Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo"
...........................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.........................................................................................8 9. Kasutatud kirjandus..........................................................................9 1. Sissejuhatus Mina valisin Soome kirjaniku Aleksis Kivi teose ,,Seitse venda". Selle valiku tegin ma teose nime põhjal, sest see tundus huvitav ja põnev. Mul puudub eelnev teadmine Aleksis Kivist ja tema teostest. Teosest ,,Seitse venda" ei tea ma mitte midagi. See oli ka üheks põhjuseks, miks ma valisin just selle teose, sest tahtsin teada Aleksis Kivist ja teoses ,,Seitse venda". Referaadiga soovin ma saada rohkem informatsiooni Aleksis Kivist ning tema teosest ,,Seitse venda". Põhiline
Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt
aastal sai temast Helsingi ülikooli keeleteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli asus elama maale. 1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus osutus paraku ravimatuks. Teosed: "Bröllopsdansen", "Lea", "Nõmmekingsepad", "Kullervo", "Kanervala", "Kihlus", "Õlleretk Schleusingenis", "Öö ja päev", "Seitse venda", "Margareta" "Seitse venda" (1870) kujutab 19. sajandi esimese poole külaolustikku, selle tegevus toimub Lõuna-Hämes. Teose peategelaseks on seitse Häme venda, kelle igapäevaelu kaudu avab kirjanik soome talupoja loomuse ja elulaadi ning külakogukonna suhted. Kirjaniku kõige suurem õnnestumine seisneb teose peategelaste seitsme venna karakterite ja loomuomase käitumise kujutamises. Vendade iseloomud on erinevad ja mitmetahulised. Neist kõige riiakamaid ja karmimaidki iseloomustab soe süda ja õiglane meel. Õiglustunne on see, mis aitab vendi ka ühiskonnaga kohanemisel.
moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased. Ka talupoegkond õppis suhteliselt vara lugema, kuna juba aastatel 1673 andis piiskop Gezelius vanem kogudusele käsu õpetada koguduse liimeid lugema ja seadis nii armulauale võtmise kui ka abielluda soovijate laulatamise eeltingimuseks teatava lugemisoskuse ja ristiusu põhitõdede tundmise. Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse viljelemine oli keskendunud linnadesse- eelkõige Turu akadeemia lähedusse - ja kiriklatesse ning aadlimõisatesse. 1770 sündis Soome esimene kirjanduslik rühmitus: "Aurora" selts. Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa
Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan ,,Seitse venda" Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+S
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+S
täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed. Snellmani rahvuspoliitiline elutöö jätkaja oli ajalooprofessor ja senaator Yrjö Sakari Yrjö- Koskinen (+1903). Moodsa soomekeelse ilukirjanduse rajaja Aleksis Kivi (+1872) nt Seitse Venda (1870-73).Moodne soome kirjakeel alates 1870.aastatest. Soomluslikumises oli oluline roll Helsingi 17 ülikoolil, professoritel, üliõpilastel, kirikuõpetajatel, suurtalude peremeestel. Akadeemiline, agraarne, klerikaalne, talupoeglik, konservatiivne, samas valikuliselt radikaalne: oluline soomekeelse rahva õiguse eest seismine. Soomluse minapilt · vastandumine
Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel aga tema koostatud ja Soome Kirjanduse Seltsi 50. Veske ja Ado Reinvald, kelle luuletused aastapäevale pühendatud antoloogia ,,Eesti innustasid rahvast võitlema vabaduse eest ning Luuletused". Ado Grenzstein-Piirikivi . Ado äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta Isalt ja vanaemalt omandas rahvapärase eesti keele avaldas ajalehes omaenda luuletusi, samuti .Esikkogu Vainulilled 1866 tõlked või ilmusid kogud «Laulud ja salmid» ning mugandused saksa luulest .Emajõe ööbik 1867 «Mõttesalmid». A. Grenzstein luuletajana - suur edasiareng sisult ja vormilt; ülekaalus kogud ,,A
1.2 Vanemad Adam Jakobson, Eesti koolmeister ja haritlane ning CRJ isa, sündis 1. (13.) juulil 1817. a. Võrumaal Haanjas, kus ta isa Jakob Torba töötas külakoolmeistrina. Juba 18-aastase noormehena hakkas A. Jakobson omal käel rätsepana töötama. Noormees lähenes Tartu vennaskogudusele, kus umbes 1818. a. peale tegutses pasunakoor. Tartus tutvus A. Jakobson Elise (Liisa) Jegoroviga, kelle isa Mihhail oli vene soldatina prantslaste vastu võidelnud ja veetis vanaduspäevi Valgas. CRJ vend Eduard Magnus kinnitab, et tema ema olnud ,,läti soost" ja emaema osanud ainult läti keelt, eesti keelt aga natuke. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. 1841 abiellus ta Elise Jegoroviga, kelle kaudu sai ta Torma kihelkonnas köstri- 1 Vennastekogudusega seotud rangem õpetus. 7 ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha
saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung. ·Tartu jesuiitide kolleegium- Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. ·Academia Gustaviana- 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Ülikooli eellaseks oli 1630. aastal asutatud akadeemiline
mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana, teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks, põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse ("Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene.") Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s.o tema pärisema, kunn tapetud Oidipuse poolt)
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
Tal oli peres 10 last. Haridust ta ei saanud vaid haris end ise raamatuid lugedes. Ta tee kirjanikuks oli raske kuid 33aastaga kirjutas ta 13 romaani + artiklid, loengud. Esimesed romaanid rääkisid laste ja noorte kannatustest. Tema eesmärgiks oli panna inimesed ka elus kaitsma headust ja õiglust. Ta lõi palju naiskaraktereid, kangelased olid tavalised, enamasti vaesed, veidrad tegelased (liialdustega). Aleksis Kivi 1834-1872 Sündis Helsingi lähedal. Ta polnud jõukast perest pärit, mistõttu ta ei saanud head haridust. Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne
liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica
"Bollspelet vid Trianon" orkestriversiooni. Laulu "Teemant märtsilumel" teksti autor on Josef Julius Wecksell, kes oli kuulsaim rootsi keelt rääkiv ja rootsi keeles luuletav soome rahvusest kirjanik postromantismi ajastul. Tegemist oli juba noores eas väljapaistvalt mitmekülgse poeediga, kuid kahjuks oma haiguse tõttu, mis ta elu 24 aastaselt kardinaalselt muutis, jõudis ta välja anda vaid ühe luulekogumiku. Viimased 45 aastat oma elust veetis Josef Julius vaimuhaiglas. ,, Demanten på marssnön" (originaalkeeles) (J.J. Wecksell) På drivans snö glimmar en diamant så klar. Ej fanns en tår, en pärla, som högre skimrat har. Utav en hemlig längtan hon blänker himmelskt så, hon blickar emot solen,
põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik
saamaahnus ja tõusiklikkus. Tarapitlased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
rühmituse liigetega surma. Pärast narritavat ,,hukkamist", mille käigus osad hukkamõistetud pidid väljas külmetades oma mahalaskmist ootama, muudeti Dostojevski karistus ümber neljaks aastaks pagenduseks vangilaagrisse Siberis. Seda aega on ta hiljem kirjeldanud, kui ,,kastis oleku aega", ehast koiduni olid nad nagu ,,silgud pütis", ei olnud ruumi isegi liigutamiseks. Dostojevski vabanes vangistusest 1854 ja ta oli sunnitud teenima Siberi Rügemendis. Järgnevad 5 aastat veetis ta alguses reamehena, hiljem leitnantina rügemendi Seitsmenda Liini Pataljonis, mis oli paigutatud tänapäeva Kasastani aladele. Seal viibides kohtas ta oma Siberi tuttava naise Maria Dmitrievna Isaevaga ning nad abiellusid pärast naise mehe surma veebruaris 1857. Vangistuse kogemus ja sõjaväes olek tekitasid äärmuslikud muutused Dostojevski poliitilistes ja usulistes vaadetes. Arvatakse, et pärast tema piina vangilaagris vabanes ta
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,
probleeme. Selle juures suutis autor säilitada meeldiva luulevormi, mis tegi temast Rooma kuulsaima ja enim austatud luulemehe. Järgmises poeemis ,,Georgica" ülistas Vergilius Itaalia loodust ja innustas põlluharijaid. Kuigi Vergilius oli luuletajana äärmiselt edukas, soovis ta pühenduda filosoofiale. Tema plaan nurjus, kuna toonane keiser Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost. Vergilius hakkas töötama eepose kallal. Ta oli väga põhjalik, veetis inspiratsiooni kogumise eesmärgil aega Kreekas, kuid haigestus raskelt. Oma surivoodil nõudis teose hävitamist, kuna leidis, et töö pole täiuslik ega lõpetatud. Augustus eiras mehe viimaseid sõnu ning nõnda jäi järelpõlvedele nautimiseks eepos ,,Aeneis", mis koosneb 12 laulust. ,,Aeneis" sarnaneb ,,Iliasega". Lugu Troojast põgeneva Aeneise rännakutest ning tema võitlustest erinevate hõimudega. ,,Aeneisega" pandi pandi alus nn rahvuseepostele.
armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme, ning seda kõike nii nõtkeis ja laulvais heksameetreis, milliseid rooma luule varem ei tundnud. Vergilius oli töötanud oma luulekogu kallal kolm aastat ning see kogu tegi temast kohe Rooma tuntuima poeedi. Ekolooge esitati teatris lauludena ning tagasihoidlikku poeeti tervitati peaaegu samasuguse austusega nagu imperaatorit. Teine teos, poeem "Georgica" (u "Maaharija kunst"), mille kallal luuletaja töötas seitse aastat, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks. Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale. Luuletamine oli talle tema täiuslikkusetaotlusest tulenevalt raske kunst. Kuid Rooma riigi valitseja Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost, mis tooks kuulsust nii valitsejale kui ka impeeriumile
(poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse Peeter Pauli kindlusesse. Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale.
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. E
Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles. See nõue eeldas, et kirikuõpetajad pidid oskama kohaliku rahva keelt. Oli vaja koolitada kirikuõpetajaid, et nad keelt oskaksid. Linn hakkas välja valima andekamaid eesti soost poisse, keda linna kulul koolitati ja valmistati
annavad Aenesele korralduse, et ta võtaks oma kaaslased ja lahkuda Troojast, kuna talle oli antud uus ülesanne – rajada Rooma riik. Nad jõuavad laevadele ja jõuavad merele. Nüüd hakatakse purjetama Itaalia poole, et jumalate poolt antud ülesanne täita. Aga teele tuleb ka palju takistusi. 2. A.H.Tammsaare elu ja looming, ,,Juudit” Tammsaare elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid 1878-1940. Sünnikodu Järvamaal, Albu vallas, Tammsaare Põhjatalus. Sündis neljanda lapsena. Nime Tammsaare võttis juurde 1904 aastal. Ühel seljakul elavad lähestikku Tammsaare Põhjatalu (Antoni isa Peeter) ja Tammsaare Lõunatalu (omanik Jakob). 8- aastaselt läheb vallakooli (10 km kaugusel). Käis koolis nädalavahetuseti, hiljem läks teise kooli. Paar aastat oli kodus, kuna polnud raha koolis käimiseks. Lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli. Seal õpetasid Jakob Tamm (luuletaja), Jakob Liiv (Juhan Liivi vanem vend), Tänapäeval on tegemist põhikooliga
õukonnamuusikuna suurvürstitar Jelena Pavlova teenistusse Peterburis. 50-ndail aastail Rubinsteini tegevushaare laienes. Alguse sai tema surmani kestnud kontserteeriva pianisti- ning dirigendikarjäär, Ferenc Liszt juhatas Weimaris tema esimesi suurteoseid, laienes tuntus heliloojana. Rubinsteinis süvenes veendumus euroopaliku akadeemilise muusikahariduse vajalikkusest Venemaal. 1858. a. asutas ta Peterburi Lauluakadeemia ja 1859. a. Vene Muusikaühingu ning avas selle juures tegutsevad muusikaklassid. 1861. a. avaldas ta kirjutises ,,Muusikast Venemaal" ülekutse professionaalse muusikakõrgkooli loomiseks. 1862. a. avati Peterburi Konservatoorium, millest sai aastakümneteks ka eesti muusikute alma mater. Rubinsteini ülikõrged professionaalsed nõudmised ja tema autoritaarne juhtimistiil leidsid tugevat vastuseisu ning ta pidi 1867. a. rektoritööst loobuma, kuid täitis seda ametikohta veel hiljemgi(1887-90).
On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist
Komponistina peamiselt iseõppija. 1836 esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin" esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga. 1842 ooper ,,Ruslan ja Ludmilla", võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng. Rahvuslik, aga ka eepiline ja muinasjutuline ooper. Räägib vägilasest Ruslanist ja tema mõrsjast Ludmillast. Headuse võit kurjuse üle. Glinka lahkus Venemaalt, veetis ülejäänud elu välismaal. Suri Berliinis. Sümfoonilistest teostest on silmapaistvaim ,,Kamaarinskaja", mis on olemuselt rahvuslik. Selle aluseks on vene rahvalaulu meloodiad. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat ja koorilaule. ,,Võimas rühm" Vene heliloojate rühmitus, mis hakkas kujunema 1850ndatel aastatel. Sinna kuulusid vene rahvuslased, kes nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
