Alkoholid, Eetrid (0)

alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH).
eetrid - on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu.
ühealuseline alkohol - ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n: etanool )
mitmealuseline alkohol- mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool)
alkoholaat- tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga.
kontraktsioon- on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine.
hüdrolüüsipiiritus- on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool.
sünteetiline piiritus- moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel.
absoluutne alkohol- veevaba ehk 100%line etanool.
denatureerimine - etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajadusteks , sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid lisades. Denatureeritud alkoholi äratundmiseks antakse sellele enamjaolt värvus.
antifriis- jahutusvedelik (etaan-1,2-diool)
2) Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad -OH rühma?

Alkoholi molekulis on hapniku aatomi vahel side süsinikuga tugevam kui vesinikuga ning seetõttu alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine, nad eraldavad vesinikioone .
3) Alkoholid kui happed (miks alkoholid käituvad reaktsioonides kui happed, miks saab alkohole vaadelda kui vaid ülinõrkade hapetena?)
Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone).
Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed.
4)Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest.
* Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked .
*alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad
* Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega.
*Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras.
* Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure, kuna vesiniksidemete lõhkumiseks tuleb rohkem energiat kulutada.
5) Etanool (valem, rahvapärane nimetus, ülevaade saamisviisidest, füüsikalised omadused, etanooli veevabaks muutmine ja denatureerimine, kasutusalad)
CH3CH2OH, etanool e. piiritus e. Etüülalkohol
Füüsikalised omadused:
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ŗC ja keemistemperatuur 78 ŗC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras.
Saamisviisid:
1.Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel : Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks.
2.Puidutöötlemisjääkide töötlemisel : Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool.
3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel : Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ŗC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest.
Kasutusalad:
*Alkohoolsed joogid
*Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi)
*Värvi- ja lakitööstus
*Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid)
* Ravimid ( tinktuurid, eeter )
*Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin )
*Sünteetiline kautšuk (kummitööstus)
*Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
*Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt)
*Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid)
*Piiritustermomeetrid
*Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa , kuna tõstab mootori võimsust)
*Konserveerimisvahendid
Etanooli veevabaks muutmine: kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.
denatureerimine : Tehnilisteks vajadusteks minevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid.
6)Etanooli biotoime (mis aineteks lagundatakse organismis etanool, miks on etanooli kuritarvitamine kahjulik organismile, millest võib sõltuda vere alkoholisisaldus , etanooli ja tema lagunemissaaduste mõju organismile, organitele ja käitumisele mõne aja möödudes ning tulevikus, alkohoolse joobe tundemärgid, kroonilise alkoholismi tunnused)
Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida etanool ei kahjustaks, seega on etanooli mõju organismile hukatuslik.
Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi toimel väga mürgisteks aldehüüdideks, sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel CO2ks ja H2Oks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis aminohapetega reageerides tekitavad alkaloide - need sarnanevad tugevate narkootiliste ainetega.
Etanooli oksüdatsioonil tekkinud etanaali ja etaanhapet tarvitab organism ainevahetusprotsessideks.
Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, palju on maos toitu ja joomise kiirusest. Kõige suurem on alkoholisisaldus veres umbes 1 tund peale etanooli manustamist.
Mõju organismile: Avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab mõju elunditele nagu suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõritusnäärmed, kesknärvisüsteem.
Kõige enam avaldab mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga.
Mõjub rängalt pärilikkusele, otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. :D
Alkohoolse joobe tundemärgid: käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, hoolimatuks muutumine, äkiliste vihaefektide esinemine, tasakaaluhäired, mälulüngad, ülemäärane lõbusus ja sõnaohtrus.
Joobeastme suurenedes muutub inimene aga keskkonna suhtes ükskõikseks, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemeratuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, hingamisteede halvatus ja isegi surm.
Krooniline alkoholism : Selle tunnusteks on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr (ehk gastriit ), südame rasvumine ja südamelihase haigused, sagedased on ka maksakahjustused ja mälu nõrgenemine.
7) Metanool (valem, rahvapärane nimetus, saamine, füüsikalised omadused, kahjulikkus ja ohtlikkus organismile, metanooli ja etanooli eristamine laboris, kasutusalad)
CH3OH , metanool e. Puupiiritus
Füüsikalised omadused:
Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ŗC ja keeb 65 ŗC juures.
Saamine:
Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3 ) temperatuuril 350-400 ŗC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm).
Kahjulikkus ja ohtlikkus organismile:
Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel.
Metanooli ja etanooli eristamine laboris:
Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit , värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks.
Kasutusalad:
*tööstustes hea lahustina *mootorkütusena * värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel
8) 1)Etaan-1,2-diool ja 2)propaan-1,2,3-triool (valemid, rahvapärased nimetused, füüsikalised omadused, kasutusalad)
1) etaan-1,2-diool e. Etüleenglükool, HO-CH2-CH2-OH
Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ŗC ja keemistemperatuur on 197 ŗC.
Kasutusalad: *jahutusvedelikuna automootorites *emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel.
2)propaan-1,2,3-triool e. Glütseriin e glütserool,
Füüsikalised omadused: värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 ŗC juures ja kuub 290 ŗC juures.
Kasutusalad: * parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel * emailvärvide, lakkide valmistamisel *antifriisis.
9) Eetrid (füüsikalised omadused ja nende erinevused alkoholidega võrreldes, keemilised omadused ja ohtlikkus)
Füüsikalised omadused: * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad * lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte * heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele * omapärase lõhnaga vedelikud
Erinevused: * Eetrite vees lahustumine on väike või polegi aga alkoholide kolm esimest homoloogilise rea liiget lahustuvad vees igas vahekorras.
*eetrid ei ole mürgised, alkoholid on(?)
Keemilised omadused: * on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda.
*oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid . Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada.
10) Dietüüleeter (valem, omadused, ohtlikkus ja kasutusalad)
Dietüüleeter, CH3CH2OCH2CH3
Omadused: *väga lenduv (keemistemperatuur +35,5 C) vedelik, * aurud on mürgised, õhust raskemad ja tuleohtlikud.
Ohtlikkus: tema aurud on mürgised, õhust raskemad ja tuleohtlikud ning võivad koguneda laborilaua või põranda pinnale ja plahvatada.
Kasutusalad: *peamiselt lahustina * lõhna ja soojuskandjatena *bensiinkatalüsaatori lisana
11) Metüül tertbutüüleeter (valem, omadused, kasutusalad, mõju keskkonnale, selle võimalikul asendamisel etanooliga kaasnevad uued keskkonnaprobleemid)
Ehk MTBE , CH3OC(CH3)3
Omadused: *lahustub hästi vees *ebameelidva lõhnaga
Kasutusalad: * pliivaba bensiini tootmisel * tõstab mootori võimsust ligi 7 % võrra
Mõju keskkonnale: joogivee saastatus : bensiinimahutid ja – torustikud alati mingil määral lekivad, kuid seda ei pandud enne tähele. Bensiini lekkest keskkonda andis märku bensiinilisand MTBE, mis lahustub hästi vees ja mis juba 15 osa miljardi osa vee kohta annab veele ebameeldiva lõhna.
Võimalikul asendumisel etanooliga kaasnevad uued probleemid: piiritust sisaldav bensiin aurustub kergemini ja kiiresti lenduvad süsivesinikud põhjustavad sudu sagenemist ja intensiivsust. Kui kütusemahutid lekivad, siis satub keskkonda ka etanooli. Mullas olevad mullabakterid eelistavad aga etanooli. Seetõttu nende elutegevuse kiirenemisel nad tarvitavad ruttu ära mullas oleva hapniku ning mille tagajärjel nad ka kiiremini surevad ära, jättes samas ohtlikud saasteained mullas lagundamata.