aastal Tobolskis. Oli üks kuulsamatest vene maalikunstnikest. Peredviznikute ehk rändnäituste ühingu asutajaliige. Perov oli parun G.K. Krideneri sohipoeg. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevits Stupin. 1853 astus ta Moskva maali, raid ja ehituskunstikooli. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. 1866 sai Perov akadeemikuks. 1871 professoriks Moskva maali, raid ja ehituskunstikoolis. Perov suri 10.juunil 1882.aastal Moskvalähedases Kuzminki külas tuberkuloosi. Ta on maetud Doni kalmistule. Looming Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. Korduvalt kujutab ta maalidel rikaste ja vaeste vastuolu.
,,Oscar ja Roosamamma" Karolin Kriiska Eric-Emmanuel Schmitt · Sündis: 28. märts 1960 · Prantsuse kirjanik ja lavastaja · On läbinud sõjaväeteenistuse. Õpetades ühe aasta filosoofiat sõjakoolis · On tõlkinud mitmeid oopereid · 2008. aastal võttis Belgi kodakondsuse · 9. juunil 2012 valis Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia Schmitti eelneval aastal surnud Hubert Nysseni asemel akadeemikuks. ,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb öelda välja tõde, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks.
Suur roll oli neil eesti keele ja kirjanduse arendamisel ning sõnavara rikastamisel. Tuglase esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" . Aastatel 19011907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks "Liivakell". Üldtuntud on ka vanglas kirjutatud võitlusmeeleoludest õhkuv poeem "Meri". Mõned teised kuulsamad teosed on "Kahekesi", "Õhtu taevas" , "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine". 1946. aastal valiti Friedebert Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940ndate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust ja tema varasem looming kõrvaldati käibelt.
Isa oli surnud juba poja kooliõpingute ajal, perekonda toetas ema vend keemiaprofessor Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi Teaduste Akadeemiale Lenzi aruande ja tema ettepanekul määrati Lenz Peterburi TA adjunktiks füüsika alal. Kaks aastat hiljem sai Emil Lenz akadeemia erakorraliseks ja 1834 korraliseks liikmeks. Mais 1831 alustas Lenz elektriuurimusi, mis tõid talle teadusliku kuulsuse ja tuntuse. 1836. aastast oli Lenz ka Peterburi Ülikooli professor, seejärel ka füüsikateaduskonna dekaan. 1863 valiti ta Peterburi Ülikooli rektoriks.
1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: * 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood.
eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu. Ta naasis Moskvasse enne tähtaega. 1866 sai Perov akadeemikuks 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist. Perov suri 1882 Moskva-lähedases Kuzminki külas tuberkuloosi ja on maetud Doni kalmistule. Tuntuimad tööd: "Talupoegade ristikäik lihavõttepühal", 1861 "Teejoomine Mõtištšis Moskva lähedal", 1862 "Matus", 1865 "Koduõpetajanna saabumine kaupmehe majja", 1866 "Troika
Lennart Meri lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.Lennart Meri valiti Eesti vabariigi presidendiks 1996. aasta 20. septembril. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 20022003. Eestis võiks ikka olla rohkem ausambaid inimestele kes meenutab teistele rahvastele Eestimaad.Kindlasti peaks me neid väga hästi hoidma ja meenutama kõike head selle monumendiga seostuvat.!
Kirjanduse Seltsi staatuse, Wiedemann oli seal keskseks kujuks, pidas 17 aasta jooksul seal 50 ettekannet, millest 35 puudutasid keeleküsimusi (Ariste 1973:25). 29. detsembril 1854 valiti Wiedemann tänu soome-ugri keelte alastele töödele Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks keeleteaduse alal (Ariste 1973:38), mis tähendas, et ta sai oma töid akadeemia väljaannetes avaldada. 1857 nimetati ta erakorraliseks akadeemikuks, mis tagas talle kindla sissetuleku ja elukoha Peterburis. 1959 sai ta korraliseks akadeemikuks. 1861-1868 käis ta Eestis uurimisretkedel. 29. detsembril 1887 suri Peterburis, kuhu on ta ka maetud. 2. Ferdinand Johann Wiedemanni tegevus Wiedemanni-aegsetes gümnaasiumites oli kombeks pidulikel aktustel teaduslike ettekannetega esineda. Esimese ettekande pidas Wiedemann 1837. aasta suvel ja ettekande teemaks olid slaavi keeled
külalisena NATO peakorteris Brüsselis. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Eesti rahvas ja riik jäävad Meri presidendiaastaid 1992 2001 mäletama. Detsembris 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks ja 2001. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Tal on kolm last ja neli lapselast. Lennart meri on oma eluajal Eesti jaoks palju saavutanud ning oli väljapaistev välisministrina ka välisriikide riigijuhtidele ja tõestas ennast presidendina kahekordsel presidendiks valitud aastal. Tänu temale on meie riik nii kaugele jõudnud nagu ta praegu on. Lennart Meri oli kahtlemata ka Eesti üks armastatuim president. Kasutatud kirjandus. http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26198 http://www.riik
Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt
Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed
Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt
Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk tänav 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed tema kuulsamad teosed. Tihti külastas ta oma kodukoht, sest see inspireeris teda. Adamson elas palju aastaid ka välismaal: Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. 1907. aastal valiti ta Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Pärast 1918. aastat asus elama Paldiskisse.Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. Kadriorus on püstitatud tema auks mälestusmärk, mis on loodud skulptor Albert Eskeli poolt. Adamson on loonud palju märkimis väärseid skulptuure, monumente ja mälestus sambaid. Oma töödes kasutas peamiselt puitu, marmorit ja pronksi. Noorena meeldis eriti nikerdada pirnipuust kujusid. Adamsoni modellee-rimisviis on elav, detailide töötlus täpne,
· Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua: · REALISTLIKEKALURIELUKUJUTISI:HÜLJEKÜTT PAKRI SAREL,ÄREVAL OOTEL · MÜTOLOOGILISE KOMPOSITSIOONE "KOIT JA HÄMARIK" · Monumentidest köleri bust · Suri eestis 1929 paldiskis KOKKUVÕTE: Eesti kunst sai alguse peterburist,seal finantseeritimtoodeti,saadeti tunnustust.valdav kunstistiil oli realism.kuigi enamik kunstnike töötasid ja õppisid välismaal hoidsid sidet eestiga .osa loomingust on
Eduard Hau ( 1807 – 1888) Eduard Hau sündis 28. Juuni Tallinnas, eluiga oli pikk, 81 aastat ja suutis selle aja jooksul palju asju korda saata. Hau oli maalikunstnik ja graafik. Oma esialgse õppe sai ta isalt, Johannes Hault, kes oli samuti kunstnik ja üsna nimekas. Aastast 1830 õppis Eduard paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 tuli Tartusse ja alustas seal oma suurt portreede sarja. 1854 Peterburis sai akadeemikuks. Tegutses seal esialgu peamiselt portretisti, hiljem interjöörimaalijana, jäädvustades akvarellis keiserlike paleede sisevaateid Peterburis ja selle ümbruses. Põhiliselt on Hau tuntud Moskva, Peterburi ja Gattšina kuulsate ehitiste sisevaadetest tehtud akvarellide järgi.5 Tema akvarellid tubade sisustusest on valmistatud suure meisterlikkusega ja sellepärast ongi ta väga hinnatud kunstnik: perspektiiv on täpselt paigas ja detailid on väga üksikasjalikult joonistatud. 6
Adamsoni tööd meeldisid igatahes mulle rohkem kui Ellen Kolki ja Hille Palmi teosed. Ja ma ei kahetse üldsegi, et ma sinna näitusele läksin. Amandus Heinrich Adamson (1855-1929) Amandus Adamson sündis 12.11.1855 Paldiski lähedal. Õppis aastatel Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R
likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine – Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 – 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja
Eesti kultuurkapitali üks mõtte algatajatest. Tuglas oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu asutaja ja mitu korda ka selle liidu esimees. Ta oli ka ajakirja „Looming“ asutaja ja tema esimene toimetaja. See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“, „Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja. Ta oli aastatel 1929-1940 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940- ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse välja Tuglase nimelist novellipreemiat. 2. Looming
likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja
Aga näitusele jõudis ta teha ka mõningaid väikseid teoseid nagu näiteks ,,Aja lend", ,,Triitonike", ,,Memento mori", ,,unede riigis", ,,Torm", ,,Napoli nälgivad lapsed" ja ,,Amor arstina". ,,Aja lend" Kuna Adamson tegeles ka monumentidega on tal ka neid teostatud. Ta tegi J. Köleri büsti ja Lydia Koidula monumendi. J. Köleri büst L. Koidula monument Siis tegi Adamson Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks saamisele avalduse, mis lükati küll kord tagasi, aga ta sai ikkagi akadeemikuks. 1919. aastal tuli Adamson tagasi oma sünnikohta, Paldiskisse. Ta tegi Paldiskis mitmeid häid teoseid. Näiteks ,,Noorus kaob", ,,Nälg", ,,Kalevipoeg põrgu väravas" ja ,,Kalevipoeg ja sarvik". ,,Kalevipoeg ja sarvik" ,,Noorus kaob" ,,Kalevipoeg põrgu väravas" ,,Nälg" 1992. aasta lõpul oli Adamson ainult Itaalias. Seal valmis tal suur teos ,,Kristus, Maarja Magdaleena ja pimedaga". 1923
· Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus» 3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901- 04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902),
1855 - 1929 Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula
peakomitee esimees jne. Ta sündis Viljandimaal sauniku pojana aastal 1826. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesises õppis maalriametit. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali ja kutse ajaloomaali erialal. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule aastal 1899. Kaks tema parimat realistlikku teost on ,,Ema portree" ja ,,Isa portree"
Johann Köler (1826-1899)- maalikunstnik Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine)
loomingut. Veel on H.Runnel koostanud kogumikke, näiteks Konstantin Pätsi “Minu elu”, mõelnud välja laulusõnu erinevatele teatrietendustele, lugenud oma luulet ette ETV luulenurgas. Teda on tunnustatud ka mitmete preemiatega.1988. aastal tunnustati teda, kui Eesti NSV teenelist kirjanikku, Vabariigi Valitsus andis Runnelile 24.veebruaril 2003.aastal elutööpreemia, 5.detsembril 2012.aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjaniku ala. Tema esimene luulekogu “Maa lapsed” sai Vilde- nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. Tema loomingus on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut nimetatakse päikeseluuleks ja alates 1970.aastast avaldatud loomingut saatuseluuleks. Nimetused tulenevad vastavalt sellest, et esimesed luulekogud (“Maa lapsed” ja “Laulud tüdrukuga”) olid rõõmsameelsed, kuid hiljem asendusid mõrudusega (“Kodu käija”,”Mõru ning mööduja”)
ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove- Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Lennart Meril on kolm last pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985) ja neli lapselast. Lennart Meri on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesises õppis maalriametit. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali ja kutse ajaloomaali erialal. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline, täpsemalt veel selle suuna sees romantilis- klassitsistlik
1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest. Peale akadeemilise töö ülikoolis oli Heino Liimets ka ühiskondlikult väga aktiivne. 1967 valiti ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks-tegevliikmeks. 1975-1988 oli Liimets NSVL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna esimees. 1962. aastast alates juhendas pidevalt õpetajate uurimistöö kursusi, oli antud kursuste baasil loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomises kuni oma surmani. Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti
Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Meri oli ka mitmete riikide ordenite kavaler ning 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks.. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Ta sai tuntuks paljude asjadega, talle talletati raamat ,,Meie lennart" . Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart aktiivset ühiskondliku tegevust. Saatus Lennart Meri aga lahkus meie seast. Ta suri teisipäeva
Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele.Tänu mitme soodsa tellimuse saamisele õnnestus koguda nii palju raha, et teoks teha ammune unistus - õppereis Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Roomas liitus JK saksa õpetlaste ja kunstnike seltsiga "Colonna" ja sai siit tugevaid mõjutusi oma arengule. Välismaareisil lõi Johann Köler oma esimesed tuntud teosed, millest "Kristus ristil" eest nimetati ta 1861 Peterburi kunsiakadeemia akadeemikuks. 1862 saabus Johann Köler Peterburgi tagasi ja tõusis keiser Aleksander II tütre Maria joonistusõpetajaks. Saabus Johann Köleri loomingu kõrgperiood. Riigikantsler vürst Aleksandr Gortakovi portree eest nimetati Johann Köler 1867 ajaloolise ja portreemaali professoriks. Kölerile langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonile asumist. JK maalingust sai seejärel eeskuju teiste kunstnike keisriportreedele
massivahetuse uurimiseks. · 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia. · 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents. · 1985 - AAI direktoriks saab Tõnu Viik. · 1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab Agu Laisk. · 1988 - Juhan Ross valiti Üleliidulise Põllumajandusakadeemia akadeemikuks. · 1991 - Teadlaste käsutuses on 15 personaalarvutit, Tõravere saab Interneti ühenduse. · 1992 - Ilmub esimene ingliskeelne aastaaruanne Annual Report 1991. · 1992 - Moodustatakse AAI ja Tartu ülikooli biogeofüüsika ning dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid. · 1992 - AAI töötajad organiseerisid Tallinnas rahvusvahelise kiirgusalase konverentsi. · 1993 - Muudetakse observatooriumi struktuuri, järele jääb ~1/3 koosseisust.
Saksamaal ja Hollandis. Tema teos „Kristus ristil“ valmis jälle Pariisis, kust ta pärast maali lõpetamist tahtis kiiruga lahkuda. Põhjuseks oli see, et lärmakas Pariis ei võlunud teda, sest ta armastas loodust rohkem. Itaalias tegi ta esimesi katsetusi maastikužanris ja omandas akvarellitehnika. Roomas olles liitus Köler saksa kunstnike ja õpetlaste seltsiga „Colonna“. Roomast saatis ta Peterburi maali „Kristus ristil“, mille eest ta nimetati Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Ta viibis välismaal kokku viis aastat, millest enim oli ta Roomas. 1862. aastal naasis Johann Köler Peterburi, kus ta pälvis Kunstide Edendamise Seltsi koolis õpetajakoha. Samal aastal kutsuti kunstnik vene tsaari Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Johann Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna 2 üheks tunnustatumaks portreemaalijaks. Ta maalis palju mõjukaid inimesi, sealhulgas
1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tusiga.[1]Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Looming
Juhtivteadur oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses oma eriala uuringuid ja juhendab doktorante. On dok kraad. 25. Teadlaste aunimetused (audoktor, akadeemik) kuidas aunimetus saadakse, kes omistab tiitli. Audoktori nimetus omistatakse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Tiitli annab välja ülikooli nõukogu. Arvesse võetakse kandidaadi panust ülikooli arengusse. Akadeemikuks nim. teadlane, kellel on suured teened teaduses või muudel ühiskonnaelu aladel. Isik valitakse akadeemikuks ühe või teise teadusakadeemia üldkogu poolt.
Aastatel 19061912 õppis ta Tartu ülikoolis matemaatikat, cand. math. 1913. Aastatel 19191959 oli Taavet Rootsmäe Tartu Ülikooli astronoomiaõppejõud (alates 1931 professor), 19191948 Tartu tähetorni direktor. Enn Saar (sündinud 4. märtsil 1944) Eesti astrofüüsik. 8. detsembril 2010 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks astronoomia alal. Arved-Ervin Sapar (sündinud 7. veebruaril 1933 Paatna külas) Eesti astrofüüsik ja kosmoloog. Ta on tegelenud peamiselt teoreetilise astrofüüsikaga (täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite töötlus ja analüüs, füüsikalise kineetika teooria täheplasmale, kosmoloogia). Ta lõpetas 1952
Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri jääb leinama kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985). 1.1 AMETIKOHAD 1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja
Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris. Alates detsembrist 1956 töötas H. Liimets Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetaja, vanemõpetaja, dotsendina (1966. aastast), kateedri juhatajana (1963-1975)." (A. Liimets 1998:9) 1959.aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse "Koolisisese metoodilise töö süsteem" eest. (A. Liimets 1998) "1967 valiti Ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks- tegevliikmeks. 1975-1988 oli NSVL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna esimees. 1962. aastast juhendas pidevalt õpetajate uurimistöö kursusi, oli antud kursuste baasil loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomisest (1972) kuni oma surmani." (A. Liimets 1998:10) Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973
Seejärel õppis ta Joseph Bernhardti ja Moritz Rugendase juures Münchenis ning aastatel 18511854 suurvürstinna Marija Nikolajevna stipendiumi toel August Riedeli juures Roomas. Aastal 1854 pöördus ta tagasi Tartusse. Ta sai kuulsaks portretistina. Aastatel 18551858 saatis ta oma abikaasat, hilisemat astronoomiaprofessorit Peter Carl Ludwig Schwarzi uurimisreisidel Siberisse. Ta nimetati aastal 1858 esimese Eestist pärit kunstnikuna Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks portreemaali alal. Eduard Hau (28. juuli 1807 Tallinn arvatavasti 1888 Tartu) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik. Eduard Hau sai algõpetuse kunstnikust isa Johannes Hau juures Tallinnas. Aastast 1830 õppis paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 tuli Tartusse ja alustas siin oma suurt professorite portreede sarja (Sammlung von Portraits der Professoren an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat seit dem Jahre 1837 nach dem Leben und auf Stein gezeichnet von E
Köler täiendas end eriti akvarelltehnika alal, mis sai tema üheks peamiseks trumbiks. Roomas sai Kölerist ka sealse saksa õpetlaste seltsi "Colonna" liige. 1859. aastal pöördus end tublisti täiendanud Köler Peterburi tagasi. Kölerist saab Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik 1861 Pärast oma õppereisi lõppu Euroopas kasvas Köleri tuntus üha ning tema tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd ka keiser Aleksander II juures; temast sai peagi üks tunnustatumaid õukonnakunstnikke. Kölerist saab keisri õuekunstnik 1862 Alates 1862. aastast oli Köler tihedalt seotud keiser Aleksander II õukonnaga, sest temast sai keisri tütre Maria kunstiõpetaja, sellele kohale jäi ta kuni 1874. aastani. Lisaks algas ka tema loometöös kõrgperiood, mil ta maalis väga paljude tuntud õukonnategelaste ja ministrite portreid. Vürst
· 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning kujunes üheks Eesti rahvusliku maalikunsti rajajaks. Lõpu tööks ,, Herakles toob Gerberose põrgu värvast." · Sai stipendiumi.Reisib mööda ilma. · 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, · Alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. · 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias). · Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Mitmed Köleri parimad pildid kujutavad Eesti talurahva elu. · Tahtis eestlasi viia tatarimaale. Kaotas sellega seoses kogu oma raha. Looming · "Tütarlaps allikal"
Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste 5 Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meril oli eluaja jooksul palju ameteid. Nimelt oli ta 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja, Tartu Kunstikooli õppejõud, Eesti Raadio toimetaja 1955-1961, Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88), Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja
siis, kui nende loominguline jõud oli juba kahanemas. Arvuliselt suurim osa liikmetest kutsuti küll Akadeemia istungitele, kuid neil oli vaid nõuandev roll. Juhtide otsuseid nad muuta ei saanud, olid nad nii andekad kui tahes. Kolmanda kihi moodustasid kunstnikud-kandidaadid, kelle katsetöö oli küll heaks kiidetud ning kel oli õigus Salongis esineda, kuid kes olid kohustatud aasta jooksul esitama nn. vastuvõtutöö, et saada akadeemikuks. Akadeemia juures asunud koolis olid õpetajateks kaksteist professorit - aga kuu üks. Selline õpetamise meetod tekitas nurinat. Keskajast pärit korporatsiooni Püha Luuka akadeemia liikmetele ei olnud Salongis esinemine lubatud ning nad olid seetõttu surutud seisundis, ka iseseisvate ja noorte kunstnike näitused ei olnud nii prestiizikad kui Salong. Siiski pandi David alguses õppima Püha Luuka akadeemiasse, kus loominguline õhkkond oli vabam.
Ta rahvusvahelistes suhtetes, Soome-Eesti ajaloolaste ühenduses. Hendrik Sepp (1888-1943) Alustas sõjaajaloolasena (Narva lahing, Vene-Rootsi sõda), seejärel tegeles asustusajalooga. Sepp Jurjevi (Tartu venestatud nimi) ülikoolis. Ka majandusajaloo teema luges majandusloenguid. 1937 I Eesti Majandusajaloo käite peatüki autor. Esimene ajaloolasest akadeemik Eesti Teaduste Akadeemia loomisel 1938. Miks kaalukamat ajaloolast Hans Kruusi ei valitud? Kui akadeemikuks valitud, sai ülesandeks tegeleda asustuse uurimisega. Sepp Pärnust, seega esmalt käsitles Edela-Eesti asustuse kujunemise kohta uurimuse. Kuidas asutus ka psüühikat mõjutanud? Pärimusi ja oma loogikat kasutas seletamiseks. Kuni surmani sõjateema kõrval tegeles sellega. Sepp avaldanud pikki sarikirjutisi Postimehes. Suri isa kodus peale rehepeksu 1943. Samakas süüdi. Vaadetelt oli rahvuslane, Sakala organisatsiooni liige. Jüri Uluots hästi palju mängus akadeemikuks saamisel
E. von Gebhardt võttis eeskuju 17. sajandi Hollandi maalikunstist, rõhutas nii süzees, värvis kui ka kompositsioonis mõistuspärasust ja loogilist süsteemi ning seostas sellega maastiku ja figuuri naturalistliku kujutamise. (kaarlikogudus.eu /Kaarli kiriku koduleht) Pärast oma õppereisi lõppu Euroopas kasvas Köleri tuntus üha ning tema tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Seetõttu nimetas Peterburi Kunstiakadeemia ta maali: "Kristus ristil" eest akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd ka keiser Aleksander II juures; temast sai peagi üks tunnustatumaid õukonnakunstnikke. (Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 70-71.) Intrigeerivaks muudab teema niisiis mitte ainuüksi varemete kujutamise fakt, vaid hüpotees, et kunstnike teemavaliku dikteeris keskaegse arhitektuuripärandi tõlgenda-mine oma identiteedi ankruna. Ka Friedrich Ludwig von Maydelli (17951846) albumi
talupojalt talu ära võtta ainult kohtu otsusega. Eestimaa talurahvaseadus ilmus eesti keeles Keila praost Otto Reinhold v. Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu.
Ajaloo filosoofina tema arvates on ajalugu 1) ajalugu pole mitte midagi muud kui hulk trikke, mida tehakse surnutega (kuidas neid pärast surma hinnatakse) 2) ajalugu tõestab seda, et kõike on võimalik tõestada. Kui ta suri, ei leidunud ühtegi vaimulikku , kes oleks nõus olnud teda matma (Katoliku kiriku kättemaks talle, ta sõnavõttude eest). Teine kuulus Prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu. Ta oli aadlik. Tegi kiiret karjääri: 30 aastaselt oli juba parlamendi saadik. Akadeemikuks saamine enne 40eluaastat on väga kiire lend. Ta on rohkem ühiskonna filosoof. Ta on filosoof, kirjanik, jurist. Tema peateos ,,Seaduste vaim" (kirjutas 20 aastat) see raamat muutus tolle aja raamatukogude kvaliteedi näitajaks (kui oli olemas, oli hea raamatukogu). Lahkab teemat kes on kultuurne inimene, 2 kriteeriumit 1) kultuurne inimene on see, kellel on teatud kombed/maneerid. 2) lugemine, palju on lugenud. Tema vaated:
• 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina, hiljem Peterburi Kunstiakadeemiasse. Lõputööks oli "Herakles toob Kerberose põrguväravast"(1855).
,,Valge Veenus" oli ilus, kuulus, paljud olid temasse armunud. B kirjutas talle armastuskirju ilusate luuletustega. B jumaldas teda. Ka Sabatier kiindus B-sse. Nende kirjavahetus kestis 5 aastat. 1861 kirjutab ,,Salong III" ,,Kunstlikud paradiisid - oopium ja hasis." 19. Saj olid narkootikumid populaarsed, nende kahjustavat mõju ei teatud, ei teadvustatud. B teeb igasugu tempe: Tahab saada Prantsuse Akadeemia akadeemikuks, esitas avalduse selleks. Siiski ei saanud, sest need akadeemikud olid krõnksud. Nüüd hakkab kõik alla käima raha saab otsa, kunstlikud paradiisid hakkavad oma mõju avaldama, sõbrad surevad tal. Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt. 1864 Sõidab Belgiasse, maale, mida ta ei armasta.Talle ei meeldi Brüssel, belglased. ,,Need inimesed on liiga mõttetud, et mõtete pärast võidelda." Tal pole raha, et sõita tagasi Pariisi.
annaabi.ee 
