Dvoraki ja Smetana teoste iseloomustus (0)

A.Dvořák – Meloodia

Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil . Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf , mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub jällegi harf kaks takti sisse põhimeloodiaga, samas kui tsellol on pausid. Kui tsello on esimest korda põhiteemat mänginud kordab ta seda samasuguselt ainult et seekord on mõndade üleskäikude korral lisatud väikesed kaunistused helil (nt triool eeltaktis, mis juhatab nooti sisse). Teema kordamisel ei lõpe see aga samamoodi nagu oli ennem lõppenud. Pala läheb väikese ritenutoga natuke rahulikumaks ning kordab siis ühte juba ennem mängitud heliredeli käiku. Tsello läheb kolmkõlaga madalamasse registrisse kus ta ühte viisiteemat kaks korda mängib. Teoses lõpus toimu väga aeglane ning rahulik meloodia üleskäik tsello poolt. Tsello alustab kõige madalamast keelest ning läheb kolmkõladega ülesse pöidlapositsiooni. Lugu lõppebki ühe pika ning suhteliselt kõrge noodiga tsello poolt samal ajal, kui harf ühte madalamat akordi tõmbab. Teos oli väga ilus ning eriti meeldis mulle tsello ja harfi koostöö selles teoses. Sellel ajal, kui tsello juhtus mitte mängima, mängis harf alati põhimeloodiat, ning kui ta tsellot saatis mängis harf tagasihoidlikult, kuid siiski kuuldavalt saateakorde. Selles teoses on ka väga hästi kuulda tsello ja harfi kokkusobivust nagu seda on ennegi nt. Saint- Seans ’i palas “Luik” kkuulda olnud. Kaks poissi, kes seda teost mängisid olid oma noore ea kohta suhteliselt keerulise looga väga hästi hakkama saanud.

A.Dvořák – Romantiline pala nr. 1

Seda pala esitab ainult viiul ning klaver . Stradivariuse viiulil mängib Patrick Chemla ning tema saatjaks on pianist Philippe Biros. Pala algab kohe viiuli ning klaveri koosmänguga. Klaver mängib taustal saadet rütmiliselt kahe peale, samas kui viiul aeglaselt kaunist meloodiat mängib. Viiul mängib duuris ning väga rahulikus tempos. Selles palas esineb samuti sekventsi. Pala esimesed kaks takti korratakse rütmiliselt ning samade intervallidega täpselt suur terts allpool. Teema algab küll duuris kuid esimese lühikese osa lõppedes läheb meloodia molli ning esimesena mängitud teema läheb jälle kordamisele väikeste meloodiliste kaunistustega. Seekord ei lõpe mängitud teema molli vaid duuri ning see sama alguse teema mängitakse kolmandat korda. Seekord on ta identne esimesele korrale- nimelt kaunistusteta ning lõpeb molli. Teema kordub uuesti seekord siis jällegi meloodiliste kaunistustega nagu teisel korral mängitud. Peale seda algab uus teema ning viiul liiguba ka meloodis kkõrgemasse registrisse. Pala meeleolu muutub veidi dramaatilisemaks ning rahulikkus, mida oli Pala esimesel poolel ülevoolavalt on nüüdseks läinud. Ka klaver aitab kaasa sellele ning mängib madalams registris akorde, mistõttu nad dramaatilisemalt kõlavad. Peale lühikest vaheosa läheb meloodia jälle alguses mängitud teemale üle. Viiul mängib täopselt samamoodi nagu alguses ainult, et klaveri akordid on veidike muutunud, mis annab loole veidi teistsuguse ilme. Viiul alustab jälle vaheosa teemaga muutudes aina dramaatilisemaks. Peale vaheosa algab jällegi algne teema seekord klaver mängib veidike tagasihoidlikumalt ning rohkem üksikuid noote. Siis tuleb sisse üks lõputeema, mida ennem ei ole veel mängitud. Teema lõppebki sellega ning lõpe vaikselt ning ühe noodiga. Kogu pala on väga ilus ning nagu ka pealkirjast aru saada väga romantiline. Teose karakter muutub küll pala läbi aga ta ei ole siiski väga dünaamiline ning tema aura on põhiliselt väga rahulik ning meloodiline . Iga mängitud noot on väga selge ja puhas , mis tuleneb arvatavasti ka sellest, et viiiulil mängib virtuoos maailma parima viiuli modelliga. Klaver on terve pala vältel suhteliselt tagasihoidlik mängides ainult saadet ning mitte kordagi meloodia viisi. Teos mulle meeldis, kuna ta ei olnud meloodia poolest väga raske seega pidi mängija kogu oma emotsioone sinna panustama , selleks et teda nii hästi esitada.

Smetena – Keelpillikvartett e- moll 3. osa “Minu elust”

Viimasena kuulatud teost esitab „ Veronika “ keelpillikavrtett. See koosneb siis kahest viiulist, ühest vioolast ning tsellost. Teost alustab maheda tenorikõlaga tsello, kes mängib alguses soolomeloodiat, mis ei ole väga selge struktuuri, rütmi või kõlaga. Tsello liigub oma meloodiaga bassi registrisse ning mängib mitu korda trillereid. Viimase trilleri lõpus tulevad korraga kõik ülejäänud keelpillid samal ajal sisse. Esimene ja teine viiul mängivad kahehäälselt põhimeloodiat, mis on väga rahulik ning aeglane. Teos on väga lootust andva kõlaga ning pala lõpusirgel muutub see pidulikumaks ning uhkemaks, kuid see osa ei kuulu enam 3. osa juurde vaid hoopis 4. Kuna pala oli nii lühike oli raske sellest suurt üldmuljet saada. Samuti oli ta oma kola poolest pigem ettearvamatu ning mitte mitte väga kindla struktuuriga. Küllap iseloomustas see Smetena elu ning elukäike. Esitajate poolt oli pala aga väga hästi edasi antud ning oli kuulda, et tegemist oli professionaalse kvartetiga. Eriti alguses mängiv tsello mängis oma sooloosa nii laulvalt ning pehmelt , kui võimalik ning kõrval oli seda väga mõnus kuulata. Pala oli küll kirjutatud e-mollis kuid see ei andnud väga selgelt kõlada, kuna see oli meloodia poolest nii kontrastne, et oli raske arusaada, mis helilaadiga tegemist on. Üldkokkuvõttes mulle aga siiski meeldis pala, sest ta oli veidike unistama panev ning kõik keelpillid olid teineteisega väga heas kooskõlas.