Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karbonüülühendid spikker (4)

3 KEHV
Punktid
Ande Andekas-Lammutaja
Keemia - Karbonüülühendid
Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on –CHO, nimetuse lõpuks –aal ( metanaal HCHO , etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks –oon ( propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas , edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad . Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad.
Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites . Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel.
Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks.
Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias.
Propenaal e. akroleiin (CH2= CHCHO ) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine.
Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina .
Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites.
Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O → HCOOH + 2Ag
Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi → CH3CH2OH
Alkoholidega : CH3CHO + CH3OH → CH3CH(OH)OCH3
Homoloogiline rida:
  • meta
  • eta
  • propa
  • buta
  • penta
  • heksa
  • hepta
  • okta
  • nona
  • deka
    V = n * Vm
    n = m/M
    ρ = m/V
    M – molaarmass
    Vm – molaarruumala (22,4)
    m – mass
    n – moolide arv
    ρ – tihedus
    mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); Vρ/M (vedelik)
  • Karbonüülühendid spikker #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 329 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    <br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia aldehüülid
    3
    docx

    Keemia aldehüülid

    Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R ­ CO ­ R', radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga, saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutata

    Keemia
    Karbonüülühendid
    1
    doc

    Karbonüülühendid

    KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide ­oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide ­aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub hä

    Keemia
    Aldehüüdid ja ketoonid
    21
    pptx

    Aldehüüdid ja ketoonid

    Aldehüüdid ja ketoonid Toiduainete tehnoloogia 1. kursus Sissejuhatus • Karbonüülühendid ehk oksoühendid • Sisaldavad funktsionaalse rühmana oksorühma ehk karbonüülrühma C=O Aldehüüd • Jaotuvad kaheks: • Aldehüüdid - aldehüüdrühm -CHO ahela otsas • Ketoonid - karbonüülrühm -CO- ahela keskel Ketoon Aldehüüdide nomenklatuur • Oksoühendite nimetused moodustatakse süsivesinike nimetustest koos liitega „-aal“ aldehüüdide puhul Ketoonide nomenklatuur

    Orgaaniline keemia
    Lühikokkuvõte
    12
    doc

    Lühikokkuvõte

    Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape ­ HCl Divesiniksulfiidhape ­ H2S Lämmastikhape ­ HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape ­ H2SO3 Süsihape ­ H2CO3 Fosforhape ­ H3PO4 Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on ­CHO, nimetuse lõpuks ­aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks ­oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult

    Keemia
    Karbonüülühendite ülevaade
    6
    docx

    Karbonüülühendite ülevaade

    KARBONÜÜLÜHENDID O II Karbonüülühendid ­ ühendid, milles esineb funktsionaalne rühm ­ C 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ­ ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma C=O / · Aldehüüdrühm ­ karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. O // R­C H · Aldehüüdid ­ aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm ­ karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II R­C­R · Ketoonid ­ ained, mis sisaldavad ketorühma.

    Keemia
    Karbonüülühendid
    1
    docx

    Karbonüülühendid

    Karbonüülühendid · Sisaldavad karbonüülrühma C=O · C on elektrofiilne tsente(+)r, reageerib nukleofiilsega · H on nukleofiilne tsenter(-), reageerib elektrofiiliga · KETOONID o Ahela keskel o ­OON · ALDEHÜÜDID o Ahela alguses või lõpus o ­AAL o Metanaal on 40% vesilahus ehk formaliin · Omadused: o Vedel, Tahke, Lõhnab, Elektrit ei juhi, Värvusetu, Vees lahustuvad väikse molekulmassiga 1-3, o Keemistemp. (madalamad, kui alkoholidel, sest molekulide vahelised jõud suuremad , aldehüüdidel väiksemad.) · METANAAL o Ehk formaldehüüd HCHO o Terava lõhnaga mürgine gaas, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes, desinfitseerimisvahend, kasutatakse keemiatoodete valmistamiseks · ETANAAL o Atseetaldehüüd CH3CHO o Toatemp. Keev vedelik, vajalik keemiatööstustes, mürgine, peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate abameeldivate ais

    Keemia
    Karbonüülühendid-aldehüüdid ja ketoonid
    8
    docx

    Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

    4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R ­on süsivesinikrühm) H H+1 H ­ C ­ C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C

    Orgaaniline keemia
    Aldehüüdid-karboksüülhapped- karboksüülhapete keemilised omadused
    3
    rtf

    Aldehüüdid, karboksüülhapped, karboksüülhapete keemilised omadused

    KORDAMINE. 1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhn

    Keemia




    Kommentaarid (4)

    meri_liis profiilipilt
    meri_liis: see materjal aitas mind
    19:37 11-04-2010
    ronaldkandla profiilipilt
    Ronald Kändla: ok ok ok ok ok ok
    20:46 05-11-2009
    its2cold profiilipilt
    its2cold: Super!
    22:44 05-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun