surnuteriiki - Toonelasse. Neid haudu nimetatakse tänapäeval kivikalmeteks.Kivikalmetel käidi esivanemate hingedelt nõu ja abi saamas. See oli samuti püha koht, sest siin puhkasid nende esivanemad, kelle hinged olid oma valgetes rüüdes läinud Toonelasse. Miks just valgetes? Aga sellepärast, et mustades riietes pidid hinged niikaua Toonela väravas seisma, kui musta värvi riided valgeks pleekisid, alles siis avati Toonela värav ja hinged võisid siseneda hinged maailma. Atika ohvrikivi Abja vallas, Atika külas, Tammekänno talu metsas asub üks iidne ohvrikivi, mis hämmastab meid oma suuruse ja igivana päritoluga. Kunagi asus see kivi talu heinamaal ja oli kõigile kaugelt nähtav. Nüüd ümbritseb ohvrikivi kohisev mets. Ohvrikivi on lauakujuline, 2.1 meetrit (m) pikk ja 1.5 m lai. Sellele kivile on jätkuks otsa pandud 1.2 m pikk ja 0.6 m lai kivi, koos moodustavad nad ligemale 7-ruutmeetrise kambri põranda. Just need kaks lamedat kivi olevat olnud ohvrikivid
2 Ohvriallikas Põrguläte ...................................................................................... 11 2.3 Ohvriallikas Silmaläte ....................................................................................... 12 2.4 Rahvapärimustega seotud Valgehobuse kivi ................................................... 13 3. Sõmerpalu valla pühadpaigad ...................................................................................... 14 3.1 Ohvrikivi Helsekivi ............................................................................................ 14 3.2 Ohvrikivi ........................................................................................................... 15 3.3 Rahvapärimustega seotud Lootuskivi .............................................................. 16 3.4 Rahvapärimustega seotud Kirstkivi .................................................................. 16 3
.................................. 13 2 Uugla küla iseloomustus Uugla küla asub Lääne maakonnas Oru vallas. Asub Tallinna Reaalkoolist 75 km kaugusel, kordinaatidel 58°60' N 23°46' E. Küla ristkordinaadid on X=486672 Y=6539513. Küla ümbermõõt on 11665 m ja pindala 5749846 m2. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 40 elanikku. Siin on mitmeid arheoloogilisi mälestisi: väikeste lohkudega kultusekivi, ohvrikivi, muistne rauasulatuskoht ja kivikalmed. Joonis 1. Uugla küla asukoht Ümbruskonna üht vanimat, Uugla mõisat (saksa k Udenküll) on esmamainitud 1323. aastal - tollal asus seal Läänemaa ühe mõjukaima aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli ta 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli
Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
saj., üksikuis kohtades isegi 20. saj. algupoole, tuli ohverdada raha, ehteid, hõbevalget jm. (A. Viires, 2007). 4 5 Tänapäeval säilinude ohvriallikaid Taevaskoda (Emaläte) Kuijõe külas Läänemaal Helme ohvriallikas Koorküla ohvriallikas Ohvrikivi Ohverdamiseks või muudeks kultuslikeks toiminguteks kasutatav kivi. Ohvrikivi on ürgne, maailmas laialdaselt tuntud altar. Euroopas leidub ohvikive Kesk- ja Põhja-Euroopas. Need on enamasti ühe või mitme ümmarguse õõnestatud lohuga. Eestis on registreertitud umbes 400 kivi, mis rahvapärimuse järgi on seotud ohverdamiskombega või omavad maagilist tervendavat jõudu. Neist ainult osa on mõne suurema lohuga, paljud aga vaid looduslike süvenditega või ilma lohkudeta (A. Viires, 2007)
Erik Ott-Jõõgre Toomkirik Hakkati ehitama 13. sajandi lõpus, kuid täiendati kuni 16. sajandini. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Asub Tartus Toomemäe lähedal. On kõige kauem uuritud ehitis Tartus. Uurimisi alustati 19. sajandi lõpul ning viimane kaevamine oli 2008-ndal aastal Pirogov Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas.
maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk Karjääri laiendamine Karjääri laiendamine · Kassinurme hiiest veidi ida poole jääb liivakarjäär
Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele. Avaldanud ümaberjutustusi rahvajuttudest ja kodukandi-lugudest ning tõlkekirjandust. Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne laev" (1938), "Noorusmaa"(1947) "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936), "Laane kurus"(1935), "Ohvrikivi" (1937 ) ,,Metsajärv" (1940), "Õngitsemas" (1946) jpm. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastelemõeldud jutud on kirjutanud J.Vahtra oma lapsepõlve mälestustele toetudes. Neid jutte on põnev lugeda, juttudes on elavalt kirjeldatud laste töödest ja tegemistest kodus, karjas ning looduses. Lugemise ajal võid ennast tõemeeli ette kujutada istumas metsas lõkke ääres, tondilugusid kuulamas
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes.
piirkonna külad moodustasid kihelkonna 13.saj algul eestis u 45kihelkonda Maakond-kihelkonnad liitusid suuremateks maakondadeks,eestis neid 8; Vakus-külad olid jaotatud maksustamisüksustesse e vakustesse;Adramaa- maa suurust arvestati adramaades.adramaaks nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga;Mitmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks;Hiis-koht kus hing jätkab elu Ohvrikivi-pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud;Animism- usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse;Kunda kultuur-elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli soodne kalastada,küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil
14. Eestlased lõid muistses vabadusvõitluses puruks Rootsi kuninga väed. + 15. Vabadusvõitluses võideldi nii ordurüütlite kui Taani kuninga vägedega. + 16. Viimane lahing muistses vabadusvõitluses peeti Muhu linnuse all. + 17. Eestlaste nõrkuseks oli sidemete puudumine üksikute maakondade vahel. + 18. Vallutajate tugevuseks oli hea diplomaatika. + Ülesanne nr.2 Selgita järgmised mõisted: Muinasaeg, maakond, linnus, kivikirstkalme, tarandkalme, kammkeraamika, venekirveskultuur, ohvrikivi, Maarjamaa, Mõõgavendade Ordu. Muinasaeg on aeg, mil kirjalikud allikad puuduvad. Infot selle aja kohta on võimalus saada vaid muististe uurimise teel. Maakond on territooriumi haldusjaotuse üksus. Linnus on kaitseehitis, kuhu varjuti vaenlaste kallaletungi korral. Kivikirstkalme on ringikujuline maapealne kalmeehitus, mille keskele laoti kividest kirst ja sinna asetati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mille puhul rajati maapinnale ristkülikukujuliselt asetsevad suurematest
saj lõpust, rüüsteretked Venemaalt. Hing oli inimese isikupära edasikandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ja ringi liikuda. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Vägi üks muinasusundi põhimõiste ja element.Väge võis olla sõnades, teatud objektides, paikades ja taevas. Arvati, et inimene omab peale füüsilise keha veel erilist väge. Tark inimene, kes oskas sõnade abil loitsida, nõiduda ja ravida. Ohvrikivi nendega püüti heatahtlikust vaimude, jumalate ja haldjatega saavutada ohverdamise teel. Sakslaste rünnaku põhjused: Saklased tahtsid maad , usku levitada ja venelastega äri ajada. Eestlaste kaotamise põhjused: subjektiivne Ei olnud ühtset riiki, ei olund sõjalist väljaõpet ja ühtset sõjaväge objektiivne sakslastel suur sõjavägi, parem väljaõpe ja varustus.
Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et
Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PANGA PANK Click to edit Master text styles Second level
mühisemine ära. Seda allikat on käinud praeguse aja vanemad inimesed kaevamas ja leitudki raha. Seda ei tea, kus raha on jäänud Hiie asemel on praegu mets ja teda nimetatakse hiieks (Jüri 1939)³° Seal Vaitas Päärna talu taga oli üks mets ja see oli püha mets ja see hüüti hiis või kuda need vanasti nimetasi8d. Ja seal Päärna hiie juures oli üks ohvrikivi ja sinna peale viidi sööki. See viidi niiviisi, et õhta ja ööseks pandi see söök sinna kivi peale. See oli ikka teatud ajal, see ei viidud iga päev, need olid tähtajad – kas hingedepäeval ja… mis ajal see viidi, ma olen ära unustanud. Vist oli üks nellabane päev. Vanasti oli viidud terve lammas või vasikas, nisukene veike loom. Pärast hiljem hakati viima niisama kausiga valmistehtud toitu
läbimõõt on u 50 meetrit. Ehitatud u 3200 eKr sideainet kasutamata. See on ühtlasi ka vanim Briti saarte megaliitehitis. Selle lähistel asub ka Tara kuningaloss. (Võimalik, et eestlaste Taara pärineb keltidelt, mitte Skandinaavia Thorist.) Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi. Selle Inglismaal asuva vabaõhutempli (kromlehhi) raadiuseks on 60m ja valminud on ta u 2000 eKr. Keskel ohvrikivi üksikute sammastega, välisringi moodustavad muistsed hauakohad. Ehitamisel kasutatud kivid on 78 meetri kõrged ja kohale toodud 300 km kauguselt. Carnaci menhirid Prantsusmaal Bretagne poolsaarel asuv suur menhirite ''parv''. Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena. Kromlehh vabaõhutempelt (Stonehenge) Dolmen kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta.
platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud
RELIGIOON Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus
aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist. Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel Olustvere poole. Linnus oli 13.sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha ning paljud seda ei tea, kuid kõrvalasuvad metsas on päris mitu ohvrikivi.. Kes otsib, see leiab ;) Paar kilomeetrit Olustverest Viljandi poole asub ühe külamehe poolt ülesehitatud tähetorn. Tähetornis on võimalik hea ilma korral vaadata tähti teleskoobiga ja koha omanik vii läbi ka erinevaid füüsika katseid. Kuna interneti vahendusel pole võimalik seda voldikut muulviisil näidata, siis lisatud link: http://web.suure-jaani.ee/failid/turism/Suure-Jaani-vald_A4.pdf
markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis. · "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu. · ,,Metsajärv" (1940) ja ,,Kuldne laev" (1938) on noorsoole kirjutatud memuaarilised jutukogud. · "Õngitsemas" (1946) on jutt kaapüügist, kust algajad kalamehed saaksid omale häid nippe. · "Noorusmaa"(1947) Lugesin jutukogust ,,Metsajärv" lugusid ,,Võu lell", ,,Tonditants", ,,Rahakatel", ,,Tont tare taga", ,,Vana vares", ,,Metsajärv". Leidsin ka see raamat on praegu nii mõnegi kooli kohustuslikus kirjanduses.
ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama
(eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge käsutavad inimesed. Hing kandis inimese isikupära ja hoidis keha elus. Surm tähendas hinge lahkumist. Hilissügisel tähistati hingede aega.
Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused 3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid: · Vägi · Animism · Ohverdamine · Ohvriallikas · Tark · Haldjas · Hiiepuu · Ennustamine · Hing · Jumal · Ohvrikivi · Maag Vägi Eriline jõud, mida arvati olevat kõigil elus ja eluta olenditel peale füüsilise keha. Tark Inimene, kes omas erilist väge ning oskas nõiduda ja inimesi ravida. Hing Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism Elus ja eluta looduse hingestatus. Haldjas Looduses esinev olend, kes kaitses loodust ja valvas kodusid. Jumal Kõrgem jõud, millele anti kindel nimi
oluline minoiline asustus. Vaade lõunahooviPaleest lõunahoovi viiv trepile tee Mäe tipus asus luksuslik ehitis, mida peetakse Kreeta nelja suure palee miniatuurseks koopiaks. Lõunaosas paiknes suur hoov, mis ilmselt oli avaliku elu keskuseks. 3 Selle ja palee vahel on L-kujuline teatraalne trepp. Samas kõrval on leitud suur kiviplaat, mida on interpreteeritud kui ohvrikivi. Palee juurde on kuulunud ka veel nn "Lääneõu", hoidlaruumid, bassein, valgussaht. Asustusel oli kolm sissepääsu: Oletatav ohvrikivi lõunas, läänes ja põhjas. Palee on hävinenud maavärina läbi. Palee on olnud linnaga tihedalt seotud. Eramajad olid tagasihoidlikud ja üheteise vastu surutud. Mitmetel majadel on kitsad ja kõrged tänavalt teisele korrusele viivad kivist trepid. Herakleioni muuseumis on
Kirikust paarsada meetrit eemal paikneb 1638.a. ehitatud kellatorn, ainuke taoline, mis on säilinud Baltimaades. 3. Tagamõisa poolsaarele suunduvast teest lääne pool asub Jaagurahu sadam, mis valmis lõplikult 1929.a. kohaliku lubjakiviväljaveoks. Siit algas sadade küüditatute tee külmale male. 4. Kurevere külas on praeguseks säilinud üksikud vanemad taluhooned. Ala vanemast asustusest annavad tunnistust 7 säilinud väikeselohulist ohvrikivi, mis asuvad maanteeäärsel karjamaal. 5. Maanteed ääristavad Kurevere ja Tammese vahelisel teelõigul õhukese pinnakattega klibulood, vagudel kasvab hõre männimets. 6. Kõruse küla, oli enne II Maailmasõda Tagamõisa poolsaare suurim küla. 1935.aastani töötas seal 6-klassiline kool. 7. Kiljatu järv on üks paljudest Tagamõisa rannikujärvedest. Pindala 40 ha, sügavus 1 m. Järve
Tähtsal kohal oli ohverdamine. Ohvipaikadeks olid hiied, üksikud puud (tamm, pärn), allikad, kivid, mäed, järved, ning jõed. Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja tähtsamate tööde eel ja järel. Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste (vangistatud vaenlaste) ohverdamisest. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas hiies või püha allika või puu vahetus läheduses. Kive kasutati ka raviotstarbel lohku kogunenud vihmavett määriti haigele kohale või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil. Eriti suure väega inimesed( targad ja nõiad) olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma
40. Tark Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades. 41. Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi. 44. Ohvrikivi kivi, kus ohverdati loomi. 45. Läänimees lääni valitsev väikefeodaal. 46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49
inimesed ükshaaval. Kirjutamata seaduse kohaselt ei lähene sellele keegi teine, kui üks seal omaette toimetab. PÜHAD HIIED JA HIIEPUUD Hiieks nimetatakse maaala, mida vanarahvas pühaks pidas. Tavaliselt kasutas hiit pühapaigana terve küla või isegi kihelkond. Hiis või osa sellest on ümbritsetud aiaga, et kariloomad ligi ei pääseks ja et võõraski teaks, et tegemist on püha ja erilist käitumist nõudva kohaga. Hiies asub peale pühade puude tihti ka mõni allikas, ohvrikivi, iidsed kalmud, aga ka kiige, tantsu ja nõupidamiskoht. Üksikute hiiepuude puhul on tavaliselt tegu kunagise vana hiie viimase puuga. Hiiepuid on peetud eriliselt elusaks. Pärimuse järgi võivad nad ühest paigast teise rännata ja vigastatud puust hakkab verd jooksma. Hiiepuud võivad ka kõnelda ja anda nõu. Click to edit Master text styles Second level
Kinnismuistised (hiiekohad, ohvrikivid, kalmed) 2. 3. Esita näide, mis selgitaks muinasusundi mõisteid või põhitõdesid: · looduse hingestatus- Kui Sa loodusele halba teed, teeb loodus Sulle sama. · Vägi- looduses oli palju väge, kuid eriti austati mõnd kindlat kivi või puud. Väge peitus ka inimeste juustes, küüntes, südames. · Hing- metsadel ja järvedel olid oma hinged, kes paiga eest hoolt kandsid. Austati esivanemate hingi. · Ohverdamine-ohverdati ohvrikivi juures, jumalate soosingu saavutamiseks. Ohverdati loomi, vahel ka inimesi. 3. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul teadmata? On teada, et inimesi maeti peaga läänesuunas ja on leitud inimesi, kes kandsid risti. 4.Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Hingedepäev ja hingedeaeg. EESTLASED JA NAABRID MUINASAJA LÕPUSAJANDITEL Soomlased: 1)pärissoomlased (läänes); 2)hämelased (keskel) ja 3) karjalased (idas)
koos loodus- ja muinsuskaitse all oleva pargi ning paisjärvega, Ruila mõis koos pargiga ja arhitektuuri tippteos Laitse mõisahoone koos looduskaitse all oleva pargiga. Olulised ajaloomälestised piirkonnas on Laitse kalmistu Laitse külas ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas. Piirkonna arheoloogiamälestised on kultusekivid, kalmistud, kivikalme Kustja külas, ohvriallikas Laitse külas ja ohvrikivi Muusika külas. (Vaatamisväärsused 2012) Peale arhitektuuriliste, ajalooliste ja looduslike ressursside on Kernul pakkuda turistidele mitmeid huvitegevusi: külastajad saavad sõita rallit, korraldada võistlusi või võtta osa meelelahutusüritustest Laitse Rally Pargis, ratsutada Ruila tallis ning kasutada Hobuteenused OÜ ratsutamisvõimalusi. Kernu vallas on võimalik mitmes kohas ruume rentida seminaride või muude ürituste tarbeks.
Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga. Neogooti stiilis perekonnakabeli lasi ehitada Gerdruta v. Stryk oma tütre Louise mälestuseks, seal puhkavad mitme põlvkonna mõisnikud v. Strykid. Kabel korrastati Põdrala vallavalitsuse ja v. Strykide perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks. Lõve Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a. Kivi on märgistatud ja asub kohe Tõrva-Riidaja maantee ääres, umbes 1 km Lõve bussipeatusest Tõrva suunas. Lõve mõis eraldus Helme mõisast 1718. a. ning kuulus pikka aega v. Anrepitele. Kärstna ja kabelimägi Kärstna asub teedelahkmel, kust hargnevad maanteed vanade kihelkonnakeskuste Paistu, Tarvastu ja Helme poole. Paikkond on asustatud vanemast raua-ajast. Eesti üks suurimaid
mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. nõid ehk tark ülikute kihis inimesed, kelle sõnas oli väge, oskasid loitsida, nõiduda, haigusi ravida; omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja seetõttu ennustasid täpseid asju. vägi vt küs 11 // hing vt küs 11 vaimolend eestlaste poolt usutud vaimud, haldjad, jumalad, kes mõjutasid eestlaste elusid ohvrikivi looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud kivides, talle toodi ohvriande "Drang nach Osten" tung itta, tähistab saksakeelse asustuse levikut 12. saj Maarjamaa piiskop Alberti poolt nimetama hakatud Eesti ning Läti alad Mõõgavendade ordu 1202 asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
Rada kulgeb läbi Jõksi küla Karepa-Meremäe maanteeni ja mööda seda edasi jõe poole kuni maanteesillani. Matkaraja teine osa Karepa-Meremäe teelt kuni Võru-Obinitsa maanteeni kulgeb suures osas jõeluhtadel ja kaldaäärsetes metsades, kus kohati on tähiseks ainult matkarajast vasakul looklev Piusa jõgi . See on maastikukaitseala kõige inimpuutumatum osa. Maanteelt läheb rada edasi jõe äärt mööda läbi kuusiku. Mõnesaja meetri pärast on jõe ääres näha ohvrikivi. Rada jätkub piki jõe paremat kallast, järgmine huvitav rajapunkt on liigirikas Rebäseniit. Niidul on väike mändidega kaetud Kukumäe küngas, mis rahvapärimuse järgi on väepealiku haud. Rada jätkub piki jõge, ületades luhaniite ja järsemaid orupervi. Umbes 2 km pärast jõuab Härma Mäemise ehk Keldre müürini. Teie ees on seal Härma küla all olev Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand, oruperv küünib seal 43 meetrini, paljand kulgeb kuni 150 m ulatuses.
aastatel Jeruusalemmas, kui roomlased purustasid Juutide Teise Templi. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Holokaust ÕPPEMATERJAL http://www.eihr.ee/wp/wp- content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf (11.09.14) 2. Juutide ajalugu ja holokaust http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm (11.09.14) 3. Madisson 2006. Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale. Lihula: Ohvrikivi 4. S. Bruchfeld ja P.A. Levine 2003. Jutustage sellest oma lastele. Tartu: OÜ Greif 5. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Holokaust Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis (11.09.14) 6. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Klooga koonduslaager http://et.wikipedia.org/wiki/Klooga_koonduslaager (11.09.14) 24 LISAD Meeste barakk koonduslaagris. Eesti juutide mälestusmärk Klooga surmalaagris. 25 26
Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid - Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr. Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi. Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi. Selle Inglismaal asuva vabaõhutempli (kromlehhi) raadiuseks on 60m ja valminud on ta u 2000 eKr. Keskel ohvrikivi üksikute sammastega, välisringi moodustavad muistsed hauakohad. Ehitamisel kasutatud kivid on 7-8 meetri kõrged ja kohale toodud 300 km kauguselt. Carnaci menhirid - Prantsusmaal Bretagne poolsaarel asuv suur menhirite ''parv''. Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena. Kromlehh- vabaõhutempelt (Stonehenge) Dolmen- kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta.
Seal nägi igaüks, et pikne oli tillukesteks tükkideks purustanud paraja sauna suuruse kivi. See osutus ohvrikiviks, millelt otsiti abi haiguste, nõiduste ja mitmesuguste teiste hädade vastu. Et olla asjas täiesti kindel, rakendati veel vankri ette, millel oli kivikoorem, kaks paari härgi ja lasti loomi kihelkonna piirides oma tahtmise järgi ringi liikuda. Härjad jäid seisma samale kohale, kus pikne oli seisnud oma hävitustöö. Nüüd hakati kohale, kus asus endine ohvrikivi, ehitama Kirbla kirikut. Hanila kirik Hanila kiriku ehitamine pole kuigi ladusalt läinud. Mis päeval paika pandud, see öösel ära tassitud. Käidud siis Sõrves targa juures nõu küsimas. See õpetanud, et tuleb välja valida kolm musta härga, panna neile koorem järele ja saata omapead minema. Kuhu jäävad pidama, sinna tuleb hakata ehitama. Mõned verstad enne Virtsut jäänudki härjad väikesel künkal seisma. Seal hakatudki ehitama ja töö edenenud ka paremini.
teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, aga ka teatavad kivid e ohvrikivid. Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. 6 Ohvrikivi MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste
annaabi.ee 
