varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus poliitiliseks liikumiseks Augsburgi usurahu Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri Vürstidele anti õigus määrata oma alluvate usku Reformatsiooniga kaasaläinuid nimetati - protestantideks 1555. aastal kuulutas keiser välja Augsburgi
sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased.
ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamisõigust . Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile oli
ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamisõigust . Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile oli
vanemate abil. Kui räääkida majandusest, mis oli ülesehitatud traditsioonide põhjal, siis seal tihti tekivad sellised probleemid nagu: 1) Tootmine ei ole efektiivne. Kui tuleb valida erinevatest tootmisviisist, siis reeglina valitakse see, mis on traditsiooniga kooskõlas ja efektiivsus sellel juhul läheb tagaplaanile. 2) Isearenemise stiimul on väga madal, sest rahaline järg ja seisund ühiskonnas määrab inimese päritolu traditsioniliises majanduses (aadelkond ja alamrahvas). Kõrgematele astmetele on peagu võimatu kerkida ja motivatsioon kaob ära. 3) Innovatsioonide tase on armetu, sest uued tehnoloogiad tülitsevad olemasolevate viisidega ja jäetakse kõrvale. Lisaks sellele valitsemisvõim alati takistab muudatuste ilmumist, sest see ohustab võimu. (Nt. Konflik kiriku ja teadlaste vahel). 4) Inimestele, kes on erinevatest regioonidest on väga raske suhelda omavahel, sest nende väärtused ja tavad on niivõrd erinevad seetõttu tekivad konfliktid ja sõjad
Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga. Nagu laulu- ja pasunakoorid olid näiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetüübilise seltskondliku suhtlemise kooliks, mis aga sugugi ei välistanud ka puhast mängulusti. Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks
võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks
· Barbar-võõramaalane, mittekreeklane · Polis-Vana-Kreeka linna koos selle ümbruskonnaga · Aristokraatia- paremate võim · Demokraatia-rahvavõim, Vana-Kreekas kodanikevõim · Sümpoosion-aristokraatlike meest koosviibimine ja joomine · Gümnaasion-spordiplats koos pesemis-, riietumis-, ja puhkeruumidega · Spartiaat-Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik · Deemos- kodanikuõigustega, kuid mitte aristokraatiasse kuuluv alamrahvas Vana- Kreeka linnriikides · Akropol-usukultushooned, templid, parthenon · Agoraa-keskplats, algsel tturuplats, hiljem peeti seal rahvakoosolekuid · Pedagoog-õpetaja · Oraakel-ennustaja · Dionüüsia-Dyonüsose auks peetud pidustus · Filosoofia-tarkusearmastus · Populus Romanus-Rooma rahvas · Patriits-muistses suguvõsast pärit suursugune roomlane · Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige · Patroon-jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas
Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elutase. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenjate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja-Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut (Adamson, Valdmaa 1999: 47-48). Kokkuvõte
Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene
olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus
kultuuritöötajatena, 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused , mille tulemusena võeti juutidelt kodakondsus, neil keelati abielluda mittejuutidega ja asutati Getod. Aasta- aastalt diskrimineerimine süvenes: juudid ei tohtinud isegi istuda pargipinkidel, eesmärgiks oli et Saksamaast saaks juudivaba riik ning tagada aaria rassi üleolek. - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 5) geto- linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid nt juudid, eesmärgiks oli eraldada alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot, Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik. 6) rassipuhtus- Sakslaste eneseväärikuse taastamiseks hakati hävitama juute, okupeerima nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7) industrialiseerimine- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine. 8) kollektiviseerimine- talude vägivaldne liitmine kolhoosideks. 9) viisaastak- Industrialiseerimise tulemusena hakati majandust arendama viisaastakute
1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning väikerahvad. Parlamenti pääsesid isegi illegaalsete parteide esindajad. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda
Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. · Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda
Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu
tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng Gatano Donizetti (1797-1848) ooperid "Lucia di Lammermoor", "Armujook" Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal
Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904
nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega
mis oli seotud Brandenburgi krahvi ja Würzburgi piiskopiga. JFS oli moralist ja reformist. Ta oli Martin Lutheri varajane pooldaja ja sõber peites enda juures pagendusse määratud usulahu järgijaid. 1535 aastal avaldati Augsburgis tema viimase üllitisena ja lahkunu järelhüüdeks JFS filosoofiliste jutustuste antoloogia ,,der teutsch Cicero". 1.5 CCC adressaat CCC adressaadiks olid peamiselt kohtunikud ka kohtumõistmisega tegelevad ametnikud sh kohtuametnikud. Toonane nn alamrahvas, kes oli suuremas osas nende kohtuasjade subjektid ei olnud piisavalt haritud, et tekitada mingisugustki diskussiooni seaduse sisu üle või osata seda järgida. Samuti ei olnud süüdistataval ette nähtud kaitsjat, kes oleks võinud seaduses osundada vastava kuriteo kaasuse erinevusele toimunust, vaid selle otsustas oma äranägemisel kohtunik. Kuna CCC autor ka ise ei omanud õigusemõistmise alast haridust, mis sisuliselt
millega kaasnes suurem teadasaamise tahe, tõenäoliselt ka suurema vabadusetunne ja seetõttu võeti katoliku kiriku vastu võitlev luterlik ideestik suure rõõmuga vastu. Reformatsiooni algus Liivimaal. Esimesed luterlikud jutlustajad. Liivimaal, nagu mujalgi, algas reformatsioon linnades. Siin olid suured saksa keelt kõnelevate kaupmeeste ja käsitööliste kogukonnad, lisaks eesti soost alamrahvas, kes moodustasid vastuvõtliku kuulajaskonna paavstikiriku kriitikale ja uuele jumalasõna kuulutusele ning võib arvata, et ka lugejaskonna Martin Lutheri ja tema kaastööliste kirjutistele. Rooma kirikuvõim ei suutnud seda takistada. Ehkki aadel ja rüütliseisus soosis katoliku kirikut, ei olnud nad võimelised takistama luterluse levikut linnades, kus see kiiresti levis ja rahva tohutu poolehoiu võitis. Ka talurahvas ei jäänud uutest ideedest päris puutumata. Juba 1524
14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus Linnade ülemkiht oli saksakeelne - linna valitses raad, 4 bürgermeistrit, linnasündik seadusetundjana; valitses kõikide eluvaldkondade üle, oli ka linnakohtuks; võimu piiras veidi vaid linnafoogt - linnarahvastik: kaupmehed, käsitöölised, kodanikuõiguseta, kuid isiklikult vaba alamrahvas - sanitaarne olukord oli jäle; taudid – kõrge suremus; tähtis oli uute elanike juurdevool - talupoegi tõmbas kõrgem elatustase, lisaks oli tava, et linnaõhk teeb vabaks (aasta + 1 päev) Linnad Rootsi ajal Linnad käisid aeglaselt, kuid kindlalt alla. Tartu tähtsus vähenes, ei aidanud ka ülikooli rajamine; esile tõusid sadamalinnad: Tallinn ja eriti Narva. Arengut pidurdas tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja
See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Nii näiteks hukati 1535. aastal Tallinnas pea maharaiumise läbi Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, kes oli lasknud linnast röövida oma põgenenud talupoja Suurepere Madise ja tolle surnuks peksnud. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenijate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena (sadamapaadimeestena) jne. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja- Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut. Osa Tallinna linnamüürist
vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Romaani - Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis
2. „Pihtimused“ a. On justkui Rousseau autobiograafia. Ta kasutab ja mõtestab oma elu. Samas on see ikkagi teatavas kunstilises töötluses. Autor väljendab mõtet, et ühiskond ei ole Prantsusmaal harmooniline, aga mujal piirkondades on. Siin tuleb välja, kui oluline on Rousseau’le vabadus, sõltumatus, lähedus talupoja kultuurile, loodusliku inimese tees, arusaam, et mida rohkem alamrahvas, seda rohkem on see loodusele lähemal. Inimesel on omadusi, mis lähtuvad loodusest, aga ka neid, mis tulenevad keskkonnast. Ta arvestab inimese arengus irratsionaalsusega. Inimese elu ei ole ainult harmooniliselt ülesehitatav. Inimkarakterituum on aga välismaailmast sõltumatu. Rousseau ütleb otse välja, et tema taotluseks on kirjutada inimese hinge lugu (-> see on ka romantismile iseloomulik idee). 3
lähtudes. Inimeste puudused tulevad valest kasvatusest. St Pre esindab uusi inimesi, nad on vastuolus feodaaliga. Romaan lõpeb traagiliselt, Julie tunnistab,et ta pole kunagi loobunud Pre armastamisest. ,,Pihtimus". Tema enda autobiograafiline teos. Samas ka kunstilises töötluses. Leidis,et kõik on halvasti. Olulised vabadus ja sõltumatus. Ikka alati opositsioonilisus. Lähedus talupojakultuuri, kandub eriti edasi Saksamaale. Loodusliku inimese tees. Mida alamrahvas, seda rohkem lähedale looduslikule olekule. Räägib kasvatusteooriast inimestel on omadusi, mis tulenevad loodusest, aga ka neid, mis tulevad keskkonnast. On olemad dominant ja tulevad juurde täiendavad omadused. R näeb inimest keeruliselt. Arvestab oma vaadetes ka irratsionaalse teguriga inimese elus. Inimkarakteri tuum on välismaailmast võrdeliselt sõltuamatu. Välismaailm kujundab dünaamilisi omadusi. Ütleb välja, et tema taotluseks on kirjutada hinge lugu
Rajati ka babtisteerium- ristimiskirik- üleni kaetud kupliga. Pisa toomkiriku viltune kellatorn- kampaniil. Kõik on ühtemoodi kaunistatud ja on kaunistatud ümarkaarseid galeriisid. o Veneetsia- Püha Markuse katedraal. 5- kupliga tsentraalehitis. San Marco. Palju mõjutusi saanud Bütsantsist. (Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.) 21.Romaani skulptuur. Skulptuur oli pikka aega väga levinud. 10.sajandil kujutati Kristuse kannatusi ja valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb antiikajast. 10.sajandi kujurit ei huvit anatoomiline ilu vaid kannatuste tundeküllane väljendamine. 11.sajandi alguses valminud Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille
3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris.
- Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.)
rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks
Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 10. augusti 1789 rahvas uuesti ründas lossi, nüüd võeti kuningas ja ta pere kinni, pandi vangi. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet, kui sankülotid ta kukutavad. 21. jaanuar 1793 toimus Loius XVI hukkamine. Naine jäi mõneks ajaks ellu, tal võeti pea maha sügisel. Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks (Lavoisier). 1792. aasta oli ka aktiivne giljotiini kasutamise aeg
Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Eesti enne Esimest maailmasõda Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti
Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas valitses riiki ainult vormiliselt, oli nö. esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi feodaalid elasid veel üpris lihtsalt. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Lähis-Idas. Arhitektuur. Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike
Sybarisele. 6. sajandi lõpus asus Krotonisse toonase Hellase vahest kuulsaim õpetlane Pythagoras, rajas siin oma (pütagoorlaste) filosoofilis-religioosse salaliidu ja tõusis Krotoni valitseva oligarhia liikmena riigi üheks poliitiliseks juhiks. Umbes 510 a. puhkes Sybarise ja Krotoni vahel sõda. Sybaris sai rängas välilahingus lüüa ja krotonlased hävitasid linna, väidetavalt Pythagorase õhutusel. Peagi seejärel (täpsem aeg on vaieldav) tõusis Krotoni alamrahvas pütagoorlaste oligarhia vastu üles, kihutas valitsejad minema ja kehtestas senisega võrreldes demokraatlikuma riigikorra. Sybarise hävingu järel jäi suurimaks linnaks Itaalia lõunarannikul spartalaste koloonia Taras (lad k Tarentum, tänapäev Taranto), mis pidas 5. sajandil veriseid ja kaotusterohkeid võitlusi Itaalia põlisrahva japüügidega. Tarase kõrval olid ollisematena esil Krotonile, Rhegion (tänapäeva Reggio di Calabria Itaalia edelatipus vastu Sitsiiliat).
nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning väikerahvad. Parlamenti pääsesid isegi illegaalsete parteide esindajad. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda
Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, mitte kodanikualgatusel, seega päris läänelikku ei olnud valmis vastu võtma, pigem meeldis kõigile sotsialism. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25 eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne). Kokku sai Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust.
annaabi.ee 
