C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalevipoeg” looja 6. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi , juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 7. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 8. 1857?- - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe “PernoPostimees” (esimene Eesti ajaleht) 1869?- - Ärkamis aja kõrghetk – Esimene Eesti üld laulupidu, korraldajaks Lydia Koidula 4.juuni 1884? - Eesti lipu sünnipäev 9. Aleksander III?- vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman? püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile
11.Mis talurahvareforme viis Aleksander I Baltikubermangudes läbi? 12.Kuidas mõjutasid Napoleoni sõjad Eestit. 13.Arutle kuidas hinnata eestlaste olukorda 18.saj. (pos. ja neg. jooned) 10.vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus 11.Õigus vallasvarale, Valla ja kihelkonna kohtud, Õigus pärandada talusid, talupoegadele perekonnanimed ja vabadus. 12.Võeti Liivimaalt kokku 20000 meest Eesti 19. saj. Alguses 1820-1855 19 saj. I poolel olid eestlased ametlikult vaba rahvas, kuid tegelikult muutunud polnud midagi. Elu oli läinud isegi raskemaks. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikka teotööd teha. Talupoegade protestivormiks maa mittesaamisel oli:
said osaleda vallavalitsemises. Valla kõrgemaiks seadusanlikuks organiks sai vallavolikogu. Sinna valiti nii peremehi, kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem, tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. ,, Iga vald pidi toitma oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ".
aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Nad moodustasid eesti haritlaskonna põhituumiku "maa sool"- rahvakoolide õpetajad. (Mati Laur jt. 2005). 4 2.2. J.V.Jannsen (1819-1890) (Foto 2. J.V.Jannsen) Vaatamata oma perekonna vaesusele oli Jannsen hästi haritud mees. Ta kogus kuulsust rahvaraamatute autorina. Jannsen oli Eesti koolmeister ja ajakirjanik ninga ta oli rahvusliku liikumise eestvedajaks tartus 1864.aastal .(M. Laur jt. 2005,) Jannsen algatas ajalehe "Pernu Postimees" 1857-1863. (S.Õispuu 1992) ning hiljem 1864.aastal ajalehe "Eesti Postimees"(M.Laur, jt. 2005). Algus allus ajaleht "Pernu Postimees" rangelt tsensuurile, kuid vaatamata sellele levis leht väga laialt
ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A.Peterson jt). 1864.aasta novembris anti üle Peterburis suurmärgukiri keiser Aleksander II-le. Selles nõuti soodsamaid maa ostu-ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene haridusministeeriumile, kirikuõp valimist koguduse poolt. Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt
abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Nikolai I -Vene tsaar 19. saj. F.R.Faehlmann -arst, "Kalevipoja" mõtte autor A
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
“) Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli – asutamisega ja nn. Palvekirjade aktsiooniga, millega kaevati keisrile talupoegade raske elu üle ning lisaks sisaldas palvekiri mitmeid majanduslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga.
· 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda.
venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss
Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus
1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda.
Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja.
Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllalt tihe koolivõrk. 19.sajandi keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased
Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule Johann Köler rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja Voldemar Jannsen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane", hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja ,,Perno Postimees", ,,Vanemuine" O.W.Masing võttis kasutusele Õ tähe C.R
1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut.
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt
· Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus:
· Kreutzwald koostas rahvuseepose ,,Kalevipoeg" 6) kiriklikud olud ja usuliikumised · Olulisel kohal luteri usk, ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele · 1849 (Liivimaa) ja 1856 (Eestimaa) Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, said õiguse oma majapidamise korraldamiseks; üleminek teorendilt raharendile; talude müük; mõisamoonakad ehk palgatöölised mõisapõldudel hakati mõtlema majanduslikult; kindlustunne ja motivatsioon väga suured, et saada raha ja osta endale maa 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed · Võeti vastu 1863 aastal
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
Talupojad soovisid ülekõige saada omale isiklikku maad. Eesti majandus ja linnad 19. saj 7. Millised muutused toimusid 19.saj a) mõisamajandus b) talumajandus c) meresõidualal d) tööstuses a) tähelepanu hakati pöörama maaparandusele, rakendati mitmeväljasüsteemi ja uuendati viinaköökide sisseseadet b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9
· Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Koolisundlus oli 2 talve. Eestikeelne kirjasõna: · 1806 ,,Tarto Maarahwa Näddali-Leht" Otto Wilhelm Masing · 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen ja ka ,,Kalevipoja" esimene vihik Faehlmanni poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks) · Kalendrid Estofiilid baltisakslastest haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse Esimesed eestlastest haritlased Fr.R.Faehlmann ja Fr.R.Kreutzwald. Esimese eestvedamisel
19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000
sajandil; Olid siiani õigusteta pärisorjad kuid said õiguse vallasvarale. Samuti tohtisid vara(talu) pärandada. Mõisamanajduse konkurents Euroopas kadus, Teotöö ei olnud nii efektiivne kuna nad ei saanud selle eest palka. Talupojad said tasapisi vabadust, et nad ise tegeleksid saaduste turustamisega. 19. sajandi talurahvaseadused; · 1816 eelnimetatud uued seadused kehtestati Eestimaal, kaotati pärisorjus · 1819 - kehtestati Liivimaal, kaotati pärisorjus aga ei tohtinud talusid pärandada. · 1849 Uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas, et talumaad ei tohi enam mõisamaaks muuta. Enne oli teorent, nüüd raharent · 1856 kehtestati samasugused põhimõtted Eestimaal. Eestikeelne kirjandus 18. sajandil; Anton Thor Helle ( Jüri kiriku õpetaja) andis 1739. aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766
Rahvusliku liikumise keskused: Peterburg Tartu Viljandimaa - 19.sajandi lõpuks oli - Tartus tegutsesid - Piirkond oli võrreldes Venemaa pealinnas lühemat või pikemat aega Eesti muude aladega arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest- Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson. ärksamaid talupoegi. eesti haritlased (Jakobson, - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid Köler, Karell jne.). 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku - Nende nn. Peterburi jõudsalt eestlastest liikumise ideed- patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon,
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise
Osad olid tegutsenud juba seltsiliikumistes nt. laulu- või pasunakoorides. See kõik andis aluse rahvuslikuks liikumiseks. Ajaliselt toimus rahvuslik liikumine Eestis 1860-1870 aastatel. Sisuks oli oma rahvuse ja kultuuri teistega võrdseks pidamine. Seni olid haritud eestlased saksastunud, oluline oli, et haritud eestlane jääks eestlaseks. Keskusteks olid Tartu, Viljandi, Peterburg. 2.Kes olid ja millega seotud? Johann Voldemar Jannsen oli saksasõbralik, asutas Vanemuise Seltsi, Eesti hümni sõnade autor, andis välja ,,Eesti Postimehe" ja ,,Pärnu Postimehe" Johann Köler oli Eesti kunstnik ja akadeemik, kes toetas oma rahadega Aleksandri liikumist, aitas mulkide poolt tsaarile kirjutatud palvekirju edasi toimetada. Aitas ka eestlastel välja rännata. Jakob Hurt oli kirikuõpetaja, Aleksandrikooli liikumise juht, algatas rahva luule ja vana vara kogumise. Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi juht.
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
julge esineja, kelle sihiks oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele: 1849 Liivimaa Vabanemine tööst mõisapõllul Said oma tahtmise, motivatsiooni Oma majapidamise korraldamine tõus 1856 Eestimaa Talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks Mõisnikele soovitus minna teorendilt üle raharendile + müüa maa talupojale Talupojale võimalus maa päriseks osta 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed: Võeti vastu 1863 , vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid oma kohustusi täitnud ja kindlustanud
1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson.
provintsides. Eesmärgiks seati kõik olemasolevad õigused korrastada. Erandid: kirikuõigus, talurahvaõigus. Tulemuseks tehti kolmeköiteline seaduste kogu "Balti provintsiaalseadustik". Alguses oli kavandatud 5 köiteliseks, pidid ilmuma tsiviil ja kriminaal korraldused, kuid ei ilmunud, sest teadi, et hakatakse Balti provintsides rakendama Vene seaduseid. I ETAPP- 1816-1819 pärisorjuse kaotamise seadus. II ETAPP- 1849 ja 1860 Liivimaa talurahvaseadus. II Etapp 1856 Eestimaa talurahvaseadus. 1863- Passikorraldus, mis sätestas talupoegade liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. 1865- Mõisnike kodukariõiguse kaotamine. 1866- Vallaseadus- Vabastas talurahva omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. 1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
