Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Amandus Adamson (0)

1 Hindamata
Punktid
Amandus Adamson (1855-1929)
Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom -Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu.
14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu režiim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuurLamav mees”.
1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda).
1887-1898- Viibis Pariisis. Hakkas kaduma klassitsisslik stiil ja hakkas võimust võtma dünaamilis käsitlus stiil mis taotles liikuvust ja emotsionaalsust. Antiikmütoloogia kärvalt tekkis huvi allegoorilise ja eluolustikulise ainestiku vastu.
1891 - aasta lõpus tuleb tagasi Peterburi ning alustab tööd, esineb näitustel.
1907- omistas PKA akateemiku aunimetuse
1892- tekivad esimesed kaluriainelised figuurid . „muhukalur” kips „hülgekütt pakrisaarel”
„ärevalootel” pronksist
Side kodumaaga äratas huvi rahvaluule vastu. „koit ja hämarik” „kalevipoeg ja sarvik
Tegi ka arvukalt portreesid. „ georg lurihh” figuur ( „atleet”)
Allegoorilised teosed kerkivad esile mereainelised figuurid, tuntuim on „ laeva viimne ohe”
„merehelinate kuulaja ” „laine ainuke suudlus ” „igavesti võidutsev armastus” „ lüüriline muusika
Peterburis elades sai rohkesti dekoratiiv kunsti tellimusi( raam Kööleri maalile ) mis kingite Tsaar Aleksander III kroonimisel Eesti Kirjameeste seltsi poolt, anti koos palvekirjaga.
Nefski prospektil asuv „dom knigi” fassaadi kaunistused naisemees figuurid. Troiski silla marsi väljaku poolsele osale püstitatud graniit obeliskide ja nende pronks kaunistused.20. saj. Algul hakkas looma monumente „ Russalka ” avasti 7. Sept. 1902.
1893- hukkus vene soomuslaev Russalka teel Tallinnast Helsingi tormis . Hukkus 175 inimest . Upatud laevade monument Sevastoopolis 1904.-türklased ründasid Sevastooplit.
Grimmis –vesineitsi 1887
Pärnus-Lydia Koidula-1929
Romaanovite dünasti 300 aastapäev, 2 monumendi kavandit.
1919-Adamson tuleb Paldiskisse kuhu jääb surmani. 26 juuni 1929 sureb südameatakki tagajärjel, maetud Pärnu. Suri 47 aastaselt.
Töös!
  • Weitzenbergi tööde stiil
  • Nimeta Eesti mütoloogia ainetel loodud muinaskandgelasi(kirjelda)
  • Adamsoni õppingud PKA ja tööde stiil.
  • Adamsoni tööde stiil alates Pariisis veedetud aastatest
  • Nimeta ja kirjelda sinule enam meeldinud töid
  • Amandus Adamson #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ailim Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Amandus Heinrich Adamson
    8
    doc

    Amandus Heinrich Adamson

    Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Amandus Adamson, Johan Köler ja August Weizenberg, kes oma loominguga panid aluse eesti rahvuslikule kunstile ja kelle kaudu eesti kunst hakkas tuntuks saama rahvusvahelises ulatuses. Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal. Tema isa, Iisrael Adamson, oli meremees. Ühel tormisel ööl hukkus tema laev suures tormis ja lained uhtusid ta randa, kus ta leidis ulualuse Uuga ­ Rätsepa väikeses rannatalus. Seal kohtus ta peretütre Kathariinaga, millele järgnes abielu. Amandus oli abielupaari teine laps. Eesti talurahval oli suur langus. Paljud Uuga ­ Rätsepal elanud mehed olid meremehed, siis said nad merendusega leiba teenida. Püügist pidid nad jälle aga maksma mõisale maamaksu, mis oli iga aasta sama, olenemata püügist

    Ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun