Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ajutine aja kriisiplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teadustekst, teadusteksti, loetu, skeeme, mistõttu, skeemide, teadustekstid, tekstiga, tulpa, laused, põhiidee, viiel, peatüki, korruta, minutite, koputa, lugemisoskus, tekstidega, liikuda, esitamist, autorite, küsimusi, väljaandja, otsid, loetav, arusaamise, kohtade, jooniste, üldistav, võrdlev, soovitav, süsteemse, saamisega, sisukorrateadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel. sõnaga, sõnatähenduse Lihtlauseliste küsimuste moodustamine, küsimuste selgitamine ja esitamine ja neile vastamine. täpsustamine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas. Sobivate kõnetuste Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, (palumine, küsimine, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine. keeldumine, vabandust Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe palumine, tänamine) valik tunnuse alusel rühmitamine. suhtlemisel. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Lihtlauseliste küsimuste Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine. moodustamine, küsimuste
end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on: ¤ saada ülevaade tekstide, lugemise ja autori seosest. ¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4
...................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine.......................................................................................................7 8.1.5 Loetu mõistmine.....................................................................................................7 8.1.6 Sõnavara.................................................................................................................7 8.1.7 Kuuldu mõistmine..................................................................................................7 8.1.8 Loetu mõistmise tasemed.......................................................................................8
veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks. Näiteks: Kari sõi karjamaal. Suured kased kasvasid karjamaal. Karjane jalutas kaskede all. —> Kari sõi karjamaal. Seal kasvasid suured kased. Nende all jalutas karjane. Seega järgneb baaslausete omandamisele muuteoperatsioonide õppimine, mis võimaldab kasutusele võtta keerulisemad kontekstivälised ja seejärel kontekstisidusad laused. Tekstikäsitluse objektiks on tekstiloome- ja tekstitajuoperatsioonid. Eraldi käsitletakse dialoogi, ahelseostega ning paralleelseostega teksti. Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused: kontsentrilisus, õpitegevuse erinevused sõltuvalt kooliastmest (I-V ja VI-IX) ning etappidest
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks Referaat Koostaja: Silva Amer KELA 1 Juhendaja: Merle Taimalu Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................
suuri või väikesi tähti, Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve. 17.Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? Tuleb teada ja läbi mõelda, millal neid kätte jagada. 18. Kuidas ja mida harjutada esinemiseks? Võib õppida pähe(kas kogu kõne või vähemalt sissejuhatus ja kokkuvõte, kindlasti tähtsamad naljad ja põhilised punktid.) Tööta tekstiga (Kasuta piisavalt kõva paberit, kasuta suurt kirjasuurust, kasuta ainult 1 lehe poolt, tee värviliseks tähtsad kohad, nummerda leheküljed ), harjuta lugemist lehelt ja peast, harjutamine teeb meistriks, niiet korda ja korda oma esitust. Harjutada tuleb kõva häälega, hangi endale publik, palu tagasisidet kelleltki, mõõda aega. Harjuta kindlasti tervet esitust. Harjuta küsimustele vastamist. 19. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Tuleb märkida kavapunktid,
versioonile, millest järgmisel etapil, sisu töödeldes, kärbitakse üleliigsed harud, täidetakse augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid. Mõnikord ei ole kirjutamine kerge, kõige raskemaks peetakse alustamist. Teha võib ka mõistekaarte ja skeeme, kirjutada teemakohast teksti vabalt. Kirjutama õpib ka lugedes. Lugemine aitab paremini näha, mõista ja ütleda. Enne kirjutamise alustamist võib lugeda asjakohased tekste mõtete kogumiseks. II Uurimisprotsess UURIMISE KÄIK Plaaniline ja eesmärgipärane uurimistöö on eri etappidest koosnev loov protsess. Uurimise käiku saab kujutleda ka viieastmelise süsteemina: 1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine,
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leid
Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni. Avalik esinemine 1. Mis on veenimine? - Loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev? - Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita
c) romantismiajastu auto kui geenius (tähenduslik ja originaalne eneseväljendus) d) (post)modernne ajastu hakkab tähtsustama lugejat, autori rolli vähenemine Autorist lähtuvad küsimused: a) mida autor on tahtnud öelda? hoiak, tõde teose kohta b) millised on teose loomise tingimused ja asjaolud? c) kuidas on teoses esindatud autori elu (lapsepõlv, kooliaeg jne)? Autor elab mingil ajastul, iga teos peegeldab oma kirjutamisaja mõtlemise skeeme, kas autori arusaamad on nendega kooskõlas? Teksti poolt loodud autori kuju nim. tekstuaalseks autoriks, mis konstrueeritakse nt järgmiste võtete kaudu: a) tegevust ja tegelasi saatvate hinnanguliste kommentaaride kaudu b) peategelase kuju kaudu (sümpaatne, ebasümpaatne jne c) maailmavaate, filosoofia, meeleolude (luules) järgi d) milline on autori nimi (varjunimi, võõrapärane nimi vms) 20
Näide: majja majasse, kõige parem - parim); Sõnavaratasand (üks kõige suurem mänguala. Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid), barbarismid (võõrkeelsed väljendid), eastekeel, õpilastesläng.); Sünonüümid. STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või küsilause ja vastavalt sellele pannaks lauselõpumärk. Punkti põhiülesanne on teksti liigendamine. Stiili graafiliste vahenddite hulka kuuluvad ka koolin, mõttekriip, sulud, jurumärgid, kursiivkiri. Tekstistiili kujundamisel pea meeles:
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhtelis
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................................................
järgmised oskused: uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus; teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; teadusteksti koostamise oskus (eelkõige uurimuse puhul); oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; töö korrektse vormistamise oskus; kokkuvõtte koostamise oskus; töö kaitsmise oskus. 2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE 2.1. Lõputöö etapid Õppija peab uurimistööd või praktilist tööd koostades oma tegevust planeerima. Tal tuleb läbida järgmised etapid: 7 teema valik;
K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? 3. Kas heaks esinejaks sünnitakse või saadakse? Miks ja kuidas? 4. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 5. Kuidas olla veenev? * Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni *Tea, millal kasutada induktiivset (üksik 0 üldistus) ja millal deduktiivset (üldistus 0 üksik) lähenemist *Tee vahet omaduste ja kasu vahel * Paku selget alternatiivi *Ähvarda kolmandat osapoolt 6
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
· Seejärel süveneda sissejuhatusse (kas pole liiga pikk? Kas tõstatab probleemi?)... · ...ja lõppsõnasse (kas on üldistus? Kas tõstatud probleem saab lahenduse?). Teine lugemine: · lugeda LAUSEEHITUSE ja KEELELISE KORREKTUURI seisukohast kas iga lause mõte on selge? Kas igas lauses on öeldis? Kas pole liigselt sõnakordusi? Kas pole vastamata küsimusi? · Vältida ebamääraseid sõnu (hetkel, alati, kunagi, kõik, keegi, need...); kas laused pole liiga lühikesed või liiga pikad? Kas olen kindel kasutatud (võõr)sõnade / nimede ja näidete tähenduses ja kirjapildis? · Üle vaadata kirjavahemärgid; kui võimalik, kontrollida õigekirja (kahtluse korral pigem sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu. · Kirjutamise ajal jätta mustandisse ruumi paranduste tegemiseks! Kolmas lugemine: · Pärast teist lugemist pidada jälle 5 10 minutit pausi siis lugeda üle terve töö
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seo
jne.)Tähsamad esindajad T.S. Eliot, Ezra Pound ,, Lugemise aabits" Pöörab suurt tähelepanu võtetele- kuidas kasutatakse nt. irooniat, kuidas tekitatakse rütm jne., Milline on sõnakunstiteose struktuur(,,ehitus")? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism tähelepanu struktuuril ( laused, sõnad, silbid, häälikud- kas ja mis tähendus on millelgi neist osadest Alusteos: Ferdinand de Saussure ,, Üldine lingvistikakursus"(1916). Eristab keelt-langue ja kõnet-parole Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus.
eksisteeri analüüsitavad diskursused reaalsuses, vaid uurija konstrueerib need analüütiliselt (Phillips ja Jørgensen, 2002), seetõttu tuleb analüüsi tulemitena väljajoonistatavate diskursuste nimetamist ja piiritlemist analüüsitulemuste esitamise osas alati põhjendada neid ei saa esitada enesestmõistetavalt, antutena. Diskursusanalüüsi ühikud võivad ühes uurimuses varieeruda nendeks võivad olla sõnad, fraasid, laused, lõigud, ka suuremad tekstiüksused. Analüüsi tehes pole eesmärgiks niivõrd rakendada kategooriaid, vaid teha kindlaks viisid, kuidas diskursuses osalejad ise konstrueerivad ja kasutavad kategooriaid kõnes või kirjas. Erinevalt kontentanalüüsist ei toimu diskursusanalüüsis ranget (üksteist välistavatesse) kategooriatesse kodeerimist, kuna analüüsitaval üksusel võib olla mitu funktsiooni või tähendust.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
materjalide kasutamine oma sõnadega. Parafraas ei tähenda mitte seda, et mõni sõna tekstis moepärast ära vahetatakse, vaid teksti ümbersõnastamist nii, et autori mõte säilib. Parafraas võimaldab kasutada teiste kirjutajate materjali oma mõtete toetamiseks. PARAFRASEERIMINE Parafraseerimine hõlbustab mõistmist või muudab paremaks kirjutaja enda töö. See nõuab tekstist arusaamist ja loetu mõtte täpset ning adekvaatset tõlgendamist. Näide: A. Lunter on oma maailmakirjanduse õpikus välja toonud mõtte, et modernismi seisukohalt viib teadus täiuse poole. REFEREERIMINE Refereerimisel esitakse allikmaterjalis kajastuvaid ideid või seisukohti teksti autori sõnastuses. Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, kus kajastuvad refereeritava autori ideed ning kus algavad refereerija tõlgendused ja
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kir
Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................2 2.Tekstitöötlusest ja Wordist............................................................................................................3 1.Dokument..................................................................................................................................3 2.Tekstitöötlusest.........................................................................................................................3 3.Muud komponendid..................................................................................................................3 3.MS Word 2010 kasutajaliides.......................................................................................................5 Joonis 1 Lint.........................................................................................................................
Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka teksti paremaks mõistmiseks pilt geograafilisest kaardist ja looduslikust ümbrusest. Näide1. Kuna tegemist on ajaloo õpiku "Inimene. Ühiskond, kultuur,, teise osaga on juba sissejuhatuses uut teksti seotud esimeses osas läbi võetud
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik.
oma sõnu ning kirjutab pildi juurde kõik leitud sarnasused; · kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks. Ulesanne 7. Ahvatlev algriim · paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti; · iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte; · õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga); · õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse; · nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause; · laused näidaku võimalikult palju loovust; · lauseid võib läbi arutada kogu klassiga; · õpilane kirjutab oma algriimiga lause paberile ning illustreerib selle joonistusega; · lehed köidetakse raamatukeseks. Nimi ____________________ Kuupäev ________________ 101 KASUTUST Kirjuta, kuidas saad neid asju kasutada. Kirjaklamber- panen paberid kokku, teen keti, kasutan meisterdamiseks. Juuksenõel- ______________________________________________ ______ Kamm-
suhtlemisoskust ja võimet väljendada oma mõtteid arutelu, kirjutamise ja loomingu kaudu; oskust reflektiivse protsessi kaudu hinnata oma teadmisi, neid analüüsida ja seada vajalikke suundasid edaspidiseks tegutsemiseks. Portfoolio sisaldab vajadusel sisukorda, õppeprotsessis koostatud teoreetilisi kirjutisi; õppematerjale, juhiseid, ettekandeid, uurimistulemusi, õppija loetud tekstide kokkuvõtteid, erinevaid seminaritöid, fotosid, pilte, jooniseid, skeeme jne. Täpsemad juhised portfoolio koostamiseks annab õppeaine õppejõud. Praktikamapi koostamisel tuleb lähtuda praktikajuhendist. Portfoolio edukaks kasutamiseks õppevahendina on oluline, et õppija: koostab õpimapi enda, mitte õppejõu jaoks; mõtleb läbi ja kavandab selle koostamise; struktureerib portfoolio sisu; kogub materjali järjekindlalt ja süstemaatiliselt; analüüsib ja hindab ennast kui õppijat ja tulevast töötajat;
esimese arvu ette (näiteks 16−75 aastat, aastatel 1990−2006). Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead. Teadusteksti stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja impersonaalne. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust (käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks olevikku ja minevikku läbisegi, samuti peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud
numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid. Jooniseks nimetatakse skeeme, kaarte, kujundeid, diagramme, graafikuid jms. Need paigutatakse vahetult pärast tekstis nende kohta käivat viidet ja soovitavalt nii, et need mahuksid ühele leheküljele. Kõik töös esinevad tabelid, joonised, valemid jms nummerdatakse araabia numbritega ja pealkirjastatakse. Tabelite puhul kasutatakse pealkirju ning jooniste puhul allkirju. Tabeli pealkirja ja tabeli ning tabeli ja sellele järgnevate seletuste vahele jäetakse tühi
annaabi.ee 
