Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eetrite, alkoholide, amiinide ja halogeenühendite omadused (0)

1 Hindamata
Punktid
Halogeeniühendite, alkoholide, amiinide ja eetrite omadused
Halgeeniühendite omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur , hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad .
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised , kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF 2CH3 -CH2-ONa + H2
disotseerub:
CH3-CH2-ONa CH3-CH2-O- + Na+
• Reageerib leelistega:
CH3-OH + NaOH => H2O + CH3-ONa
Oksüdeerumine :
• CH3-CH2-OH + O2 => CO2 + H2O
• Hapetega reageerimine:
C2H5OH + Hcl => C2H5Cl + H2O
Alkohol disotseerub vees:
• CH3-OH + H2O NaBr + CH3-CH2-O-CH3
Alkoholist happelises keskonnas:
2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20
Esindajad:
1. dietüüleeter: lahustine ja uimastava toimega ainena
2. MTBE – metüültertbutüül: bensiini sees, kasutatakse oktaanarvu tõstmiseks
Amiinide omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest.
• Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel
nõrgad sidemed.
• Struktuur tetraeedriline
2. Keemilised omadused:
Amiin on tugevam nukleofiil , kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev
C-N side)
• Soolade teke ( Amiini aluseline omadus):
(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL – dimetüülammooniumkloriid
• Reageerib veega:
(CH3)2NH + HOH CH3-CH2-NH2 + H2O
CH3-CH2-NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O
Nukelofiilide tugevus:
tugevaimad nukleofiilid on amiinid , seejärel alkoholid ja nõrgimad on halogeenide ühendid
Eetrite-alkoholide-amiinide ja halogeenühendite omadused #1 Eetrite-alkoholide-amiinide ja halogeenühendite omadused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillilill Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alkoholid-Eetrid-Amiinid
2
docx

Alkoholid, Eetrid, Amiinid

Alkoholid ­ ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma ­ OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused ­ värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime ­ Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile.

Keemia
Keemia - Aineklasside Tabel
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad

Orgaaniline keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32

Kategoriseerimata
Orgaaniline keemia konspekt
44
pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32

Orgaaniline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun