Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas last karistada ja ennetada uut kuritegu või uurida välja esmased põhjused, miks laps nii tegi. Tulemuslik tegelemine eeldab, et selgitatakse välja tegurid, mis mõjutavad õigusrikkumise toimepanemist, ja tegeletakse nende tegurite mõjutamisega. Laste väärkäitumine võib oleneda majanduslikest probleemidest, samas võib see olla psühholoogiline probleem. Eestis loetakse kõige tõenäolisemaks väärteo toime panijaks last, kes on majanduslikus kitsikuses ja/või üksikvanemaga kasvavas peres
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk
Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa
333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli: 1) käsitleda süütegude (kuritegude ja väärtegude) erinorme toetavaid üldnorme ühtses seadustikus; 2) võtta aluseks Lääne-Euroopa karistusseadustike põhiprintsiibid; 3) ühtlustada terminoloogiat Euroopa teistes riikides kasutatavaga; 4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut
2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;
..7 1 Kuriteod ja karistused....................................................................................................... 8 LISAD.................................................................................................................................9 kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused. Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse
.......................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskond on arenenud nii kaugele, et kuritegevus on meie ümber juba tegelikult päevast päeva. Mõiste ,,kuritöö" paneb enamasti mõtlema millelegi julmale. Enamasti muidugi peame kuritöö all silmas mõrva, pangaröövi ja muid sarnaseid tegevusi. Samas ei saa võtta kuritegu vaid kui füüsilist seaduste rikkumist, ka iga julm kirjapanemata eetikareeglite rikkumine on tegelikult kuritegu. Muidugi kõige tõsisem kuritegu on võtta elu teise isiku eest. Kahjuks tänapäeva ühiskonnas see juhtub iga päev. 1. KURITEGEVUS Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SISU Tsiviilõigusliku suhte subjektid (isikud) Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted) Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) ÕIGUSNORM on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijäuga. Õigusnormid moodustavad õiguskorra normatiivse aluse.Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. Ta mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine
Seaduses võib olla määratud ka täpne isikute ring. Tavaliselt ei kehti seadused mõnede riigis viibivate välisriikide kodanike suhtes. Neil kodanikel on eksterritoriaalsuse õigused ehk nad omavad diplomaatilist immuniteeti. Sellised õigused on: 1) Riigis viibival välisriigipeal 2) Välisriikide diplomaatilise korpuse esindajatel: saadikud, asjurid, nõunikud, sekretärid, ataseed, abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline- ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Kui selline isik paneb toime kuriteo, lahendatakse asi diplomaatilisi kanaleid kasutades. isik võidakse kuulutada persona non grataks ja esitada tähtaeg, mille jooksul ta peab riigist lahkuma (min 48h) või võidakse piirduda nootide vahetamisega. Tavalisim ebasoovitav tegevus on nuhkimine. Õigusaktide süstematiseerimine Seaduslikkuse tagamise seisukohalt on tähtis õigusaktide süstematiseerimine
Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
võib toimuda ka katseaja viimasel päeval (15 päeva käib inimene veel tööl), katseajal viibival inimesel on õigus nõuda vestlust 5) ettenägematute asjaolude ilmnemine (vähesed teadmised ja oskused), ette teatamine 15 päeva 6) töövõime vähenemise tõttu (ametnik on haiguslehel 4 kuud järjest või kalendriaasta jooksul 5 kuud kokku) 7) distsiplinaarsüüteo eest- valitakse karistuseks noomitus, kõige rangem karistus on töösuhte lõppemine (etteteatamist ei ole), arvestatakse isikut ja tegu 8) vabastatakse asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmist, etteteatamist ei ole; alluvussuhe oma lähisugulasega Makstakse lõpparve. 8 Töölepingu lõppemine: Lõppemise alused on fikseeritud nii: 1) kokkuleppel lõpetamine etteteatamise tähtaega ei ole, kirjalikku
alternatiivsete karistusmeetodite rakendamist. Selle tulemusena võiks 1/3 vangidest vabadusse lasta. Süüdistatav peaks saama kautsjoni maksmisel peale sulaaraha kasutada ka kinnisvara, ehteid väärismetalle jms. Süüalustel peaks olema võimalus kaebuse esitamiseks kohtu vastu kui kohus ei soovi vangistuse asemel pakkuda teisi karistusvorme. Alternatiivkaristuse kasuks kõneleb asjaolu, et ainult 8% kinnipeetavatest, kellele määrati teistsugune karistus ( tingimisi karistus jne) sooritasid uue kuriteo. Kui seaduseelnõu peaks jõustuma , saaks 280.000 inimest vanglast vabastada. Vanglad Ajalugu 1980datel olid NL mõned üksikud traditsioonilised vanglad, 99% süüdimõistetutest kandsid karistust töölaagrites. Laagritel oli 4 eri rangusastmega reziimitsooni. Võimude meelest oli taoline süsteem edukas tänu madalale retsidivismiastmele. Laagrites olid väga rasked
1. I aste maakohtud ja halduskohtud a.)Pärnu maakohus b.)Tallinna halduskohus ... 2. II aste ringkonnakohtud (arutavad tsiviilasju appellatsioonikohtuna) a.) Tallinna b.) Tartu 3. III aste EV Riigikohus(kassatsioonikohus) Karistusõigus: Karistusõigus õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning määrab kindlaks karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusseadustik(KaS) jõustus 1. sept. 2002. Karistusõigus näeb ette karistused nii kuritegude kui ka väärtegude eest. KaS kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, selline tugu on süütegu. Süüteod jagunevad omakorda: 1. Kuritegu. Selle mõiste võib anda läbi kahe tunnuse. 1. kuritegu on tegu, mis on karistusseadustikus sätestatud. 2
„Teenistuskohustuste rikkumisest ning avalike ametiisikute kuritegudest ja kriminaalüleastumistest oma kohustuste täitmisel”. § 4 „Avalike ametiisikute ja eraettevõtete ametisikute äraostmisest”. 177. Iga administratiivse või kohtuametkonna avalikku ametiisikut, iga avaliku administratsiooni agenti või volinikku, kes võtavad vastu ettepanekuid ja lubadusi või saavad kinke või annetusi tegude eest, mis kuuluvad nende teenistuskohustuste või ameti alla, ka seaduslikult, kuid kui need ei ole tasulised, karistatakse häbiposti paigutamisega ja trahviga vastuvõetud lubaduste või saadud asjade kahekordses väärtuses, kuid mitte alla 200 frangi. Käesolevat sätet kohaldatakse iga ülalnimetatud ametiisiku, agendi või voliniku suhtes, kes vastuvõetud ettepanekute või lubaduste, saadud kingituste või annetuste tulemusena
Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust
Eduard Raska, Jüri Saar; välisautoritest on kasutatud järgmisi: L.V. Frank, D.V. Rivman, Patterson, Beron R., Richardson D. ja teisi. Töös oli kasutatud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Statistikaameti statistikat. 6 1. OHVRI ISIKSUSE UURIMISE VAJADUS TEMA KURITEGELIKU KÄITUMISE PHJUSTE PJENDAMISEKS KRIMINAAL VIKTIMOLOOGIAS 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste Kogu maailmas pööratakse üha suuremat tähelepanu kuritegude ohvritele. On ju paljudel juhtudel kuritegu kurjategija ja ohvri vastastikuse suhte tulemus. Teadust ohvritest nimetatakse ,,viktimoloogiaks".1 Kuriteovastase ja ennetava võitluse teooria ja praktika käsitluses ei ole jutt viktimoloogiast üldises mõttes, mis uurib absoluutselt kõiki ohvreid, vaid selle kriminaalsest suunast, mis uurib
ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes,
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, kuid omavahel võrreldavatel perioodidel (kuritegevuse võrdlus teiste aja perioodidega). See näitab kuritegevuse tõusu või langust, ka püsivust teatud aja jooksul. Dünaamikat uurides võib teha järeldusi selle kohta, kas kuritegevus tulevikus kasvab või väheneb.
Kasutust tagavate piiratud asjaõiguste hulka kuulub eeskätt hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma se
Töötukassa. 16. Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus? Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Võib olla päevane või öötöö. Ajaline kestus: täistööaeg (8 tundi või 40 tundi nädalas), osaline tööaeg (lühem kui täistööaeg), lühendatud tööaeg. 17. Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud? Töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Lubatud vaid poolte kokkuleppel. Ei tohi teha rasedad, alaealised, ohuteguritest mõjutatud töötajad. 18. Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud? Töötajale peab jääma 7-päevase perioodi jooksul mitte vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega ja mitte rohkem kui 48. 19. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse? Tööaeg, mis on vähem kui täistööaeg ja milles osapooled on kokku leppinud. 20. Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus?
1 Samuti võetakse senise üldmõiste „kuritegu“ asemel kasutusele üldmõiste „süütegu“, milline hõlmab nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. 2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See
halvemast majanduslikust olukorrast ja suuremate sotsiaalsete probleemidega 6 piirkondadest pärit alaealisi. Üheks mõjutajaks on perekondlikud suhted enam ohustatuks peetakse neid, kelle vanemad on alkohoolikud ja kasutavad vägivalda, kellel puuduvad lähedased suhted perekonnas ning vanematepoolne järelvalve. Sellistes tingimustes elavad alaealised võivad kergemini alustada narkootikumide tarvitamist, katkestada koolikohustuse täitmist ning minna suurematesse linnadesse seiklust või paremaid võimalusi otsima. Piire ületavast inimkaubandusest rääkides nähakse ohustatud rühma laiemana. Ühest küljest toodi esile, et välismaale kipuvad enam need noored, kes ei suuda ennast Eestis realiseerida ja kodupiirkonnas töökohta leida, mis näitab jällegi inimkaubanduse seotust laiema sotsiaalse taustaga
Karistuse jõustumine loetakse päevast millal töötaja allkirjastab dokumendi. Kui töötaja keeldub allkirja andmisest siis võetakse allkiri tunnistajatelt et töötaja on teadlik määratud karistusest. Tööandjad sageli kirjutavad valesti dokumente ja seega võib töötaja kohtusse pöörduda ja tavaliselt võidab. Eksitakse kõige enam ,Oleks võimalik kindlaks määrata milles töötaja süüline käitumine seisnes ja millal see toimus. Distsiplinaar karistus on jõus aasta alates karistuse määramise päevast kui töötajale pole määratud uut distsiplinaar karistust. Kui selle aja jooksul määratakse uus karistus siis kustuvad mõlemad aasta pärast viimase karistuse jõustumist. Vastavalt pg ... võib tööandja karistuse lõpetada igal ajal. Töö ja puhke aeg TPS – töö- ja puhkeaja seadus See laieneb nii töölepingu alusel töötavatele inimsetele kui ka avalikus teenistuse töötavatele teenistujatele.
tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale ja teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või see polegi kuritegu. Kuritegevuse seisund Eestis 3 70000 100%
viibima töökohal, see on isiklik aeg. - lühiajaline puhkepaus: näiteks suitsetamiseks, 10-15 minutit; lubatud 2 korda tööpäeva jooksul; see on tööaeg. - rasedal arstlik läbivaatus: tööaeg Igapäevane puhkeaeg tööpäevade vaheline puhkeaeg; vähemalt 10h vahet enne, kui töötaja tuleb uuesti tööle alaealistel 18h 15 aastastel 16h järjest 16-17 aastastel 15h järjest Iganädalased puhkepäevad 2 päeva nädalas, töövabad päevad. Puhkepäevadel ei tohi tööle panna: - alaealiseid - rasedaid - arst otsustanud teisiti Töölt ära lubamine doonorluse eesmärgil töölt lubatakse ära vere loovutamise ajaks (minek vere loovutamise kohta, ettevalmistus, vere andmine, puhkus, tagasi tööle tulek). Tööandja võib lubada ka terve päeva vabaks. Riigipühad
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
Süüdimõistva kohtuotsuse täitmisega on PS § 20 jätnud seadusandjale vabad käed sellise karistusõigusliku sanktsioonisüsteemi kujundamiseks, mida seadusandja otstarbekaks peab, et reageerida sotsiaalsete põhiväärtuste rikkumistele. KarS §872 lg 2 tuleneb ühemõtteliselt, et karistusjärgne kinnipidamine on kuriteo toimepanemisele järgnev õigusjärelm. Selle kohaldamise vahetuks aluseks on süüdimõistetu poolt toimepandud viimane kuritegu ja selle rakendamise vajalikkuse üle otsustatakse kohtu poolt samas menetluses teiste karistuse mõistmise raames lahendatavate küsimuste hulgas. 7 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e2, kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu enamuse arusaam, et kuriteole järgnevateks õigusjärelmiteks on üksnes seadusandja poolt formaalselt karistusena määratletud mõjutusvahendid, mitte aga muud
13.puhkeajad (v.a. puhkused) 1)lõunaaeg: töötanud vähemalt 4h, kestus 30-60 minutit, selle aja sees ei pea viibima töökohal, s 2)lühiajaline puhkepaus: näiteks suitsetamiseks, 10-15 minutit; lubatud 2 korda tööpäeva jooksu 3)rasedal arstlik läbivaatus: tööaeg Igapäevane puhkeaeg tööpäevade vaheline puhkeaeg; vähemalt 10h vahet enne, kui töötaja tuleb uuesti tööle alaealistel 18h 15 aastastel 16h järjest 16-17 aastastel 15h järjest Iganädalased puhkepäevad 2 päeva nädalas, töövabad päevad. 14.puhkuse andmise põhimõtted 1. puhkust antakse tööaasta eest Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest. Tööaasta hulka arvestatakse: 1)ajutine töövõimetus (haiguspäevad) 2)puhkuste aeg v.a. palgata puhkus ja lapsehoolduspuhkus 2. puhkust antakse kalendripäevades Puhkuse sisse arvestatakse ka laupäev ja pühapäev. Sisse ei arvestata riigipühasid. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
