Erinevad valdkonnad vajavad erinevat selgitust. Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, kus üks kirjutab teisele magistri töö. On kohustatud maksma raha. Töö esitatud, raha ei maksta. Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda?
Tööandja peab maksma töötasu, kui töötaja kasutab õigust tööst keelduda Töötasu maksmine töötamise takistuse korral. pead tööandja maksma töötajale töötasu Teavitamiskohustus-teavitama vabdest töökohtadest tähtajalise töölepinguga inimesi, et sõlmida tähajatu leping 3. Töölepingu erisus teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingut iseloomustab eelkõige töö tegemise alluvussuhe. Tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi ning töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööd tehakse isiklikult teise kasuks ning selle eest makstakse iga kuu tasu, sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või on töö pooleli. Tööandja määrab töötegemise aja ja koha, töötaja allub tööandja reeglistikule. Töötaja kuulub tööd andva isiku töötajate koosseisu. Töövõtuleping puhul reguleerimisobjektiks on töö tulemus
Riigikohus lahendab ka taotlusi tunnistada riigikogu liige ,president, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ül täitma , lahendab taotlusi lõpetada riigikogu liikm evolitused, otsustab nõusoleku andmise riigikogu esimehele presidendi ül kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest ning otsustab erakonna tegevuse lõpetamise üle. Põhiseaduslike organite vahel alluvussuhe puudub. Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Normikontroll Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll. Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle.
annaabi.ee 
