Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Vesiniksidemed 1. Alkoholide füüsikalised omadused: a) Alkoholid saavad moodustada vesiniksidemeid, kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne laeng b) Vesiniksidemed võivad moodustuda nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur mida pik...
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Füüs...
alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajaduste...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatri...
ALKOHOLID Orissaare Gümnaasium Sandra Hints 11.klass Alkoholid looduses · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe · Alkoholi leidub kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Lihtsaim alkohol on METANOOL, mida saadi metanooli puiduutteveest ja teda nimetati puupiirituseks. Alkoholid looduses · ETANOOLIST e. piiritusest valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused...
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõ...
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides e...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise ainekl...
Alkoholide mõiste ja struktuur Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda ves...
KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molek...
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
ALKOHOLID Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoh...
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga...
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
Orgaanilise keemia eksami kordamispunktid 1) ORGAANILISTE ÜHENDITE EHITUS · Tetraeedriline süsinik · Süsiniku valentsolekud · HONC-i reegel · Konformatsioon · Molekuli-ja struktuuri valemite koostamine 2) ALKAANID · Homoloogiline rida · Alifaatsed-ja tsüklilised alkaanid · Alkaanide nomenklatuur ja valemite koostamine · Isomeeria ja isomeerid · Keemilised omadused ja saamine 3) ALKEENID JA ALKÜÜNID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Sigma-ja pi sidemed · Keemilised omadused · Markovnikovi reegel 4) AREENID · Benseeni molekuli struktuur (A.Kekule) · Füüsikalised ja keemilised omadused · Homoloogiline rida · Ketoonid 5) ALKOHOLID · Glükoolid ja glütseroolid · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Saamine · Ehitus ja struktuur · Valemite tuletamine 6) FENOOLID · Molekuli ehitus · Füüsikalised ja keemilised...
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
1 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuse...
Alkoholid ja eetrid Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine ...
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud...
Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/ Osata kirjutada alkoholide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põ...
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
ALKOHOLID Alkoholid on ühendid, mis sisaldavd hüdroksüülrühma (-OH rühma). Nimetuse lõpp ool. CH3CH2OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OHCH2CH2OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3OH metanool ehk puupiiritus CH2CH2CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool OH OH OH ALKOHOLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkoholi molekulis on hapniku side süsiniku ja vesinikuga polaarne. Tekib laengu jaotus (joonis 1). Hapniku aatomil on väisel elektronkihil kaks vaba elektronpaari. Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H + - + + - + - + 2 2 2 H--C--O--H H--C--O···H--O--C--H H H H H Joonis 1 Joonis 2 Vesinikside on tugevam kui ...
Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ü...
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsin...
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp...
ALKOHOLID R-OH hüdroksüülrühm süsivesiniku radikaal NB! Mitte segi ajada aluste koostises oleva hüdroksiidrühmaga! (NaOH = hüdroksiid) OH-rühm on alkoholide funktsionaalne rühm, mis määrab nende põhilised omadused. Alkoholide koostises võib olla üks OH-rühm, neid nimetatakse ühehüdroksüülseteks ning nende nimetuse lõpp on ool. Kui alkoholi molekulis on 2 või 3 OH-rühma, on tegemist vastavalt kahe- või kolmehüdroksüülsete alkoholidega. Nende nimetuse lõpus on diool või triool. Alkoholide nimetused: H | CH 4 metaan H C O H ehk CH 3 OH ehk metanool ehk puupiiritus H H H CH 3 - CH 3 etaan HCCOH ehk CH 3 CH 2 OH ehk etanool ehk puupiiritus H H CH 3 - CH 2 - CH 3 CH 3 CH 2 CH 2 OH propaan-1-ool CH 3 CH CH 3 ehk CH 3 CH(OH)CH 3 prop...
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuli...
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + ...
Etanool Referaat Koostaja:Sten Marten Lahek Juhendaja:Evelin Maalmeister 9.c klass Tabasalu 2013 Sisukord 1. Leidumine 1.1 Etanooli leidumine 1.2 Etanooli saamine 2.Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omdused 3. kasutamine 3.1 Etanooli kasutusalad ja oktaanarv 4. Kahjulikkus 4.1 Alkoholism ja selle tagajärjed 4.2 Raseduse ajal alkoholi tarbimine 5. 5.1 Rahvapärase nimetuse kujunemine 5.2 Alkoholisündroom 1 Kasutatud materjalid 1. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid %201.doc (1.1; 1.2) 2. 2.1 http://www.slideshare.net/karinnurme/tuntu d-alkoholid 2.2 http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid 3. 3.1 http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4. 4.1 TEA entsüklopeedia (TEA) 4.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, K...
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunem...
Halogeeniühendite, alkoholide, amiinide ja eetrite omadused
Halgeeniühendite omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad.
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised...
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata...
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks ...
Alkoholideks nimetatakse orgaanilisi ained mis sisaldavad funktsionaalse rühmana OH (hüdroksüül) rühma. (nomenklatuuris -nool lõpp) Üldvalem R OH Liigitus: 1) 1 hüdroksüülsed CH3OH 2) mitme hüdroksüülsed Propaan triool Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja: Enelyn Vilk Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2014 1. Saamine/ Leidumine 1.1 Saamine 1.2 Leidumine 2. Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omadused 3. Kasutamine 4. Toime inimorganismile 5. Huvitavaid fakte 1.1 Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev ...
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
Amiinide struktuur ja omadused Lämmastiku aatom on tetraeedriline, kuna ammoniaagi või amiini molekulis on kasutatud 3 lämmastiku aatomi sidet, siis näivad molekulid püramiiditaolistena: Vaba elektronipaar orbitaaril on suunatut tetraeedri tippu. Keemilised omadused: Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil. Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone enda poole nii palju ja on nõrgemad happed kui alkoholid) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda prootoni. Amiini reageerimine happega: o R-NH2+HCl ->R-NH3Cl Amiinid on alused Kui amiiniga seotud hape neutraliseerida, saame vaba amiini. Amiinide reageerimine hapetega amiin + hape sool (n...
annaabi.ee 
