Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Allikukivi koopad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koopad, koopas, kaitseala, pärnumaal, saarde, maadel, pikkune, aruküla, lademe, veesoonte, suudme, sissevarisemist, lagi, suvine, vooluhulk, avaneb, veeru, allikategaOLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad...........................................................
1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärgiga kaitsta kesk-devoni liivakivipaljandeid ning koopaid. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga.
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11
Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Praegune kaitsealade süsteem on Eestis suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1. juunil 1994 võeti Riigikogus vastu "Kaitstavate loodusobjektide seadus", mis käsitleb kaitsealade kõrval ka looduse
Asub Lanzarotel. Güimar- Güimari enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. Lähemal vaatlusel selgub, et tegemist on saare põliselanike guantshide poolt rajatud püramiididega. Püramiide peetakse sarnaseks Peruu ja Mehhiko püramiididega. Maspalomase liivaluited - on valgest liivast kõrbe meenutavad luited, mis vastanduvad huvitavalt saare vulkaanilise maastikuga. Aafrikapärane 8 kilomeetri pikkune minikõrb. Loorberimets Anaga mägismaad ja teisi Põhja-Tenerife alasid kattev loorberimets on teadlaste poolt tunnistatud autentseks elavaks fossiiliks. See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu laiuskraadile ja ookeanituultele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis. Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik
lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid (jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi
See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on paekallas välisehituselt muutuv ja mitmekesine. Tiskre küla kohal on 2 astangut:
erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks. 1.2. Meenikunno raba Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg- ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba ning kujunemisjärgus on laukaraba. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000
klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete kivistisi (2,2 m); kesk- ordoviitsiumi Volhovi lademe hall lubjakivi, mis sisaldab glaukoniidi (tumeroheline mineraal) teri (2,5 m) ja Billingeni lademe kirjuvärviline lubjakivi, milles on samuti rohkesti glaukoniidi teri (0,7 m); alam-ordoviitsiumi Hunnebergi lademe roheline ja pude glaukoniitliivakivi (1,2 m) ja Varangu lademe glaukoniitliiva sisaldav savi (0,2 m) ning Pakerordi lademe tumepruun diktüoneemakilt (1,2 m)
aastal, mil mõisa võis pidada iga kristliku usutunnistusega inimene, hoolimata seisuslikust kuuluvusest. Dohrenid kuulusid landsassenite hulka ja said seetõttu mõisa pidada vaid pandivaldusena. 1758. aastal oli Voltveti mõisa valdajaks ehk pandihoidjaks raehärra Jacob von Dohreni lesk Ursula Margarethe von Dohren (sünd. Heno), kes oli pärit Pärnu apteekri ja ülemfoogti perekonnast. Ursula Margarethe päris oma mehelt peale Voltveti ja Kärsu mõisate veel Vahenurme mõisa Pärnumaal. 1758. aasta adramaarevisjonis on Voltveti mõisakompleksi kohta öeldud, et see on heas seisukorras. Mõisale kuulus ka veski, mis sel ajal tühjana seisis. Ursula Margaretha suri 1779. aasta paiku. Ajalooarhiivis on säilinud mahukas üle 80leheküljeline talle kuulunud vara inventarinimekiri. Kuna Voltveti ja Kärsu olid tolleks hetkeks omanikku vahetanud, ei sisalda see palju informatsiooni eelnimetatud mõisate kohta. Nimekiri annab hea ülevaate leskproua varandusest. Tema valduses
ka värssides juttu Võrumaast. Nii on ka mälestustahvlil ka tema luuleread: ,,Säält klassitarõst kõlap mulle viil üts tsõõrimängu viis..." Kuid Kaugu koolimaja seinal seisab mälestustahvel ka teisele kirjanikule, Juhan Jaigile (1899 1948). Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi- lood (Rohtmets, 2004: 282). · Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka (1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008
Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse. Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda.
Lastele, üliõpilastele ning pensionäridele 10 krooni. Kontakt: tel.: 605 5044 ; 58 173 560 e-post: [email protected] 6 Piusa jõe ürgorg Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (pindala 1237 ha) asub Haanja kõrgustikul Võrumaa idaosas Vastseliina ja Meremäe valla piiril. See kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru (kuni 30 m sügav) ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite (12 nn müüri) kaitseks. Jõgi voolab kaitseala piires kuni 35 meetri sügavuselt aluspõhjakivimitesse lõikunud ürgorus. Kaitseala lõunapiiril on vaatamisväärsuseks 1342.a ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts. Kaitseala lõunapiirile jääb ka Vastseliina mõisa park.
joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema · Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki · Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad · Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi)
.......................................................................................7 Loomastik............................................................................................................................8 Linnustik............................................................................................................................. 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...............................................................................................................................13
Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 4) Aluspõhja iseloomustus: Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine. Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7- 25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas väga mitmekesise geneesi ja koostisega materjalid. Suurema osa piirkonna pinnakattest moodustab moreen. Enamasti on tegemist punakaspruuni
külas. Meedlas on kolm 0,4-0,7 m sügavust tõusuallikat. Saaremaa kuulsaim ohvriallikas "Põhjatu allikas" paikneb Pähkla külas. 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune allikas on looduskaitse all ning arheoloogiamälestiste registris (lisa 1 ja lisa 5). Maavarad Kaarma vallas leidub kohaliku tähtsusega maavaradest liiva, turvast ning ravimuda, üleriigilise tähtsusega on dolomiit. Dolomiit N.n Saaremaa marmor on Paadla lademe paksukihiline peenkihistunud savikas vastupidav ja hõlpsasti töödeldav dolomiit. Kaarma valla territooriumil on kaks dolomiidikaevandust. Mõlemad on erakätes. Suurem (40,2 ha), Saare Dolomiidi, kaevandus asub Sepa külas. Teine, Dolokivi, paikneb Lao külas. Karjääri suurus on 1,4 ha. Maavara kaevandamist alustati juba muinasajal. Varemalt on sellest murtud ehituskivi müüriladumiseks. Dolomiidist on tehtud paljud hooned (ka Kuressaare piiskoplinnus) ja tarbeesemed
*Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed.
loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 35. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 36. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 37. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
.......................... 17 Lisad ...................................................................................................................................................... 18 2 Sissejuhatus Abja-Paluoja on Lõuna-Eesti linn Abja vallas Viljandimaal. Halliste jõkke suubuv Pöögle oja on Abja valla põhjapoolseks piiriks, Saarde vald läänepiiriks, idapiiriks Karksi vald ja lõunapiiriks Läti Vabariik. Ajalooliselt kuulus Abja Halliste kihelkonda. Abja-Paluoja sai alevikuks 29. detsembril 1945 ja linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluoja muutus vallasiseseks linnaks. Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa pealinnaks. Autor valis referaadi teemaks Abja-Paluoja asustusüksuse arengu seetõttu, et antud koht Eestis on autorile väga südamelähedane ning tema lapsepõlve kodu
Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena. *Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ... 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
olla kuni 200-300 elementaarareaali (MEA), mis loovad looduslikule taimkattele palju erinevaid kasvukohti. Võrdluseks, tasandikel esineb sama suurel ala enamasti alla 30 MEA (EE, 2011). Mulla viljakus on kaitsealal suhteliselt madal. Mullaliikide arv 1 km2 kohta on keskmiselt 16-17, maksimaalselt 21-22. Mullastiku suurt mitmekesisust iseloomustab ka mullaeraldiste arv pindalaühikul. Kaitseala lääneosas, kus 1 km 2- l on 260-270 eraldist, raskendab selline kirju mullapilt maa põllumajanduslikku kasutamist (Miksike. Stepanova, 2015). 7 Otepää kõrgustikul leiduvad mullad: 1. Rendsiina ehk karbonaatmuld. 2. Deluviaalmuld 3. Gleimuld 4. Soomuld 5. Liimuld 6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE
Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar
Soodsad tingimused muidugi soodustavad kuivenduse efrktiivsust ja ebasoodsad pidurdavad...mis seal ikka muud...mingi mulli ajamise koht jälle. 41. Milles avaldub kuivendusefekt metsas? Kuivendamisega eemaldatakse mullast liigvesi, mille tulemusena paraneb mulle vee- ja õhureziim. Tänu sellele suureneb puujuurte arendamiseks soodsa pinnasekihi tüsedus ja puud saavad rohkem mineraalaineid. Kuivendatud metsamaadel on mulle temp. keskmiselt 2 või isegi enam kraadi kõrgem kui kuivendamata maadel. Et kuivendatud aladel ei ole puude juurte piirkond liigniiske, siis algab kuivendatud metsades vegetatsioon varem, seega vegetatsiooniperiood pikeneb. Et puud juurduvad sügavamalt. Siis suureneb puistute tuulekindlus. Kuivendamisega vähendatakse ka tuleohtu metsas ning parandatakse metsa sanitaarset seisundit. Kõik metsamaade muivendamisest tingitud muutused suurendavad puistute juurdekasvu ja tootlikkust. Kuivenduse efektiivsus oleneb peamiselt kavukohatüübist, mullastikust, metsa
· Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem, tugevam, kui on müür all, kasvab vili halvemini.
nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised
a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja
annaabi.ee 
