Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Albert Einstein". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
einstein, religioon, ütlus, albert, tunnet, lombakas, eelsoodumus, motiiv, füüsikaga, teadusega, teadustöö, seaduspära, tervet, nendest, seadustestpõnevusest ja teadmatusest, tõelisest soovist, midagi uurida ja milleski paremini selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei
............................................................7 Sõnadelt tegudele....................................................................................................................... 8 Ainus ja oma...............................................................................................................................9 Sotsioloogia sünd..................................................................................................................... 10 Annus mirabilis ja Einstein...................................................................................................... 13 Maakerade paradoks.................................................................................................................16 Freud.........................................................................................................................................18 Kokkuvõte..........................................................................................................
pole vaja kogemust. Nt pole vaja olla alkohoolik, et mõista, et liigjoomine on halb. Inimene võib olla pühaduseta, kuid INIMLIKKUS peab olema püha. Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal. Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi Jumal. Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese
11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi
supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi. Vaidlushimu ja
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3
Kõik peaks vastama meie tunnetele ja instinktidele. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend ja iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Ta eeldab, et inimesel on olemas mingi vaba ja loomulik olemine. See on selline seisund, kus inimene on tugev, üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
.. Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi. · modernne - teadus ja religioon (ka usk). Modernne rel. teistsugune, tõevaldaja tegelikult teadus. Teadus kritiseerib ja lükkab ümber müüte. Tylor kasutab mõistet personalism (isiksustamine). Müüdis on jumalad ja nt. olendid, kellest maa tekib. Teadus seletab asju impersonaalselt. Metafüüsika on abstraktne kosmiline maailmamudel. Pole enam isiksustatud nii nagu varem.
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4
Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks, inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde. Tuntud filosoof sellest ajast on Philon Aleksandriast(20.e.kr 45.p.kr), sai juudi ja ellenistliku hariduse, õppis tundma vana testamenti, tundis huvi platoni ja stoikude filosoofia vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism. "ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis" ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest
(luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
sajandi loodusteadus oli evolutsiooniteooria alustel, kuid putukad sinna alla ei kuulunud (liblikate puhul on evolutsiooniteooria eriti kummaline ja pole Darwini seadustega seletatav nad muutuvad aina ilusamaks evotutsiooni käigus ja samas on nad nii mitmekesised nad ise värve ei näe. Hiljem tekkis arvamus, et liblikaid tuleks uurida pigem kui kristalle, mitte nagu putukaid). Saussure põhiteos ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldati pärast tema surma (kolleegid Charles Bally (1865-1947) ja Albert Sechehaye (1870-1946). See raamat on eriti ebatavaline, sest Saussure pole seda ise kirjutanud vaid selle koostasid tema kolleegid. Ta armastas rääkida peast, seega koguti kokku konspekte. 19.sajandi keeleteadus oli pigem ajaloolis-võrdlev keeleteadus mingit nähtust tõlgendatakse selle järgi, kust ta pärineb ja millised on seosed teiste keeltega. Keeleteadus oli peamiselt saksa keeles. Franz Bopp Idee, et keeled moodustavad sugulussidemeid, oli teada juba keskkajal. 19.sajandil, kui
Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest. Peab õppima lihtsalt mõtlema inimesena. Ideaalne oleks see kui me oskaks mõelda nagu liblikas või Marsi elanik. Filosoofia väärtus · Võib öelda,et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks), on
Rõhutab ütlust (see on operatiivüksus). Nt ,,mis on tähestikus essa täht? ,, A." Se on siis ütlus, lausung. Et kõneledes kõnet tajudes sooritame keelelisi operatsioone, tegeleme keeleüksustega, aga et teadvustada , mida teeme on vaja metekeelelisi operatsioone. Metakeeleline ei kindlusta veel kasutamist! Ja lõpuks kõneareng sõltub: 1) suhtlemisest ja 2) kognitiivsest arengust. Et mõlema valdkonnaga on kõneareng seotud. Millest siis ütluseloome alguse saab? Peab olema mingi motiiv. ,,Saan aru, et isegi kui ei meeldi, on mul seda vaja." Kavatsus e eesmärk ja strateegia. Et kavatsen millestki rääkida, kasutan selleks mingit strateegiat(küsitlust, käsutust jne). Mõttesüntaks ehk mõtendisüntaks; kus opereerime kujutlustega, mis lõimub verbaalse teadmisega. Suund jõuda semantilise süntaksini. Et semantiline süntaks, mõttendid jne asendada verbaalse teadmisega ja muuta lineaarseks. (süntaktiline prognoos = kujutan ette lause süntaktiklist konstruktsiooni
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
kuid tegelikult see ei ole veel ikkagi olemas (3. etapp seletab). Bioloogilise küpsuse teel omandab tipptaseme lausemoodustuses. · Põhiüksus lause- kõik struktuurid seotud- MILLERI UURIMISPRINTSIIBID- mida peaks saama pedagoogikas arvesse võtma, vt raamatust Rakenduslikule poolele pöörata rohkem tähelepanu (meil õpikut lugedes). Miks ma seda õpin jne. PSL 3. etapp- kognitiivne psühholingvistika · uurimisüksus- ütlus · heuristiline- avastuslik kõneloome. · Kõneloome ja tajumise käigus tuleb sooritada erinevaid operatsioone. MOSKVA KOOLKONNA UURIMISPRINTSIIBID- Karlepi raamatust! Pedagoog PEAKS TEADMA! Loe läbi! Ükskõik, kus on suhtlemine, on psühholingvistika! Nt enesetapukirjade psühholingvistiline analüüs, et uurida, kas tegu on ikka enesetapuga või mõrvaga (kõrgema taseme lausete moodustamine nt). Nt ka mehaanikakirjeldused- keeleoskustega edasiandmine
oluline milliseid käike saab teha, millises positsioonis malelaual on, elementide väärtus oleneb olukorrast, elementide väärtus võib partii käigus olla erinev sellest, mis see on enne mängu algust) Saussure'i raamatust arenes välja strukturalism, ütles, et keel on puhas struktuur Strukturalism ei olnud 1 koolkond, tekkis palju erinevaid. Tähtsamad olid: (Genfi koolkond) Praha lingvistiline ring tähtsaim koolkond Glossemaatika Ameerika strukturalism Genfi: Charles Bally, Albert Sechehaye, Robert Godel jne Praha lingvistiline ring nimi veidi eksitav, ei olnud ainult Praha, sinna kuulus ka keeleteadlasti mujalt (nt poolast, saskamaalt, viinist) Vilém Mathesius avaldati enne kui Saussure'i keeleteaduse kursus, kuid mõned sarnased ideed Saussure põhimudeliks matemaatika, Mathesiusel füüsika Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911) Aktuaalne süntaks Vladimir Skalicka (1909-1991) Tsehhi keeleteadlane Ungari grammatika 1935
Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Reeglipärane seos märgi, tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk) Sõnad osutavad tavaliselt sellele, mis on nende tähendus või millest tahetakse rääkida. Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte asju vaid märke. A=A koidutäht on koidutäht ehk analüütiline ütlus et tõene, kehtiv A=B - koidutäht on ehatäht ehk sünteetiline ütlus. Uusi teadmisi analüütilises vaatluses ei saa,küll aga saab neid sünteetilises ütlemises. Sünteetilised vaatlused lisavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele Nt ,,Minu ema ainus tütar olen mina." -Toob välja kaks erinevat märgitüüpi:nimi ja deskriptsioon. Nimi: Üldnimed- telekas, kapp, koer, pegasus(igasugust tiibadega hobust saab nimetada pegasuseks)
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel
Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingvistiline ring töötas välja funktsionaalsed e. aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Lause formaalne struktuur lähtub Aristotelese loogikast, võimalikud on erinevad reeglid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. (Traditsiooniline lauseõpetus vaatleb, aga ei uuri põhjusi.) Aktuaalne süntaks on efektiivne terviku analüüsimisel, kuna igas järgnevas lauses esinevad eelmise elemendid. Iga ütlus eksisteerib ja funktsioneerib mingis kontekstis, seotud kõne realisatsiooniga ja sellega, mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat -
Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingvistiline ring töötas välja funktsionaalsed e. aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Lause formaalne struktuur lähtub Aristotelese loogikast, võimalikud on erinevad reeglid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. (Traditsiooniline lauseõpetus vaatleb, aga ei uuri põhjusi.) Aktuaalne süntaks on efektiivne terviku analüüsimisel, kuna igas järgnevas lauses esinevad eelmise elemendid. Iga ütlus eksisteerib ja funktsioneerib mingis kontekstis, seotud kõne realisatsiooniga ja sellega, mis juba öeldud. Igas lauses esinevad Teema (vana, juba antud) ja Reema (uus, fookus, sõltub tugevalt kontekstist) - need on aktuaalsed funktsionaalsed alused ja öeldised. (Absurdikirjandus nt on üles ehitatud aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat -
Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid.
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga objekt ei jookse eest ära. Täpsuse mõõdupuuks on matemaatika mida matemaatilisem, seda täpsem. Juhust pole olevas. Juhuslikud on need asjad, millel me ei tea põhjust. Juhus on meie teadmise probleem, mitte asja olemus. ,,Meistrist ja Margaritast" Woland saatan on ratsionalist, matemaatik. 19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E. Durkheim, J.H. Poincari, S. Freud, G. Frege, Ch.S. Peirce, F. De Saussure
annaabi.ee 
