Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Keemia meie ümber“ (0)

1 Hindamata
Punktid

!!! Kes soovib, kirjutab selle õppematerjali endale konspekti; kui on võimalus see välja printida , siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud.
III k „Keemia meie ümber“
1. ptk Karbonüülühendid
* Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O
I ALDEHÜÜDID JA KETOONID
1. Aldehüüdid
* Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma – CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (σ+π)-sidemega ja C on sp2-valentsolekus – see rühm on planetaarne ;
* Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus.
1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus.
* strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka)
* aldehüüdrühma elektroniline ehitus – R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need aatomid aldehüüdrühmas ongi reaktsioonitsentriteks.
1.2 Nimetamine.
(vt töölehtedelt)
1.3 Saamine.
a) primaarsete alkoholide oksüdatsioonil (O2, KMnO4)
2 R-CH2-OH + O2 → 2 R-CHO + 2 H2O
Näide: CH3-CH2-CH2-OH + O2 → kirjuta ise edasi
1.4 Keem. omadused.
a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass ); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O.
2 R-CHO + O2 → 2 R-COOH
R-COOH - karboksüülhape
! CH3-CHO + Ag2O → CH3-COOH + 2 Ag (hõbepeeglireaktsioon)
R-CHO + 2 Cu(OH)2 → R-COOH + 2 CuOH↓ + H2O → R-COOH + Cu2O ↓ +2 H2O
b) põlemine (kõrgel temperatuuril)
R-CHO + O2 → CO2 + H2O (põlemine)
c) reageerimine alkoholidega (I etapis tekib nn poolatsetaal, mis täiendava alkoholi lisamisel ja sellega reageerides tekitab nn atsetaali)
I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ → R-CH(-O-R`(-OH) → (kohustuslik on vaid see)
II etapp R-C+H(-O-R`,-O-H+) + R`-O-H+ → R-CH(-O-R`)2 + H2O
! Reaktsioon toimub nii, et omavahel ühinevad reagendid nende reaktsioonitsentrite kaudu– „+“ ja „-„ laengut kandvad aatomid.
1.5 Füsioloogiline toime.
(vt õpikust)
1.6 Tuntumad esindajad, nende f-omadused ja kasutamine ( metanaal , etanaal, propenaal * e akroleiin, bensaldehüüd* e vanilliin ).
! Tee nendest konspekt Õ-st lk 143-144
2. Ketoonid
* Ketoonid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn karbonüülrühma C=O, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (σ+π) sidemega ja C on sp2-valentsolekus;
* Ketoonide molekulis asub C=O rühm süsinikahela keskel.
2.1 Molekuli üldvalem ja ehitus.
* str.üldvalem R-C(=O)-R´
* karbonüülrühma elektroniline ehitus – R-C+(=O-)-R´ (vt seletust aldehüüdide juurest)
2.2 Nimetamine.
(vt näiteid töölehelt)
2.3 Saamine.
a) sekundaarsete alkoholide oksüdatsioonil
2 R-CH(-OH)-R´ + O2 → 2 R-C(=O)-R´+ 2 H2O
2.4 Keem. omadused.
a) reageerimine alkoholidega (ühinemine)
R-C+(=O-)-R`+ R``-O-H+ → R-C(-OH)(-OR``)(-R´)
! vt selgitust aldehüüdide juurest
b) oksüdatsioon (ei oksüdeeru tavatingimustes); kõrgemal temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O
R-C(=O)-R´ + O2 → CO2 + H2O
2.5 Füsioloogiline toime.
(vt õpikust)
2.6 Tuntumad esindajad, nende f-omadused ja kasutamine ( propanoon e atsetoon, dihüdroksüatsetoon* e DHA)).
! Tee nendest konspekt Õ-st lk 143-144
Keemia meie ümber- #1 Keemia meie ümber- #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretetettetetette Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia
Karbonüülühendite ülevaade
6
docx

Karbonüülühendite ülevaade

KARBONÜÜLÜHENDID O II Karbonüülühendid ­ ühendid, milles esineb funktsionaalne rühm ­ C 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ­ ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma C=O / · Aldehüüdrühm ­ karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. O // R­C H · Aldehüüdid ­ aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm ­ karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II R­C­R · Ketoonid ­ ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnusek

Keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja kuumutatakse seda. (Vulkaniseerimine, leiutas Goodyear). Väävli aatomid liituvad kaksiksidemetele ja seovad kautsuki molekulid omavahel võrguks. Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest) X CH2=CH-CH=CH2 à[-CH2-CH=CH-CH2-]x

Keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja kuumutatakse seda. (Vulkaniseerimine, leiutas Goodyear). Väävli aatomid liituvad kaksiksidemetele ja seovad kautsuki molekulid omavahel võrguks. Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest) X CH2=CH-CH=CH2 [-CH2-CH=CH-CH2-]x

Orgaaniline keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro-

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
20
doc

Orgaaniline keemia

Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun