Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas
Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,miskoosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõim vajas aga veet üht institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus
Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid.
Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist
EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi
oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse teatavaks uue valitsuse koosseis, kus peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus, kultuuriministriks sai Johannes Semper. Riigikogu saadetakse laiali ja
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22.
Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks.
.........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda
Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist
Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (maailma suurim armee 1940) hakkasid leidma võimalusi rahvusvaheliseks konfliktiks. 24.märtsil 1933 kuulutas Maailma juudikongress Saksa riigile sõja. Sellele järgnesid saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida- Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt. Tšehhis ja Poolas. Lisaks Saksa diplomaatilise korpuse vastu suunatud mõrvad juudipäritolu terroristide poolt. N.Liidu ja kommunistide ettevalmistus maailmavallutuseks (maailmarevolutsioon)
asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA
Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi
10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel Prantsuse valitsus pages Pariisist ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni 1940 15. juuni 1940 Saksa armee sisenes Pariisi. Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade
koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine.
g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat. 15. septembril oli tln sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel.Vastavalt neutraliteedi seadusele hakati seda interveerima, kui laev põgenes Punaarmee sissetungi tõttu Poolasse. Kreml kasutas seda jutumit, et süüdistada Eestit neutraliteediseaduse rikkumises. Selle peale esitatigi Eesti välisministrile ettepanek allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. 25-26. septembril peeti läbirääkimisi Tallinnas.Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust. Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine
Oktoobris 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi – ka baltisakslasi – ümber asuma Saksamaale. Sakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist aastail 1939-1941 kokku 21500 inimest. Baltisakslaste hulgas oli palju majanduslikult jõukamat ja haritumat rahvast, nende lahkumine oli riigile löögiks. Balti riigid pidid nüüd katsuma Moskvaga hästi läbi saada. OKUPATSIOON JA „JUUNIPÖÖRE“ 1940. aasta kevadel saavutas Saksa armee ootamatult suurt edu. Aprillis hõivati neutraalne Taani ja tungiti Norrasse, mais algas otsustav pealtung Läänerindel, mais algas otsustav pealetung Läänerindel. Vallutati neutraalsed Holland, Belgia ja Luksemburg, suruti vastu merd ja purustati Prantsuse-Inglise vägede tuumik. Juuni keskel langes Pariis ja peagi Prantsusmaa kapituleerus. Suurriikidest jätkas võitlust ainult Suurbritannia. Tekkinud situatsioonis pidas Nõukogude Liit sobivaks Eesti, Läti, Leedu iseseisvuse vaikse
16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste vastuvõtmiseks anti aega 8 tundi. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, otsustas valitsus järele anda. 17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80000 punaväelast valgus laiali üle kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile". Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre.
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele
õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa, karistati, kiusati taga, lasti lahti) - tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms) - vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa ülikoolidesse (ka sõjakoolidesse), mis olid riigi poolt ülalpeetavad (st õpilastele tasuta) 3. Kultuurielu 19. sajandil · baltisakslaste kultuur - kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased - isoleeritus Saksamaast - arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu - lokaalne tuntus - loomingus näidati kohalike olusid (eksootika) - nö vahendajad (Venemaale euroopalikum kultuur, vene kultuuri sulandamine Eestis) · baltisaksa ja vene teadlased - ülikool rahvusvaheliselt tuntud - Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer o Loodus- ja arstiteadlane - Nikolai Pirogov o Välikirurgia o Eetri kasutamine narkoosiks
1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu
nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret 1923 nov üritas hitler jõuga võimu haarata see müncheni „õlleputš“ kukkus läbi hitler pandi vangi hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas 1933 hitler sai saksamaa kantsleriks 1,5 a hiljem hitler kuulutatakse saksa rahva juhiks ehk führer saksamaal kuulutatakse välja totalitaarne kord. 1 aprill 1933 boikott juudi äridele st ei külastata juudi ärisid. juut ei tohtinud olla õpetaja ega kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus, keelati abielluda sakslastega
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus) Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega Marne'i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta. Ypres'i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide
grupp natsistlikult meelestatud isikuid, vaid seda toetas valdav osa eestlastest. Sakslased osutusid okupantideks Pärast sakslaste saabumist, keda algul võeti vastu sõprade ja vabastajatena, astusid tuhanded eesti vabatahtlikud Saksa sõjaväkke, et seal loodud eesti 6 väeüksustes asuda oma kodumaad stalinliku Venemaa eest kaitsma ja tasuda eesti rahvale tekitatud kannatuste ning ülekohtu eest. Loodeti, et sakslased annavad võimaluse Eesti Vabariigi taastamiseks, kuid vaastupidi, nende tegevus, ehkki parem kui Nõukogude Liidu poolt rakendatud terrorireziim, oli eeskätt siiski okupantide tegevus ja ei äratanud juba üsna varsti eestlastes enam erilist sõprust ega usaldust. Algul püüdsid sakslased isegi eesti väeosade loomist takistada, et igati vältida Eesti relvajõudude tekkimist. Kuid ka siis, kui Saksa võimud jõudsid arusaamisele nende vajalikkuses, kasutati loodud
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.)
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub.
Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Eesti enne Esimest maailmasõda Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
