Ott Lepland - Imede öö akordid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid

"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus - tunne, mis laseb pisikesel südamel oodata hellitavat tuksumist, loota magusatel huultel peatset naeratuse vormimist ning soovida väsinud meelel näha midagi kaunist, kirgastavat, suurt ja erakordset. Armastus - kütkestav hetk, kus valuline reaalsus kaob, asendudes ereroosa imede maailmaga. Willa Catheri sõnu toetab Mihhail Bulgakov oma romaanis "Meister ja Margarita". Ereroosa imede maailm leiab aset keset halli Moskvat, hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad

Kirjandus

48

doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum! Et oleks rahu ja veidi päikest Mati Nuude Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul. Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd. Kuid läbi öö lendab siiski mu laul 4 ning inimlik soov ei kao. Et oleks rahu ja veidi päikest, mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest. Et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks. Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma ka nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind,

Muusika

12

rtf

Nietzsche - Zarathustra eeskõne

Kes tahab veel valitseda? Kes veel sõna kuulda? Kumbki on liiga koormav. Ei ühtki karjast ja üks ainus kari! Kõik tahavad sarnast ja kõik on sarnased: kes teisiti tunneb, läheb ise hullumajja. ..Ennemalt eksis kogu maailm" - ütlevad teraseimad ja pilgu¬tavad silmi. Ollakse tark ja teatakse kõik, mis olnud: ning irvitamisel pole otsa. Minnakse veel riidu, kuid lepitakse ruttu, - muidu see rikub kõhtu. Oma lõbuke on neil päeva jaoks, oma lõbuke öö jaoks: aga tervisest peetakse lugu. ,,Me oleme leiutanud õnne" - ütlevad viimsed inimesed ja pilgutavad silmi. - Siin lõppes Zarathustra esimene kõne, mis kannab ka ,,eeskõne" nime: sest sel kohal katkestas teda rahvahulga kisa ja rõõmustus. ,,Anna meile see viimne inimene, oo Zarathustra," - nii hüüdsid nad - ,,tee meid seks viimseks inimeseks! Ja meie kingime sulle üliinimese!" Ja kõik rahvas hõiskas ja laksutas keelt. Kuid Zarathustra sai kurvaks ja ütles oma südames:

Filosoofia

1

doc

Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu

Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Umbes neli miljardit aastat tagasi moodustus planeet, millel me elame. Planeet, mis on koduks ja pelgupaigaks miljonitele liikidele. 200 000 aastat tagasi asustasid maakera kaasaegsed inimesed. Küsimus, mille võime endale esitada on järgnev: Kas meie, kes oleme eksisteerinud 20000 korda lühemat aega, suudame tõsiselt mõjutada oma tegevusega midagi, mis on ilma meie abita saanud hakkama mitu miljardit aastat. Kas roheline mõtteviis on kaalutletud käitumine või populaarne sõnakõlks ja mida nimetada roheliseks mõtteviisiks? Inimtegevuse tagajärjel on läbi aegade toimunud lademetes looduskatastroofe, mille mõju loodusele ja üleüldisele harmooniale meid ümbritsevas keskkonnas on drastiline. Greenpeace avaldas kunagi artikli, mille pealkiri oli ,,See ei olnud Exxon Valdezi kapteni juhtimisoskus, mis tipnes Alaska õlilekkega, see oli meie juhtimisoskus". Ulatuslik ökoloogiline

Eesti keel

57

doc

Hiir rätsepaks

" Siis vastas vana: ,,Kas seda tead, kes haris neid põldusid? Sest sellele kuuluvad viljapead, kelle vaevast nad võrsusid." Sügise võlud Mis sellest, et päikene madalalt käib ja linnuke väikene nukrana näib! Eks kata nüüd puiesteid lehtede kuld  ja kireva rüü saanud kraavigi muld. Ning hommiku-ududes nõlvaku rind kui muistendeid kududes tervitab sind. Nüüd igal pool varakult vaikib kõik töö ning ootab sind võrratu kuuvalge öö. Jälle linna! Peipsi kandis metsatalus Eedu suvel karjas käis, kargas murul paljajalu, vallatust ja lusti täis. Päeval metsast noppis marju, suples ojas, kurni lõi. Mõõtis sammudega varju, õhtul karja koju tõi. Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees. Muri kõrval, saba sorus, teab, mis poisil homme ees. Suverõõmud läbi juba, nukker jumalagajätt.

Kirjandus

18

docx

Uni ja unenäod

mida võib unenägude kaudu teada saada. Unenäo meenutamist võib ärkamishetkel tahtlikult eirata. Siis usume end küll und näinud, kuid pole võimelised midagi meenutama. Katsete varal on tõestatud, et igaüks unustab keset ööd unenäo, kui ta ei jää vähemalt kümneks minutiks ärkvele. Selle aja jooksul suudab mälu "jäljed jäädvustada". Muidu kustutavad unetsükli NREMi perioodid unenäo. Kuna inimesele on omane tsükliline unegraafik, siis algab meil öö jooksul mitu korda unenägudega une REMi period. Enamik nendest unenägudest ei talletu mällu vähimalgi määral. Kui see siiski sünnib, on magaja otse unenäo järel äratatud ja olnud ärkvel seni, kuni ta on suutnud mälestuse jäädvustada. Seega pärineb suur osa meeldejäävatest unenägudest kas sellest REMi perioodist, mis hommikul vahetult enne ärkamist lõpetab unetsükli viimase osa, või pärast kesköist spontaanset ärkamist.

Psühholoogia

3

odt

Paulo Coelho "Alkeemik"

See oligi tema elu mõte-ringi rännata ja tundma õppida maailma. Iga päev sai ta elada oma elu unistuste järgi; ta sai rännata. Elu teeb põnevaks see, kui sa saad oma unistused ellu viia. Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, sellest saavad aru ainult targad kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma kõige suurem vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Nooruses teavad kõik milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis v

Kirjandus

7

doc

Karl Ristikivi

XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX  XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 ­ 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi laste

Kirjandus

Kommentaarid (0)