Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia tasmetöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Anorgaaniline : Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350o, Keemistemp üle 750o,
Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus - enamasti juhivad.
Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH4- metaan , Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l
ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga . Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi.
Isomeeria : On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass , kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused.
Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside
Valentsolekud :Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik (H): H-
Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4.
Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH4- metaan).
Klassikaline: Näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor- fluoro , Cl- kloor -kloro, Br-broom- bromo , J- jood -jodo.
Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised .
Alkoholid : Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp –ool,
Füüsikalised omaduse: Metanool - Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav .
Etanool : Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid
korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur.
Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca→(CH3O)2Ca+H2↑
Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH +NaOH→C2H5O+H2O
Põlemine: C2H5OH+3O2→3H2O+2Co2
Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi.
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350o, Keemistemp üle 750o,
Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad.
Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l
ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi.
Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused.
Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside
Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H-
Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4.
Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH4- metaan).
Klassikaline: Näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo.
Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised.
Alkoholid: Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp –ool,
Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav.
Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid
korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur.
Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca→(CH3O)2Ca+H2↑
Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH+NaOH→C2H5O+H2O
Põlemine: C2H5OH+3O2→3H2O+2Co2
Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi.
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350o, Keemistemp üle 750o,
Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad.
Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l
ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi.
Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused.
Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside
Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H-
Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4.
Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH4- metaan).
Klassikaline: Näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo.
Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised.
Alkoholid: Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp –ool,
Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav.
Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid
korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur.
Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca→(CH3O)2Ca+H2↑
Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH+NaOH→C2H5O+H2O
Põlemine: C2H5OH+3O2→3H2O+2Co2
Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi.
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350o, Keemistemp üle 750o,
Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad.
Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l
ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi.
Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused.
Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside
Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H-
Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4.
Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH4- metaan).
Klassikaline: Näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo.
Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised.
Alkoholid: Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp –ool,
Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav.
Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid
korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur.
Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca→(CH3O)2Ca+H2↑
Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH+NaOH→C2H5O+H2O
Põlemine: C2H5OH+3O2→3H2O+2Co2
Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi.
Keemia tasmetöö #1 Keemia tasmetöö #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaspar Kristal Õppematerjali autor
Mõisted

Sarnased õppematerjalid

Orgaaniline keemia
2
doc

Orgaaniline keemia

Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6

Keemia
Orgaaniline keemia
1
odt

Orgaaniline keemia

Tunnus Anorgaaniline ühend Orgaaniline ühend 1. keemiline side Iooniline side Kovalentne side 2. Sulamistemp. Üle 350 kraadi alla 350 kraadi 3. Keemistemp. Üle 750 kraadi alla 750 kraadi 4. Lahustuvus a)vees hästi halvasti b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv ­ 6. Neutronite arv ­ 6. Elektronide arv ­ 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev struktuur ja selle tõttu erinevad o

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia
Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia
41
ppt

Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja

Keemia
Orgaaniline keemia
20
doc

Orgaaniline keemia

Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani

Keemia
Keemia - Aineklasside Tabel
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro-

Orgaaniline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun