50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sambasara
Õppematerjali autor
Võib märgata suurt erinevust mitmete oopuste kvaliteedis. Nad on väga huvitavalt unikaalsed : mõne tõeliselt imetlusväärse kompositsiooni kõrvalt leiame mõnegi suhteliselt vaese teose. Paljud neist aga ei erine üksteisest väga. Võrreldes 12 teiste heliloojatega, ei ole Sibeliuse laulud mitte alati arenenumad ning küpsemad kui varajasem looming. Ebaolulistemate teoste juures peatudes või jääda mulje, et Sibelius tahtis talletada hetkelise inspiratsiooni võimalikult kiiresti paberile, et pühenduda tõsisemasse kirjutamisse. On päris selge, et oma lauludega ei jõudnud Sibelius kunagi Schumanni ega Schuberti meisterlikkusele järele., kuid paljud kriitikud nõustuvad, et paljud tema laulud on täis õrnust ja ilu, mis on omane Hugo Wolfile ja Edward Griegile. Siiski on Sibelius lähenenud lauluzanrie ka väga originaalselt Selle
Peter Brötzmann, Manfred Schoof, Gunter Hampel hindasid kaalukust ja jõudu. Pianist Muhal Richard Abrams asutas juba 1961 Chicagos free jazzi orkestri Experimental Band, millest sündis (ametlikult 1965) AACM, the Association for the Advancement of Creative Musicians (Loovate Muusikute Arengu Assotsiatsioon). Selle rühmituse tähtsus pole suur mitte ainult muusikas, vaid ka mustade muusika enesemääramisel. Free jazzi iseloomustus: vaba tonaalsus uus rütmikontseptsioon (rütmi asemele pulss) sokiväärtus individuaalne teiste kultuuride muusika mõju (India, Aafrika, Araabia-selja pööramine valgete muusikale.) rõhk esituse intensiivsusel muusikalise heli laiendamine müra sfääri. 15. JAZZROCK, FUSION JAZZ (seitsmekümnendad) 1960.-1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950
vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad, iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele. Stiili üldine iseloomustus. Monteverdi iseloomustas kaht stiili: Prima Prattica-(vanem stiil muusikas, muusik pole sõna teener vaid isand)Seconda Prattica-(uuem stiil, poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega .Kolmeosaline (A B A) A osa tagasipöördumide enamasti improviseeritud kaunistusega. Avamänge (sinfonia) tempodes allegro , andante
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured......................................................................
improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega · Missa Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19. sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks. Missa tekst on alati ühesugune. · Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid