Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................14
On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod,
probleeme erinevalt nii nagu erineva suhtumisega inimesed näevad probleemide eri tahke, nii peegeldub ka ühiskonnaliikmete ja gruppide suhtumine erinevatesse situatsioonidesse meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome
...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald
Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg, valu, haigus või kurnatus. Välised stressiallikad on näiteks perekonnast eemaldamine, perekonna konfliktis osalemine või selle tunnistajaks olemine, väärkohtlemine, lahutus, uus kodu või kool, haigus ja haiglas olek, lähedase surm, vaesus jne. Stress on inimelu lahutamatu osa. Inimesed kogevad stressi juba varakult, isegi enne oma sündi. Mingi hulk stressi on normaalne ning ellujäämiseks isegi vajalik. Lapsed suudavad taluda stressi mõningal määral, kuid pikaajaline stress on lastele kahjulik ning võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Stressi põhjustavad faktorid lapse elus
toimunud noorsoopolitsei, Lastekaitse Liidu ja Tartu Laste Tugikeskuse ning Rootsi Lastekaitse organisatsiooni Rädda Barnen initsiatiivil. See koostöö on võimaldanud paremini kaitsta laste huve, kuid on veel väga palju ära teha riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanike koostöös. Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes. Laste vastu suunatud vägivald muutub sageli nendepoolseks vägivallaks, mida tõendab alaealiste kuritegevuse statistika. Samas vägivald laste vastu, ja seda on ka laste seksuaalne ärakasutamine, on tihti peresisene, millest võivad aru saada vaid lapsega vahetus kontaktis olevad inimesed pereliikmed, naabrid, õpetajad, lasteaiakasvatajad, treenerid jne. Meie kõigi kohus on sekkuda vähemagi kahtluse korral, informeerides asjaomaseid ametkondi ja võttes sellega lapse ühiskonna kaitse alla
8. Kui me ei järgi pesuaine kasutusjuhendit ja doseerime pesumasinasse liiga vähe pesuainet ei pruugi pesu puhataks saada. 9. Kuivatustrumilis pole soovitatav kuivatada õrnema tektiiliga, frotee ja trikoo esemeid. 10. Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida regulaarselt nende töökorrasolekut. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE 1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne;
lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut
äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24 Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed. Nende õige lahendamine koos teiste ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega. 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25 Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale elule, tema iseloomu kujunemisele, psüühilisele ja füüsilisele tervisele, ühiskonnas hakkamasaamisele.26
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
- Vanuriiga stereotüüp ühiskonnas vanurid on aseksuaalsed. Seksuaalsus väljendub tegelikult ka selles eas. Privaatsusprobleem. Haigused. Partneri olemasolu. Puudutused, kallistused, käest kinni hodmine, masturbeerimine. Seos sellega, kui aktiivsed oldi nooremana. Seksuaalse aktiivsuse tase varieerub vähe. 10 13.10.08 SOOROLLID ja IDENTITEET I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt II Neli teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt Inimese primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed sugutunnused Sugu, kui bioloogiline konstrukt Primaarsed sugutunnused Sekundaarsed sugutunnused Sugutunnused arenevad kõigepealt seesmised suguorganid Enne 7-t elunädalat on looted ühesugused, peale seda hakkavad hormoonid muutuma ja siis hakkavad arenema seesmised suguelundid
väljaelatavat kibestumist. Eeelnevale toetudes võib nentida, et suur osa noorteston suhteliselt ebakindlad, madala enesehinnangu ningpõhjendamatult kõrge kriitikameelega,mis avaldub nii oma inetu välimuse, saamatuse, kui ka kehva ja häbenemisväärse seisuse esiletoomises. Samas 9 tuleb tõdedda, et ogetud füüsiline ja vaime vägivald ning vägivallale alternatiivsete käitumisviiside väljakujunematus on loonud eeldused niiagressiivseks kui ka ohvrirollile omaseks allaheitlikuks käitumiseks. Et vähene eneseusaldus, oskamatus pingesituatsioone vägivallata lahendada, halvendab nii suhteid kui ka tegutsemistahet ning loob eeldused ebaõnnestumisteks, mis omakorda kahjustavad eneseväärikust ning
Pandeemiad – ühiskond valmistub globaalselt halvimaks. Krooniliste haiguste kriis – saavutanud epideemia mõõdud. Laste vaimne tervis Laste vaimse tervise probleemid sagenevad. Probleeme ei märgata. Kasvavad pere- ja koolivägivallaga seotud vaimse tervise probleemid. Vanemate ja lastega tegelevate spetsialistide oskused ja ajaressurss on lastega toimuva (kõnehäired, vägivald, hirmuhood jms) märkamiseks vähene, mistõttu hilistub abistamine. Puudub mudel tööks väärkoheldud lapsega. - Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002 Ülesanded laste puhul Varajane avastamine ja ennetamine Sõeluuringute läbiviimine Koolikeskkond ja koolis toimuv Ravi ja rehabilitatsioon Laste ja noorte narkomaania Esikohal alkohol ja tubakas.
Paraku ei suuda kõik vanemad oma rolli täita ning jätavad oma lapsed hooleta, toetuseta, annavad halba eeskuju ja võivad last vääriti kohelda (Fernandez-Ballesteros 2003). 7 Lapsel ei ole hea elada seal, kus koheldakse last vääriti. Väärkohtlemise all võib mõelda tegusid lapse suhtes, mis alandavad tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi (Edovald 2003). Ka füüsiline vägivald on väärkohtlemine. Lapsed, kes kogevad füüsilist vägivalda hakkavad pidama seda normaalseks elamisviisiks ja hakkavad seda ise kasutama (Heinla 2000). Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu.
positiivne enesehinnang, enesekindlus ning et ta saaks oma tugevamaid külgi arendades ja neile toetudes leida oma koha elus. On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada (Aafrika vanasõna) 8 KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Kera, S. 2004. ÜHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo 2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex 3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat 4.Kikas, E. 2008 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES EAS Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J
rahvusest, vanusest, puude olemasolust ja usulisest või muust veendumusest ning seatakse igas lapsi puudutavas ettevõtmises alati esikohale lapse huvid; lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud; tagatud on abivajava lapse ja pere varajane märkamine ning nende abistamiseks õigeaegne sekkumine, proaktiivne lapse- ja perekeskne lähenemine lastekaitsetöös on kinnistatud. Uuringu eesmärk on põhjalikult hinnata, milline on eelnõus sätestatud lastekaitse meetmete ning erinevate haldustasandite kohustuste eeldatav mõju lapse õiguste ja heaolu tagamisele riigis tervikuna.
- Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Temperamendi erinevused - Kiindumus - Võõristamine - Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist - Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3
ühel elamispinnal. rakendada seda nii ametite siseselt kui ka erinevate erialade spetsialistide vahel. Arendada erinevate Lähisuhtevv kätkeb endas järgmisi olukordi: erialade esindajate ühist arusaamist isikuandmete kaitse seadusest. praeguse/endise abikaasa/elukaaslase/partneri vastu suunatud vV,· laste väärkohtlemine, · vV Tõhustada ja muuta kättesaadavaks tegevusi ja teenuseid kõigile ohvritele (ohvriabi ja naiste (vana)vanemate suhtes,· õdede-vendade omavaheline vV. varjupaikade arendamine, tugirühmade loomine vägivalda kogenud naistele), vähendades piirkondlikke Paarisuhtevv võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud erinevusi
(Lorenz,2008). Praktilist tööd reguleerivad: Lapse õiguste konventsioon üldise mõttemaailmana Lastekaitse seadus üldise aluse ja baasina Perekonnaseadus üldise taustana (perekonnapuutumatus) Sotsiaalhoolekande seadus millised toetused on olemas ja kellel nendele õigused? PGS Alaealise mõjutusvahendite seadus Isikuandmete kaitse seadus igapäeva praktiline töö, keerulised juhtumid (laste väärkohtlemine jne) kellel on õigus küsida, kelelle pead andma andmed, kellele ei tohi anda Jt (tubakaseadus, alaealisi puudutavad seadused jne) 2.seminar 26.03.14 Sügisest suured muudatused alaealiste komisjon vb kaob ära? Läheb Innove alla? ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUS Mis saab suitsupakiga, kui see lapselt leitakse? Tuleb konfiskeerida. Lase lapsel kirjutada paberile: loovutan vabatahtlikult oma sigaretipaki. Politsei tuleb kooli
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
html 17 Raudmees, A. (2010). Vaimupuue. [2014, juuni 8]. www.vaimukad.ee/user_files/Vaimupuue_lapsevanemale.doc Rästas, Ü. (2000). Autistlik laps ja tema mäng. Tartu: Tartu Autismiühing. Tamm, R. (2007). Vaimupuudega laste õpetamine mängu kaudu. Eripedagoogika. Alusharidus 27, 59-66. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu: Atlex. www.samm.ee ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konvensioon. (2006). Riigi Teataja II osa. 18 Lisa 1. Individuaalne arenduskava õppetegevuse valdkondade ja üldoskuste kaupa Lasteasutus…………………………………………... INDIVIDUAALNE ARENDUSKAVA ajavahemikul……………….. 1. Üldosa: lapse nimi, sünniaeg, elukoht.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31
• Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti • Töödimensioon Heaolu dimensioonid: • Füüsiline e. kehaline heaolu - normaalne anatoomiline areng; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine. • Vaimne heaolu e. hingeline tasakaalustatus – ellusuhtumine, positiivne häälestatus, oprimism, seesmine rahulolu, õnnetunne • Emotsionaalne heaolu – kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus • Psühholoogiline heaolu – mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohenemisvõimega • Sotsiaalne heaolu – sotsiaalse võrgustigu struktuur ja toetus, integratsioon ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides; turvalisus, kindlustunne, suhtlemisvõimalused Hõlmab erinevate vajaduste rahludamise võimalusi. On seotud eelkõige tervise, eluaseme, hariduse, ühiskondlike teenuste ja kultuurist osasaamisega ning rolliga ühiskonnas. Sisaldab suhteid inimestega, kellega oleme kontaktis.
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga............................
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
........................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1............................................................................................
Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
Teine kaitsemehhanism, mis Kadris juba lapsena tekkis oli see, et ta tahtis endale haiget teha, ta tahtis saada lahti valusatest tunnetest, mis väärkohtlemisest tekkinud oli, ta tahtis selle emotsionaalse valu asendada füüsilise valuga. See käitumine on sublimatsioon ehk ümbersuunamine. Kolmas kaitse, mida Kadri kasutas selleks, et endale mitte viga teha oli see, kui ta jäi maha istuma nii pikaks ajaks, kui vaja. 2. Kuidas mõjutas Kadri kõlbelist arengut isa poolt kogetud vägivald? Kadri oli isa poolt väärkoheldud. Isa hirmutas Kadrit, et kui ta ainult sellest kellelegi räägib, siis ta teeb midagi hirmsat. Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise. Kadri ei osanud lapsena vahet teha enda õigel või valel käitumisel, sest tal oli dilemma oma isa ees. Ühelt poolt oli ta laps, kes usaldas oma isa ja teisalt sai ta aru, et see mis isa temaga vahest teeb ei ole õige. Laste kõlbeline areng on seotud erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
