Chicagos asutati esimene alaealiste kohus 1899 aastal. Inglismaal aga võeti alaealiste kohta kehtivad seadused vastu 1908.a. Prantsusmaal alustas alaealiste kohus 1914 aastal insener Eduard Solje algatusel, kes pärast naasmist USA-st pidas sellel teemal loengu 1906 aastal Pariisi sotsiaalmuuseumis. Esimene alaealiste kohus töötas Venemaal 1910 a. kuni 1918a. Peale revolutsiooni ja ka valitsuse vahetumisega oli mingiks ajaks alaealiste asjade komisjon unustatud. Tänapäeval eksisteerib mitut erinevat tüüpi alaealiste ministeeriumeid: inglise-ameerika, kontinentaalne ja skandinaavia. 1845 aasta Venemaa kriminaalkoodeksis oli kindlaks määratud vanuse piirang, kus kuni seitsme aastased lapsed on vabastatud vastustusele võtmise eest, sest nad ei saanud aru anda oma tegude eest. Detsembril 1866 aastal kinnitas Aleksander teine seaduse muudatuse, kus oli kirjas, et võis
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli:
Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama. Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus). 7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja? Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/802055 Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: * pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus või keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine;
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3
tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem tegurid, mis mõjutavad isiku reaktsiooni kaitsetegurile (samas:11). Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga.
välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse: 1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis; 3) kui aegumistähtaeg on möödunud; 4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral;
saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi ja eelkõige, kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientide või tootmis- või ärisaladustega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud konkurentsi piirangus, tuleb, vastavalt TLS-le esitada kokkuleppe sisu TL kirjalikus dokumendis. Seadusandja on võimalikult täpselt kirja pannud konkurentsi piirangu regulatsiooni: Konkurentsi piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Konkurentsi piirangu kokkuleppes peab olema määratud: a.) Kes on tööandjale konkurendid(üldjuhul on need tööandjaga samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad) b.) Mida tööandja peab silmas pidama konkurentsi osutamise all. Konkurentsi
elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
sotsiaaltööd korraldavate ametnike) ülesandeks on õpetada ja suunata last tegema vahet heal ja halval, õigel ja valel, mitte peale suruda oma tahet. Lapsele peab olema võimaldatud otsida, saada ja jagada humanistlikku informatsiooni arvestades seejuures lapse enda mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadusega. Laps on oma iseloomust tulenevalt iseseisev indiviid, kes ei ole veel kohastumiseks saavutanud maksimumi, seega on vanemate ülesandeks lapse toetamine ja suunamine ideaalseks kohastumiseks ühiskonnas. 1.2.5 Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale Lapsel on õigus mängule, mängimisele ja puhkusele. Seaduses ei ole sätestatud, et tüdrukud peavad mängima ainult nukkudega ja et poisid peavad mängima ainult autodega. Mängimisel kasutab laps just neid eakohaseid ja meelepäraseid mänge ja mänguasju, olenevalt tervisest ja soovidest, millele lapsel on võimalus. Seega lapsel peab
kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldamise tagamine, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 1.2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (e välistatavad asjaolud, KrMS § 199): 1) puudub kriminaalmenetluse alus – ei ole üldse tegu karistusõiguslikus mõttes või ei vasta tegu süüteokoosseisus kirjeldatud tunnustele. Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust
See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2. Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu 3. Vähendada klassivastuolusid 4
Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist saadud väheseid praktilisi teadmisi karistusõiguse valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks Eesti karistusõiguses, kuna autori arvates esinevad nimetatud meedet puudutavas regulatsioonis mitmed kitsaskohad. 15.06.2009 võeti Riigikogus vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus6, millega täiendati Eesti karistusõigust väga olulise kuid probleemse meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mis mõjutab oluliselt Eesti kriminaalpoliitikat ning millest tulenevalt on vajalik äsja sisseviidud muudatuste analüüs. Sellest lähtudes on päevakohased ka küsimused, kas nimetatud instituut ei lähe vastuollu täna
käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Õigusrikkumisele reageerib riik sanktsiooni kohaldamisega. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja elemendi ühtsusest. Need käitumise koosseisu elemendid on: 1) käitumise subjekt, 2) käitumise subjektiivne koosseis, 3) käitumise objekt, 4) käitumise objektiivne koosseis. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii
Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, kuid omavahel võrreldavatel perioodidel (kuritegevuse võrdlus teiste aja perioodidega). See näitab kuritegevuse tõusu või langust, ka püsivust teatud aja jooksul. Dünaamikat uurides võib teha järeldusi selle kohta, kas kuritegevus tulevikus kasvab või väheneb.
Seetõttu käesolevas diplomitöös, autor pidas õigeks tugineda ka sotsioloogilise suuna kirjandusele, kuna kuritegevus ei ole kitsalt kriminaal-õiguslik nähtus, vaid suurel määral on see sotsiaalne nähtus, mis omandab üha rohkem transnatsionaalset iseloomu. Kiiresti arenev kuritegevus nõuab korrektiivide sisseviimist nii rahvuslikku kui ülemaailmsessekuriteovastase võitluse strateegiasse, mida rõhutati ka kümnendal ÜRO Kuriteoennetuse ja õigusrikkujate kohtlemise kongressil, mis toimus Viinis 10-17 aprillil 2000.a. Traditsiooniliste kuriteovastaste kriminaalõiguse meetmete ebapiisav efektiivsus sunnib kontsentreerima tähelepanu kuritegude ennetamise küsimustel, sealhulgas efektiivse kuriteoennetuse süsteemi väljatöötamisel. 4
Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Väärtegude näol on tegu eelkõige varem sätestatud haldusõiguste rikkumistega. Kuritegu on kahe tunnusega kuritegu on tegu mis karistusseaduses sätestatud, eristab kuritegu väärteost ja teeb karistuse järgi. Kuriteo ees on põhikaristusena vangistus või rahaline karistus. Juriidilise isiku puhul on sundlõpetamine vangistuse asemel. Väärteo mõiste on samal põhimõttel väärtegu on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo
valdkonda. 2. Individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele, mida väiksem on laps, seda suurem on erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased. 3. Lapsevanemate nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega. 4. Spetsialistide kaasamine arendustegevusse: meeskonna- ja võrgustikutöö. 5. Ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine, Eestis on kasutusel koolivalmidus kaardid (Shonkoff & Meisels, 1990). Edukad õppemudelid : • õpetamine lähtub lapse olemasolevatest teadmistest ja oskustest, et lapsel ei oleks igav ja et ta ei kogeks ebaõnnestumist • lapsi õpetatakse individuaalselt või väikese grupina, see on odavam ja lastel on huvitavam, nad rohkem pingutavad (Venemaa sekkumisemudel!)
Adolphe Jacques Quetlet (1796-1874) matemaatik, statistik, Cesare Lombroso antropoloogiline koolkond, itaalia psühhiaater, vanglaarst, kuritegevus on kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje. Frans List sotsioloogilise suuna rajaja, ,,Korteriseadus, mis tagab vabrikutöölistele inimväärse kodu ja perekonnaelu aitab hoopis rohkem kuritegevuse vähendamisele kaasa, kui tosin kriminaalseadust." Esimese astme kuritegu algab sealt, kus sanktsioon on üle 5 aasta. Kuritegevuse lokalisatsioon ehk geograafia (paiknevus) - Parim kriminaalpoliitika on hea sotsiaalpoliitika. Kui elatustase on kõrge, siis ei ole põhjust kriminaaliks hakata. Minimaalne profülaktika. 3 kvartalit 43 tapmist/mõrva, 2012 59, 2011 72, 2010 63, 2009 76 Selleks, et nähtust muuta, peab oskama seda seletada. Kuritegevust kui massinähtust analüüsitakse läbi sotsiaalsete nähtuste (tööga kindlustatus,
tähtaega selleks puhkuseks EI OLE 2) puhkuse aeg (korraline) 3) ajutine töövõimetusperiood ehk töötaja või tema väikeste laste haigestumine 4) osavõtt seaduslikust streigist- eelnevalt fikseeritud, registreeritud, nõudmised kirja pandud jne 5) ajateenistuses viibimine 6) töötaja joobes olek 7) töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 3 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat) Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg
tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika integreeritud vaade lapsele kui tervikule. Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid.
Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
Õiguslik traditsioon inimese teadvuse sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt kujunenud suhtumist. Õiguse rolli ühiskonnas õiguse olemusse ja õiguse poliitilisse ideoloogiasse samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja juhtumisse. Läänelik õiguslik traditsioon on rajatud neljale sambale 1) Rooma eraõiguse tugev mõju 2) Kanoonilise õiguse mõju 3) Õiguskultuuri kõrge tase 4) Õigusriigi mõiste üldine toetamine Romaani-germaani õigusperekonda kuulub Eestis Civil law. Kujunes mandri euroopas välja rooma õiguse uurimise ja rakendamise tulemusel. Õigusnorm on kõige tähtsam. Anglo-Ameerika õigusperekond Common law. Kujunes välja inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki inglise keelseid riike. Kui kontinentaal õigusperekonna juures oli kõige tähtsam õigusnorm siis siin on kõige tähtsam kohtulahend. Quasi-Läänelik õigus Põhja-korea, Kuuba, Hiina.
2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Tagada õigushüvede kaitse; määrab kindlaks süüteod, kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Aitab kaasa süüteoga tekkinud kahju heastamisele, toetab teadmist, et õigusnorm kehtib ja selle rikkumine on karistatav. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud? · Jah, kui seadus välistab teo karistatavuse · Jah, kui seadus kergendab karistust 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit?
Psühholoogid arvavad, et samastumine on üks õppimise vorme: laps jäljendab ka õdesid-vendi, eakaaslasi, õpetajaid, TV-kangelasi. Kodus õpib laps soorolli, nii saab tüdruk lävides isaga ettekujutuse meessoost, poiss suhtluses emaga- kogemuse suhtlemisest naissooga. Kuigi lapsed samastuvad mõlema vanemaga, on suurem tähtsus siiski samast soost vanemal (Atkinson jt 1985, 94) Lapse sotsialiseerumine on pikaaegne protsess imikueast alates. Löömine ei ole kasvatusmeetod, see on kuritegu lapse suhtes. Imik ega väikelapski ei ole veel võimeline leidma seost oma halva käitumise ja füüsilise karistuse vahel. Nad tunnevad vaid löögist tingitud valu. Tark lapsevanem peab alati meeles, et igas vanuses lapsed õpivad käitumist ja nn kodureegleid oma vanematelt. Ameerika Lastearstide Akadeemia arvates tuleks vanematele lapse löömise vältimist soovitada järgmistel põhjustel: löömine võib kahjustada lapse
kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning linnavolikogul on ôigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus seadustikus. Karistusõigus reguleerib keelatud käitumise valdkonda ja milliste lubatud vahenditega võib riik sekkuda teo toimepanemise puhul. 8. Era- ja avaliku õiguse piiritlemine · Huvi teooria kes on huviline, kas avalik sektor või eraisik
tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest. Sotsiaalpedagoogika ja kooli sotsiaaltöö erinevused. Industrialiseerimine - tööstuslikkus Ühiskonnas oli praktiline vajadus täiendavate spetsialistide järele. Tööstusrevolutsioon 18.saj lõpp 19.saj teine pool ja 20.saj algus. USA, Inglismaa, Saksamaa. Üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule toomisele. Teadus tööstuse teenistuses Sellega seoses uued sotsiaalsed probleemid nt tööaeg, tööliste olukord jne. Lahenduste otsimine. 6
seonduvad nad õigusrikkumistega. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) Seadusandliku võimu akte 2) Täidesaatva võimu akte 3) Kohtuorganite akte 18 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline)) 2) Käitumise subjektiivne koosseis (süü) 3) Käitumise objekt (õigushüve) 4) Käitumise objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus) Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. 19. Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused. Nimeta õigusrikkumise liigid. Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. 20. Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2)
tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale ja teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või see polegi kuritegu. Kuritegevuse seisund Eestis 3 70000 100%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
