Etanool (0)

Põhikool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Tabasalu Ühisgümnaasium
Etanool
referaat
Koostaja : Enelyn Vilk
Juhendaja : Evelin Maalmeister
Tabasalu, 2014

Saamine/ Leidumine
1.1 Saamine
1.2 Leidumine

Omadused
2.1 Füüsikalised omadused
2.2 Keemilised omadused

Kasutamine

Toime inimorganismile

Huvitavaid fakte

Saamine

Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks.
C6H12O6  2CH3CH2OH + 2CO2
Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%.
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks.
Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli.
2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel
Selleks töödeldakse puidujäätmeid suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool . Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks.
Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast.
3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel
Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks.
CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH
Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks.
Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid ( formaliin , püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks.
( http://www.annaabi.ee/Referaat-etanool-m92754.html )

Leidumine
Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
(www.kristiine.tln.edu.ee/ doku /keemia/ Alkoholid %201.doc)
2.1 Füüsikalised omadused
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keemistemperatuur on 78 oC ning tihedus 794 kg/m3. Etanool seguneb veega igas vahekorras. Destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett, hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa , meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina).
( http://www.annaabi.ee/Etanool-m121791.html )
2.2 Keemilised omadused
Etanooli keemiline omadus on põlemine, reageerimine aktiivsete metallidega ja vesinikhalogeenidega ning hapetega ja hüdrolüüserimine.
(Karik; 1984, „Üldine keemia“)
3. Kasutamine
Etanooli kasutatakse lahustina värvi- ja lakitööstuses (piirituslakk), parafümeeriatööstuses (kölnvesi), ravimite ( jooditinktuur , eeter), lõhkeainete (suitsuta püssirohi) valmistamisel. Etanool on alkohoolsete jookide koostisosa, desinfitseerimisvahend ja mootorikütus.
(Karik;1997, „Keemia“ IX klassile)
4. Toime inimorganismile
Etanool on mürgine, mis eriti kahjustab maksa ning närvisüsteemi ja põhjustab narkomaaniat ( alkoholism ). Eriti kahjulik on alkohol lastele ja noortele.
(Karik;1997, „Keemia“ IX klassile)
Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist.
Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele : suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud , sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
( http://www.annaabi.ee/Referaat-etanool-m92754.html )
5. Huvitavaid fakte
1. Etanooli rahvapärane nimetus „piiritus“ tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil.
(www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc)
2. Etanoolist saab teha raketti
Tuleb panna supilusika täie etanooli 5 L pudeli siise ja hoida 24 tundi. Siis tuleb võtta kork ja teha sinna auk sisse. Siis tuleb tikku põlema panna augu juures. Pudel lendas kuna etanool muutus gaasiks ja etanooli aur tuleb augu seest välja.
( http://www.annaabi.ee/Etanooli-saadused-%C3%BChendid-tekkimine-keemilised-ja-f%C3%BC%C3%BCsikalised-omadused-m83805.html )
3. Alkoholisündroom on haigus mida põeb inimene kes oli lootena saanud liigselt alkoholi. Loote alkoholisündroomi võib põhjustada näiteks 5-6 klaasi veini päevas.
( http://www.annaabi.ee/Etanool-m121791.html )
4. Puhas etanool aurustub toatemperatuuril, mille tõttu on selle tarvitamine ohtlik, kuna keha temperatuur on 10º-20ºC kõrgem ning tekkivad mürgised aurud .
( http://www.annaabi.ee/Etanooli-saadused-%C3%BChendid-tekkimine-keemilised-ja-f%C3%BC%C3%BCsikalised-omadused-m83805.html )

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

enelynv Õppematerjali autor

1. Saamine/ Leidumine

1.1 Saamine
1.2 Leidumine

2. Omadused

2.1 Füüsikalised omadused
2.2 Keemilised omadused

3. Kasutamine

4. Toime inimorganismile

5. Huvitavaid fakte

etanool alkohol piiritus keemia pärmseente mõjul

Kasutatud allikad

docx

Etanooli referaat

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................

Keemia

doc

Etanool

ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid.

Keemia

odt

Etanool

Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O

Keemia

Rohkem sarnaseid