Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine
3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“
Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks. · Austria ja sveitsi kunst- Vene meister Raamatukapp. XIX saj. II pool. Materjal tamm, klaas. Kuulunud kunstnik C.T
põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte, lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine 1930. aastate lõpul väljendab kirjanik oma hoiakut rohkem allegoorilise või sümbolkujundi kaudu. TEOSED Alustas luuletuste kirjutamisega ajakirja ,,Noor- Eesti" 1910 Debüütkogu ,,Fata-Morgana" 1918, mis räägib kiusatusest, eneseleidmisest, loodusest kaasates kõik romantilisse keerisesse "Inimene ja sfinks" 1919 ja ,,Katastroofid" 1920, on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses ,,Vahekorrad" 1922, milles mõistab hukka sõda
üldeuroopalikuga. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolisemaali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone. · Tema töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. Maalid ,,Armastuseaed" "Ristilt võtmine" ,,Maa ja vee liit" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Venus ja Adonis" Tänan Tähelepanu Eest
Barokk · Pärast Elizabeth I surma (1630), haaras Inglismaal võimu Oliver Cromwell · Ta keelas ära igasugused lõbustused, kuhu kuulusid pillimäng ja laulmine · 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85)
Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713
Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi
3) “Riim on luules rakendatav võte, sõnade või sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla.” “Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. Rütm tähendab korrapärast liikumist.” Rütm ja riim on olulised, sest rütm võib inimeses välja tuua need tunded, mis olid eelnevalt alla surutud. Samuti on auto öelnud, et: “Luuletuse rütm võib viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval. 4) Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et
mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. · Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalie ning usuteemalisi kompositisioone. · Tema töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. Teosed · Kolm graatsiat · Leukippose tütarde röövimine · Maa ja vee liit · Venus ja Adonis · Kristus ristil · Kasukake (Helene Fourmenti portree)
Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis See oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest
● Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. El Greco: Toledo äikese eel Skulptuur ● Barokkskulptuur hoogne ja maaliline, dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud skulptuure,ebasümmeetria, taotluslik valguse ja varjude kontrastid, ruumilised illusioonid ja efektid ● Valitsejate skulptuurid ja monumendid olid kõikjal Euroopas, mõeldud võimu ülistamiseks. Skulptuur ● Rohkem külg kui otsevaates ● Paraadlik tervik: allegoorilise tähendusega, kuningas ülal, muud tegelased all. (ülisatv figuur) ● Trofeekimp: koosnes vappidest, mõõkadest, pärgadest, paiknesid monumendi all. Apollon ja Daphne Klassitsism ● Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks. ● Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest ● Avaldus Euroopa maade arhitektuuris,
Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris Köleri majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas noorem rahvuslik põlvkond seltsi üle võtab ja see võimude poolt 1893 suletakse. Eestis oligi Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Köleri allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreesid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest. 4.Köler maalikunstnikuna ,,Iga rahva kunstiajalugu tunneb üksikuid erandlikult väljapaistvaid meistreid,
Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda). 1887-1898-Viibis Pariisis. Hakkas kaduma klassitsisslik stiil ja hakkas võimust võtma dünaamilis käsitlus stiil mis taotles liikuvust ja emotsionaalsust. Antiikmütoloogia kärvalt tekkis huvi allegoorilise ja eluolustikulise ainestiku vastu. 1891- aasta lõpus tuleb tagasi Peterburi ning alustab tööd, esineb näitustel. 1907- omistas PKA akateemiku aunimetuse 1892- tekivad esimesed kaluriainelised figuurid. ,,muhukalur" kips ,,hülgekütt pakrisaarel" ,,ärevalootel"pronksist Side kodumaaga äratas huvi rahvaluule vastu. ,,koit ja hämarik" ,,kalevipoeg ja sarvik" Tegi ka arvukalt portreesid. ,, georg lurihh" figuur ( ,,atleet")
Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Smuuli aforismid: · Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. · Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse. Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist.
tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja rahutuse ja mõjutas suuremat osa hilisematest romaanikirjanikest.Oma isikupära stiili saavutas ta romaanis Ja päike tõuseb. Hemingway proosa stiili eripära on püüd fikseerida erapooletult tegelaste käitumine ja kõne ja väliselt nähtavat-kuuldavat jäädvustades edasi anda nende hingeelu.
väike maailm, mis peegeldab, on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Nagu kosmoski, mingi osa kaotamisel jääb inimene alles. Inimese hing on surematu (Platon). · kristlik antropoloogia Rõhutatakse inimese erilisust kogu looduse hulgas. Inimene on jumala palge järele loodud olend, ta on seatud loodust valitsema. See ei tähenda, et inimese nägu on jumala näo sarnane, pigem on tegemist allegoorilise sarnasusega. Inimene on ainsana eetiline olend, kes on võimeline head ja halba eristama. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimeselt oodatakse vastuarmastust, kuid seda on raske määratleda, mida ta tegema peab, kui jumalat armastab. Temalt nõutakse ka sisemist pöördumist. Inimest iseloomustab igatsus millegi puuduva järele. · romantismile omane antropoloogia
Jacob Isaackszon van Ruisdael Jacob Isaackszon van Ruisdael. 1628/291682 Kui 16. sajandil oli üldiselt maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, siis hollandlased panid 17. sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu.
armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid. Nendesse mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamateostesse oli põimitud palju muusikalisi numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´
1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust: Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Veel siis mõned näited A.Adamsoni loomingust: "Krimmi motiiv", Johann Köleri büst, "Via Appia"lõuend 63,2*102.3, "Kalevipoeg Põrgu väravas". Ta suri
∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende
suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse ja veetis seal 4 aastat. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi.Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada, veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu. 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Rubens maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis.Ei suutnud oma tellimusi täita, ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Rubens
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
jumalanna kuulutab valitsejanna tulekut. Teda tervitavad kogu linna suurvaimud. Pildi alumises servas on näha Neptunust koos triitonitega, kes hoolitsesid turvalise merereisi eest. Ka kolm tohutu jõuga merineitsit olid abiks pikal reisil. Üheaegselt on pildil jumalad ja võimukandjad, antiikkultuur ja kristlus, mida kroonib jõuline Medicite vapp ümmarguste kuldsete viljadega. Rubensi ajal kasutati allegooriat eelkõige abstraktsete ideede, sõnumite väljendamiseks. Näiteks allegoorilise maali ,,Rahu õnnistused" (16291630) olevat Rubens kinkinud Charles Ile. Ta püüdis kuningat veenda Hispaaniaga rahu sõlmima. See ka õnnestus. Maalis vastandab Rubens rahu õnnistuse sõja koledustele. Minerva, kiivriga tarkusejumalanna, ajab ära Marsi ja tema kohutava kaaslase sõjafuuria. Minerva kaitsva selja taga annab Rahu lapsele rinda, faun silmitseb külluslikku puuviljakimpu. Bakchose
Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga. Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi head meelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Alatest 1347ndast
Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tuntud kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi. Pärast tema varasemaid aastaid Roomas pühendus ta enamasti religioossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio teostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast. Caravaggio põlgas idealiseerimist, ta püüdis kujutada elu ja inimesi just sellisena, nagu ta neid nägi. Inimeste poosid ja asendid tema maalidel ei ole
· Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist". - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas
anum, levinuma variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. Tristan ja Isolde- on romantiline ja traagiline jutustus ja legend rüütel Tristanist ja iiri printsessi Isoldest. Robin Hood- on inglise keskaegsest pärimusest tuntud tegelaskuju. Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose
1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Maalikunstnikest kuulub realistide hulka Paul Raud. Tema õppis Düsseldorfis. Tema kuulsamad teosed on ,,Muhu rauk" ja autoportree. Ta oli konservatiivne ja kuivavõitu realist.
FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr.
kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda lootusetust ja hingelist ummikut, millesse on langenud oma kodumaast lahtikistud inimesed. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud.
jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH JAN VERMEER van DELFT- üks suuremeid Holland imaalikaid kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli maastik olnud allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis aga iseseisev zanr. 17.saj II pool JACOB van RUISDAEL sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng"
ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid. Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada. Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest 19.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e
Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas. On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil "Juudi kalmistu". See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse. Paulus Potter
Kohe sõja järel ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli"(1936) ja "Ei juhtunud midagi"(1947), milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste tähelepanu ning kogus hulgaliselt tõlgendusi oma sümbolistliku ja irreaalse olustiku tõttu. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud. Selle eksistentsiaalne sisu kujutab inimese teekonda, irreaalseid rännakuid, süüd, süüdimatust ja süüdimõistmist, eksistentsi raskust ning inimese tundeid maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast hakkas ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub kolmeks triloogiaks: · Ajalooline kroonika
seejärel õppis ta veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse
Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed
Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõpp enamasti õnnelik. Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga. Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt
Autori põhiküsimuseks oli, miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. ( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade. Ballentyne'i populaarsele ,,Korallsaarele", mis räägib kolmest inglise poisist, kes satuvad asustamata saarele, läbivad optimistlikult ning lahkhelideta kõik raskused ja lõpuks päästetakse, vastandab Golding oma , nii-öelda 20. sajandi allegoorilise ,,Korallsaare".) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike
teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades ( eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. 6."Roosiromaan" iseloomustus + sisu Vastus: 13.-15. saj; "Roosiromaan" on mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armastust. Värsivormis allegoorilise teose esimene osa pajatab Noormehest, kes näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aefa ja kohtab seal Roosi (armastuse sümbol), kellesse armub. Teda takistavad sellised sümboolsed tegelaskujud nagu Keelepeks, Häbi, Hirm, hiljem ka Kadedus ja Valevagadus, aitavad aga Suuremeelsus, Kaastunne jms. Romaani teine osa kujutab endast loodusfilosoofilist traktaati, mille peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Elunähtusi püütakse seletada vaid mõistuse abil, puudub esimese osa romantilisus
Autori põhiküsimuseks oli, miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. ( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade. Ballentyne'i populaarsele ,,Korallsaarele", mis räägib kolmest inglise poisist, kes satuvad asustamata saarele, läbivad optimistlikult ning lahkhelideta kõik raskused ja lõpuks päästetakse, vastandab Golding oma , nii-öelda 20. sajandi allegoorilise ,,Korallsaare".) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike
aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Hispaania hertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Seejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse
väljendusviis,mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus.Tähtsaim esindaja on Baltasar Gracian. Baltasar Gracian:Käsitleb elu ja surma ,kuulsuse ja au ,vooruse ja tarkuse probleeme.Tema tuntuim teos on "KÄSIORAAKEL JA ARUKUSE KUNST"(sisaldab 300 filosoofilist miniatuuri).Tema mõtteterade suunitluses on tunda barokk-kirjandusele omast skeptismi. Peale moraalifilosoofiliste tööde kirjutas Gracian mahuka allegoorilise romaani "Criticon"(milles võtab ta lugejad kaasa rännakule mööda Hispaaniat. Hispaania kuulsamad luuletajad olid Gongora ja Quevedo,kes erinesid omavahel nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Luis De Gongora lõi kujundlikku, peenelt viimistletud luulet, mis aga osutus oma metafoorikülluse, salapäraste mütoloogiliste vihjete, rohkete uudisväljendite ja keerulise sõnastusviisi tõttu sageli raskesti mõistetavaks. Ta teenis
Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. [redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale.
1. 3. Tizian kui portrist 1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli killustanud tohutuks hulgaks vürstriikideks, Ta sai palju tellimusi vürstidelt, kuiningatelt ja keisritelt. Inimese väärikuse rõhutamiseks riigimeeste, väejuhtide ja valitsejate portreedes sidus ta loomutruu karakteristika ja vaimse sügavuse esinduslikkusega. Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega. Tema kõige õnnestumate portreede esiritta tuleks asetada 1540 aastate esinduslikud maalid. Ta on korduvalt maalinud enda suurimat patrooni, keiser Karl V, kuid samuti on ta lõuendile jäädvustanud teisi tollaaegseid suurkujusid nagu Felipe II, Francois I ning paasti Paulus III. Kui Itaalia maalikunstnikud hakkasid loobuma portreteeritava näöjoonte liiga loomutruust kujutamist, läks Tizian aga kaugemale
või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. · Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust, seega olid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine need hoovad, mis pidid kindlustama õnneliku elu. · Esikohal: proosa, filosoofiline romaan või jutustus, draama, luule 5. Voltaire prantslasest valgustuskirjanik · "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. · ,,Candide ehk optimism" rüütli- ja seiklusromaani paroodia. Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse olukordadesse ning saab tunda elu kibedust. Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus
manipuleeritavaks. Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse ,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Ekspressionistid soovisid luua uut vaimuepohhi, hinge- või vaimuriiki jumalariigi asemel.
Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda arusaamatuks). Puudub mõistukõne. Ta seletab iseennast. Euhemeristlik - see müüdikäsitlus vaatleb müüte kui reaalsetest ajaloosündmustest väljakasvanud jutustusi, mis on küll liialdatud ja paisutatud ning muudetud, kuid põhinevad siiski päris sündmustel ja inimestel. 6
Humanismi kasvuga pöördusid kunstnikud klassikaliste teemade poole, eriti seetõttu, et täita tellimusi jõukate patroonide kodude kaunistamiseks, millest kuulsaim oli Botticelli Veenuse sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil. Ülejäänud motiivid hangiti kaasaegsest elust, mõnikord allegoorilise tähendusega, mõned aga vahetevahel pelgalt dekoratiivsed. Võidi kujutada konkreetsele perekonnale olulisi juhtumisi nagu Camera degli Sposi, mille Mantegna maalis Conzaga perekonnale Mantuas. Ühe rohkem maaliti natüürmorte ja dekoratiivseid stseene elust nagu Lorenzo Costa Kontsert umbes 1490. aastast. Tähtsaid sündmusi säilitati või mälestati maalides nagu Uccello San Romano lahing, samuti ka olulisi kohalikke religioosseid festivale
annaabi.ee 
