Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741158) Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige. Töö eesmärk: Eesti ja oma piirkonna noorsootöö korralduse olukorra analüüsimine noorsootöö korraldamise alusdokumentidest lähtuvalt.
arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. § 5. Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete
2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam räägitakse. Põhjus selleks
moodustatud kool (Alaealise mõjutusvahendite seadus § 6 lg (1), kuhu suunatakse kohtumääruse alusel õigusrikkumise sooritanud alaealised. Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks.
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioo
- Peamiselt olustikuline preventsioon: · Õigusrikkumise toimepanemise raskendamine; · Õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamine; · Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid, mis on suunatud õigusrikkumisi sooritanud või antisotsiaalselt käituvatele noortele. Kolmanda taseme ennetus - Olemasoleva õigusrikkuja ja süüteo tagajärgedega tegelemine. · Keskendub konkreetsele õigusrikkujale. · Eesmärgiks on järgnevate kuritegude ärahoidmine. - Eelkõige karistusõiguslike meetmetega kaasnevad vahendid. - Kolmanda taseme ennetus seguneb õigusrikkumistele reageerimisega. - Näiteks järelhooldusprogrammid vanglast vabanenutele. Kuriteoennetus praktilises tegevuses Olustikuline preventsioon - Fookuses on kuriteojuhtum. - Põhineb argielu ja ratsionaalse valiku teooriatel.
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi
aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna Seadusi võib ju vastu võtta kümneid, kuid niikaua kui Eesti ühiskond peab diskrimineerimise ilminguid normaalseteks ja paratamatuteks, ei muuda ka seadus 5 ühiskonda oluliselt võrdõiguslikumaks. Suur osa võrdõiguslikkuse saavutamisel on just naiste endi suhtumise muutmisel kui naised ei tunne end diskrimineeritutena, ei
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
kõhuvalu ja masendusega. 2008. a koostatud kooliõpilaste tervisekäitumise raporti andmetel on 27% lastest iga päev kimpus mõne terviseprobleemiga. Kui koolis on tervishoiukabinet, siis on lastel võimalik sinna pöörduda ja oma muredele leevendust saada. Enam nimetatakse pöördumise põhjustena halba tuju, närvilisust ja kurvameelsust. Sageli esineb peavalusid. (Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2008). 2004. a läbiviidud Tallinna kuue linnaosa koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringust selgub, et väsimustunnet esineb pidevalt või sageli pooltel õpilastel (51%), nohu pidevalt või sageli 31%, peavalu 18% ja kõhuvalu 13%. (Kruusvall, Tomson 2004: 104 ). Mitte ükski tervisega seotud probleem ei vähenda inimese elukvaliteeti rohkem kui välistest põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000
- Kool, - Indiviidiga seotud faktorid. Indiviidi suhted õpetajaga. Need, kes välja langenud ja neilt küsitud, millistel tingimustel tuleks tagasi siis kui oleks kasvõi üks õpetaja, kellega oleksid head suhted ning õpetajate ja direktsiooni hoiakud minu suhtes positiivsed. Hoiakud seetõttu kooli suhtes negatiivsed. Õpetajate negatiivne suhtumine tuleb korraldada ümber positiivseks. Sisemise õpimotivatsiooni kujundamine. Ajakiri Haridus 11/12 Kõiv, 2007 Kõik kooliga seotud riskifaktorid üleval pool, ülekaalus. 3. Koolist väljalangevuse ennetamine Kuidas ennetada? Põhjuseta puudumiste vähendamine. Klassivälised üritused, huvitegevus. 4. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess - Osalus-identifikatsiooni mudel osaluse puudumine- madal akadeemiline edu- mitteidentifitseerimine kooliga- lõpptulemus; koolist väljalangevus
aastapäeva. Töötajate vaba liikumine tähendab, et kõigis liikmesriikides kaotatakse töötajate mis tahes diskrimineerimine kodakondsuse alusel nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. Aastal 2015 elas oma kodakondsusriigist erinevas ELi liikmesriigis 11,3 miljonit EL 28 tööealist liikuvat töötajat. See vastab 3,7 %‐le kogu ELi tööealisest elanikkonnast.le kogu ELi tööealisest elanikkonnast. Auditi läbiviimine II. Kontrollikoda hindas, kuidas komisjon tagab töötajate vaba liikumist ja tööjõu liikuvust hõlbustavate ELi meetmete mõjususe. Kontrollikoja audit viidi läbi ajavahemikus oktoober 2016 kuni juuli 2017 komisjonis ja viies liikmesriigis (Saksamaal, Luksemburgis, Poolas, Rumeenias ja Ühendkuningriigis), kuhu on siirdunud kõige rohkem teistest riikidest pärit töötajaid ning kust suundub kõige rohkem töötajaid teistesse riikidesse. Kontrollikoja leiud III
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil.
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
Thatcheriga, kelle huvides oli suurem ja nõrgem EÜ. Prantsusmaa kartis, et uute liikmesriikide tulekuga tugevneb konkurents põllumajandussaaduste ja veini turustamisel. Nii Hispaania, Portugali kui ka Kreeka liitumine tähendas suuri väljaminekuid EL-i ühtsele põllumajanduspoliitikale ja sellega seoses konflikte. Suhteliselt vaesed põllumajandusmaad nägid Ühenduste abis võimalust oma majandusliku olukorra parandamisel. Euroopa Komisjon tegi 1982. aastal ettepaneku (Integreeritud Vahemere Programm), mis hõlmas eelkõige Kreeka, aga ka Itaalia ja Lõuna- Prantsusmaa toetamist turismi, põllumajanduse ja väikeettevõtluse edendamiseks. 1985. aastal eraldati programmile 6,6 miljardit eküüd, sellest 30% sai Kreeka. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. Enne seda kuulusid nad Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA). Rootsi oli olnud üle 200 aasta neutraalne. Pärast II
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
- 1205 1921a. - 310 1994a. - 1090 1922a. - 161 2005a. - 1625 1930a. - 21 2 Kuritegevus EVs ARVESTUS 5. Dr. Hans Madissoni 1923. a. uurimuse – Harku kurikalduvuste poeglaste kasvatusmaja kasvandike kuritegevusele sattumise põhjused – järeldused. Uurimus puudutab 1923 aasta Harku kurikalduvustega poeglaste kolooniat. Sinna kuulusid kodutud, taskuvargad jne. Kolooniasse pandi maiustuste, koduste, tubaka, loomade ja mehaanikariistade varguste tõttu. Nendest poistest 1/3 kuulus ühiskonna kõige madalamasse kihti. 150-st juhust vaid 27-l elasid lapse vanemad koos, seega enamus oli pärit lõhutud perekondadest või vaeslapsed. 46%- l oli isa alkohoolik
Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD L
Praktilise töö teostamise käigus peab paralleelselt valmima ka kirjalik/teoreetiline osa, mis aitab õpilasel oma tegevust paremini mõtestada, ühtlasi saab juhendaja selle abil pideva ülevaate töö edenemisest. TÖÖ KAITSMISE ETAPP Kaitsmise täpne kord ning kirjaliku töö minimaalne maht sätestatakse kooli praktilise töö juhendis, samas tuleb alati arvestada konkreetse projekti eripäradega. Juhendaja jälgib, et töö kirjaliku kokkuvõtte ning suulise kaitsekõne põhjal saab komisjon ülevaate nii tööprotsessist kui ka lõpptulemusest. Näide kirjaliku/teoreetilise osa komponentidest: 1. Sissejuhatus ehk põhjendus. Võrreldav probleemi püstitamisega uurimistöös: töö valiku põhjendus ning eesmärgid, milleni soovitakse jõuda ja miks. Lisatakse lühiülevaade eelnevatest analoogilistest töödest. 2. Ideekavandid, visandid vms. Võiks olla vähemalt kolm erinevat kavandit
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad KOV üksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Valla ja linna põhimäärus Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende
Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega
Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus 16 Noortelaagri näidispõhimäärus 18 Taotlus noortelaagrile tegevusloa väljastamiseks 21 Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm 22 Toiduhügieeni üldeeskiri 31 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 38
Alati tuleb kõigepealt kindlaks teha, milliseid konkreetseid autori õigusi on rikutud ja kellele need õigused kuuluvad. Rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik, õigustatud subjektist aga see, kes praktikas kaitset taotleb. Üldjuhul on vaid õiguste omaja reeglina õigustatud tarvitusele võtma abinõusid õiguste kaitseks.27 Rikutud õiguste kaitsevahendid sõltuvad rikkumiste liigist. Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, karistusseadustiku (KarS) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste õiguste rikkumiste eest nii füüsiliste kui ka juriidilistele isikutele. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.28 Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS) ja autoriõiguse seaduses (AutÕS § 81²). Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite
on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu-, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu: 7 · võtab vastu seadusi ja otsuseid;
1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine
a kehtinud kord, mille järgi hüvitis maksti välja ühekordse summana, asendati korraga, mille alusel makstakse hüvitist välja ositi. Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tõttu arstliku komisjoni otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele makstakse hüvitis välja ositi, kusjuures teise ja kolmanda osa maksmisele eelneb püsiva töövõime kaotuse protsendi määramine. Töövõime kaotuse protsendi määramisel arvestab Kaitseväe arstlik komisjon isiku tervisekahjustuse raskuse ja iseloomuga, mitte aga kaitseväelase individuaalsete omadustega (nt eluviis, harrastused jms). Komisjon tugineb töövõimetuse ulatuse määramisel sotsiaalministri 3. jaanuari 2002. aasta määrusele nr 3 ,,Töövõime kaotuse protsendi määramise kord". Väljamakstava hüvitise suurus sõltub töövõime kaotuse protsendist ja jääb 696kordse Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga piiresse. Vabariigi Valitsuse poolt 20.12.2012
Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui: 1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud; 2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Nimetatud juhtudel peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval. Juhtimisõiguse äravõtmine on Liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Rehabiliteerimine tähendab käesolevas kontekstis deliktiga juhtide psühholoogilist nõustamist, eesmärgiga mõjutada teda oma liikluskäitumist ohutumaks muutma. Liiklusreeglite rikkumiste punktisüsteem edaspidi veapunktisüsteem (VPS) on sõidukijuhtide integreeritud liiklusreeglite rikkumiste arvestus- ja hoiatussüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
