Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajust inimeseni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
treenimine, 2018, ajust, retrieved, karbi, kütt, malu, teadur, ammu, toiminud, juhtmed, ajud, manipuleerida, talt, kommid, arvad, arvab, karbis, oligi, viimaseks, peabki, märksõna, ajavad, professor, trei, vanaduspõlves, ärevus, stress, novaator................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3. Mälutegevuse treenimine ja selle soodustamine ........ 15 2.4 Aju mälutegevust on võimalik soodustada toitumisega & hoidumisega sellest, mis on kahjulik. ......... 17 3. KOKKUVÕTE ...............................................................18 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD................. 20 LISA 1................................................................................. 21 LISA 2................................................................................. 22 LISA 3............................
millega inimene on elus kokku puutunud, talletub püsivalt mingil viisil mällu. Tegelikult on seda väga raske teostada, kuigi katseid on olnud. Näiteks Kanada neurokirurg Wilder Penfield sai möödud sajandi keskel tuntuks oma aju- uuringutega, rakendades epilepsiahaigete ravimisel aju eri osade elektrilist stimuleerimist. Sellise stimuleerimise käigus meenusid patsientidele sageli väga eredad mälestused ammusest ajast, sealhulgas varasest lapsepõlvest asjad, mida inimesed arvasid ammu olevat ununenud ja mida nad ei olnud hilisemas elus kordagi meenutanud. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. Kuid et on väga raske kontrollida, kas sellised mälestused täielikult ka tegelikkusele vastasid, siis ei saa taolisi tõendeid veenvaks pidada. Pealegi taastusid "kaotatud mälestused" ainult 7%-l Penfieldi patsientidest. 1970. aastatel uuris Ameerika psühholoog Harry Bahrick vanemaealiste inimeste mälu sel
Arstid eemaldasid ta hipokampuse. Tema epilepsia kadus ja IQ paranes. Osaline retrograadne ja anterograadne mälu kadus. Mälu püsis 15 minutit kui ta numbrit endale korrutas. Hiljem unustas et üldse testi tegi. - Mälu kinnistumine tähendus selgus tänu HMile. - Avastati praiming – joonistas tähtesid ehk implitsiitne mälu on väga hea. Protseduuriline mälu põhineb basaalganglonitel ja cerebrellumil. - Tema ajust tehti digitaalne kaart – lõigati tükkideks - Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? - Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort. - Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged)
· Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL
Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin, tavalisest erinev seisund või haigus. Puue inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis.
täpsusega nt suva sündmusest rääkides suudavad taastada kuupäevi, kellaaegu jne - Erinevalt juhtumist S ei kasuta nad abivahendeid ja muidu on ka tavalised inimesed - Ajukuvamisuuringud on leidnud suurenenud hallaine mahu temporaal- ja parietaalsagarates ja suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal ja frontaalsagara vahel. VI LOENG - KUKLA- JA OIMUSAGARAD Kuklasagarad - Tagumine osa ajust mis paikneb kukla all. - Töötab nägemisinfo töötlusega - Keelekäär, fusiformne käär Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele - Reetina > nägemisnärv > nägemisristmik > nägemistrakt > V1 > muud nägemisinfo töötluse alad - Visuaalne töötlus jätkub teistes sagarates Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus - V1 – primaarne nägemistöötluse ala, kui see kahjustatud siis inimene ei näe midagi
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad
Lapsed hakkavad sotsialiseerumisel käituma nagu kogu ühiskond Arengustaadiumid: 1. Imikustaadium, 0-2 aastat kogeb maailma meelte abil, emotsioonide treening 2. Varane lapsepõlv 2-12 laps hakkab endaga rohkem hakkama saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina',
) *) Pedagoogika (mälu jms) *) ... * Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud terve inimese käitumist ja vaimseid protsesse ja neid tulemusi, mida seal saadakse võrreldakse teisest psühholoogia harudes. * Kõik teadvused püüavad filosoofilises mõttes anda vastuseid samadele küsimustele, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. * Teisi harusid on palju, aga näiteks: -) Sotsiaalpüshholoogia inimesed märkasid juba ammu, et inimene üksi olles käitub teistmoodi kui teistega koos olles. See haru uurib inimese käitumist grupis. Kuidas kujunevad näiteks liidrid ja kuidas inimene ise käitub. -) Arengupsühholoogia näitab, kuidas organism areneb ja kujuneb ning inimese puhul ta uurib inimese arengut sünnist surmani. Kõige kiiremini areneb inimene esimeste eluaastate jooksul põhimuutused toimuvad just lapseeas. -) Keskkonnapsühholoogia kus siis uuritakse inimese käitumist erinevates keskkondades
teisi mõjutanud. Teaduse absoluutse eliidi piiriks on 1000 tsitaati. 1[5] Eestis tegutsevatest teadlastest on selle piirini küündinud vaid natuke üle kümne inimese. Tulvingul ei kulunud sellesse teadlaste eliitklubisse jõudmiseks kuigi palju aega. Veelgi enam, ta on sellesse mõjukate klubisse jõudnud korduvalt, viimasel ajal nii umbes iga paari aasta järel uuesti. Näiteks ajavahemikus 1969-1977 tsiteeriti Endel Tulvingu artikleid ja raamatuid kokku 2018 korral, mis teeb keskmiseks 224 korda aastas, millega ta juba siis kuulus maailma 100 kõige enam 1 Eesti psühholooge 4 Lisa 1 Eesti psühholooge tsiteeritud sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja (Garfield, 1980, lk. 633-639). Järgnevatel aastatel tema tsiteeritavus kasvas aga veelgi ja jõudis 1990ndatel aastate keskel keskmiselt
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sün
projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest
projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest
samamoodi? Esmamuljed kujunevad kiiresti. Reeglina väliste ja jälgitavate kategooriate alusel. Sugu, etniline grupp, näoilme, kehahoiakud 4 tüüpilist kategooriat esmamulje kujunemiseks. Esmamulje kujunemise aluseks on inimese enda varasemate teooriate replikatsioon. · Olukorra mõju see kuidas asjad käima peavad. Silma torkavad erisused. · Jälgitav käitumine inimesel on lihtne liigutuste põhjal järeldada tegevuse eesmärki. Nt treenimine: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html Nt hindamine: www.youtube.com/watch?v=f8TFi6qvPbc Välimus Kõige olulisem kriteerium mille alusel tehakse teiste üle otsustusi, on välimus. · Willis ja Todorov (2006): tudengitele tundmatute inimeste nägude näitamine ja nende meeldivuse, agressiivsuse, veetlevuse, usaldusväärsuse hindamine erinevate lühikeste ajahetkede vältel. Ei ole vahet ajalisel faktoril, inimene hindab seda 0,1 sek vältel
Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama
- Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. - Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse. Küpsemisteooria- juhtiv jõud bioloogia. Enne ei saa õpetada, kui ole küpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, käes. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine. B. F. Skinner- 1904-1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg. Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi. Kui annan positiivse kinnituse, siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine. Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea.
Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada ( või siis ümber lükata ). Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Loomade käitumine sõltub nende psüühiliselt arengu astmest. Lihtsamate organismide käitumine on stereotüüpne. Mida kõrgemal astmel olend, seda rohkem arenenud on tema õppimisvõime. Peamiseks loomade õppimismooduseks on proovide ja vigade meetod. Inimese psüühika Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika. Inimese psüühika esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid. Ajust on võime mõelda eemal olevalt kui selle asja kohta on olemas märk n sõna. Inimene on võimeline ka tajule. Inim teadvuse teiseks oluliseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ja ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist. Inimteadvuse kolmandaks oluliseks tunnuseks on ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasi andmine. Inim psüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas
Teadvus – surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“ peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama
Nad on ise jutukad, kuid jutt koosneb ainult funktsionaalsetest sõnadest ja sisu kandvad sõnad puuduvad. Afaasiat on täheldatud ka viipekeelt osanud patsientidel. Ajukahjustustest paranemine on erakordselt varieeruv. Paranemine võib saabuda neuronite funktsioonide taastumise teel, aksonitele uute kollateraalide kasvatamise teel või vigastatud ajuosa funktsiooni asendamise (ülevõtmise) teel tervete aju osade poolt. Paranemise tingimuseks on funktsiooni treenimine. Funktsioonide lateraliseeritus ajupoolkerade koores Osad funktsioonid on mõlemas ajupoolkeras esindatud sümmeetriliselt (nendeks on eelkõige primaarsed motoorsed ja sensoorsed piirkonnad). Osad funktsioonid on aga suhteliselt lateraliseerunud kas vasakusse või paremasse ajupoolkerasse. Paremakäeliste inimeste vastava ajupoolkera valdav (domineeriv) lateraliseeritus Funktsioon või seda
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis
(parem-vasak ;mees-naine). · Binaarsete opositsioonide ja nende kombineerimise reeglite universaalsus tuleneb sellest, et inimaju töötab binaarsete opositsioonide põhimõttel · Eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut · Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu · Teeb vahet nn. metsiku mõtlemise ja kodustatud mõtlemise vahel · Nende kahe mõtlemistüübi erinevus seisneb selles, et kodustatud mõtlemises on iga reaalsusesfääri jaoks
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
annaabi.ee 
