AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...
pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning jälgisid koormiste täitmist. Vallakogukonnad polnud sõltumatud, koosolekutel vastuvõetud otsused jõustusid vaid juhul, kui mõisnik need kinnitas. 1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust. Täielikult kaotati see 1865
Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija. Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9. Mida tõi endaga kaasa passikorralduse seadus? Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10. Mis oli eesti küla põhiliseks majandusüksuseks? Mõis. 11
Selline talude päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja laenu ei suudetudki tagasi maksta. Need maad, mis jäid välja ostmata, anti rendile. Aja pikku sai taluperemeestest peamine majanduslik ja sotsiaalselt aktiivne jõud. Enne talude päriseks ostmist vabastati vallakogukonnad mõisnike järelkoste alt ja neil oli võimalus ise kaasa rääkida ühiskondlikes, majanduslikes ja kohalikes küsimustes. Talupojad hakkasin ennast tähtsamatena tundma. Nad tundsid, et on isegi balti-sakslastega võrdsed. See andis aga kogu asjale hoogu juurde. Rahvuslikus liikumises mängis väga suurt osa eesti seltsid. Neid hakati saksa seltside eeskujul looma üle maa. Väiksemates üksustes loodi laulukoore ja väikeseid orkestreid. Viljandist sai alguse
3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadusele. Need kujunesid mõisa halduspiirkonna kõrvale talurahva kui seisuse omavalitsuseks, mille eesmärgiks oli lahendada talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 6. Mida tähendab mõiste nekrutiandmine? Sõjaline koormis, kus sõnaotseses mõttes püüti mehi. 7. Miks üldse kerkis 19. sajandi alguses esile talurahva olukorra parandamise küsimus? Kuna eluolu Saksamaal hakkas paranema ning ühiskond arenes, mistõttu Venemaa tahtis olla
elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused. Talupoegade ühised vastutused: Magasivili ja vaestehoolekanne Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms.
Talupojad pidi hakkama enda eest ise mõtlema ning tekkis põhimõte, et inimene on ise oma saatuse sepp. Kadakasakslane eestlane, kes iseloomult oli mats mis mats, kuid kes ise üritas väga saksalik olla ning oma eesti päritolu unustada. Toodeti palju lina, kartulit, tehti viina ning müüdi edasi. 1863 anti välja passiseadus, mis tähendas seda, et oli võimalik hakata saama passe. Igasugune liikumispiirang oli sellega kadunud. 1866 anti välja vallaseadus vallakogukonnad vabanesid mõisniku kontrolli alt. Peale seda olid kõik vallaga seotud küsimused talupoegade otsustada. Esimene samm rahvusliku liikumise suunas. Haridus ja kultuur 19. sajandil 1802 Tartu Ülikooli taasavamine Tagurlus reformide puudumine, pidurdumine 1789 puhkes Prantsuse revolutsioon. Venemaa kartis hirmsasti revolutsiooni puhkemist ka Venemaal. Et noored ei läheks Euroopasse ülikoolis ega saaks sealt revolutsioonilisi mõtteid,
muud) ja nende ülesannete kohta kasutusel on olnud nimetusi nagu ,,sundja", ,,vardjas", ,,kubjas", kilter, vanem, kümnik, korrapealne (Berg jt 1998:207). Kuigi ühiselt tegutseti Eesti külas juba aegade algusest, pärinevad kogutud teated selle kohta, milliseid küsimusi taluperemehed koos lahendasid, alles alates 19. sajandist, kui külakogukonda enam ei eksisteerinud ja talurahva omavalitsusüksusteks olid seadustega moodustatud vallakogukonnad. Ühise nõu ja jõuga tehti mitmesuguseid töid, mida maakasutusviisi tõttu tuli teha üheaegselt, nagu põllutööde (künd, külv, lõikus jne) alustamine ja lõpetamine, aedade tegemine, külakarjase ja sepa palkamine jpm. Küla kogukondlikust elulaadist püsisid kaua 20. sajandini talgud, mida korraldati vastastikuseks abistamiseks kiirete ja suuremate tööde, nagu sõnnikuveo, heinaniidu, viljakoristuse, linakitkumise jms korral, samuti kalurite koostöövormid, eriti
· 19. saj. I poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu · Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest · Viljahindade langusega (18201830ndatel) kahanesid mõisnike sissetulekud · Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine) · Talupoegade rendi tõstmine · Hakati kasvatama peenvillalambaid · Pandi rõhku piimakarja kasvatusele · Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit Talurahva omavalitsus: · 19. saj. Alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega. · Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel · 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) · Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid
1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL Talurahvaseaduste 3 blokki: (Eestimaal/Liivimaal) 1802 avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv I (1802/1804) ,,Iggaüks", mis tähistab agraarsuhete Loodi vallakogukonnad. Talude kasutusõiguse pärandamine. reformimise algust Balti kubermangudes. Teokoormiste normeerimine (aint Liivimaal) 1802 taasavatakse Tartu Ülikool II (1816/1819) 1804 Eesti-ja Liivimaa talurahvaseadused Kaotati pärisorjus. Teotöö säilimine rendivormina. Maa jäi 2/10/1805 ulatusliku talupoegade vastuhakk
Kuid ka nende talurahvaseadustega poldud päris rahul. Aastal 1849 võeti Liivimaal vastu kolmas seadus, mille kohaselt eraldati talu- ja mõisamaa kruntiajamine, mõõdeti täpselt ära. Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta, küll aga võis seda müüa või rentida. Mindi üle raharendile ja talupoegadel oli võimalus talu päriseks osta. Samade põhimõtetega seadused kehtestati Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. 19. sajandil hakkas kujunema ka talurahva omavalitsus vallakogukonnad. Esimese talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest (ühe valis mõisnik, siis peremehed endi hulgast ja siis sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu sisse, valvasid avalikku korda ja haldasid magasiaitu, mis oli viljavaruait, kuhu tuli talupojal anda iga aasta teatud kogus vilja. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talist välja tõsta.
Alles 19.saj teisel poolel hakati arvestust pidama kirjalikult, magasiniraamatus. Sellal vähenes ka vilja laenamise vajadus ja sageli müüdi vili ära, saadud rahast moodustus toitluskapital, millest siis anti soovijaile rahalaenu. 20.saj alguses minetasid magasiaidad oma tähenduse. Vallamajad Eesti vallad olid algselt mõisavallad, kuhu kuulusid ühe mõisa valdustes elavad talupojad. 19.sajandi alguse talurahvaseadustega moodustati mõisavalitsusest sõltuvad vallakogukonnad, kelle peamiseks organiks olid talupoegade omavahelisi asju lahendavad vallakohtud, need pidasid istungeid mõisates. Alles pärast 1866.a vallaseaduse kehtestamis pidid mõisniku eestkoste alt vabastatud vallad hakkama ise ebdale vallamaja (kohtumaja) ehitama. Tavaliselt valiti vallamaja jaoks mõne käidavama tee ääres sobiv vaba maatükk, mis käi üldkasutatavaks vallamaaks. Vallamaja suurus olenes valla suurusest ja jõukusest. Vanemad vallamajad olid palkehitised. Hoones
Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest Viljahindade langusega (1820-1830ndatel) kahanesid mõisnike sissetulekud Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine) Talupoegade rendi tõstmine Hakati kasvatama peenvillalambaid Pandi rõhku piimakarja kasvatusele Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit · TALURAHVA OMAVALITSUS: 19. sajandi alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu- ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel 19. sajandi alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
maad ei antud. Oli ka erandeid piirkonniti, kuid üldistus oli pigem selline. Selline Preisi idee sai ka eeskujuks Balti rüütelkonnale. Õiguslikus mõttes tähistavad selget piirjoont, alagas uus etapp talurahva tsiviilõiguslikes suhetes. Õigusvõime muutus justkui kõrgemate inimestega võrdseks. Keskse tähtsusega muudatused olid seotud maaomandi suhtega. Olulised muudatused toimusid ka ühiskondlikus elukorralduses. Talurahvale anti omavalitsus- moodustati vallad, vallakogukonnad, samuti kaasnesid muudatused rahvahariduses- rahvakoolide asutmine. Talurahva perekonnanimed- Perekonnanimede panek Algas pmst pärast vabastamist, algas Liviimaal 1820nendatel aastatel, eestimaal jäi põhiosas 1830nendate algusesse. Jõudis lõpule 1835 aastal. Seaduse järgi oli talupojal endil kaaasarääkimisõigus ka selels osas, põhislisteks otsutajateks olid siiski kohalik pastor ja mõisnik. Mõisa ja talu rendisuhted- Kogu maa kuulus pärast vabastamist mõisnikele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
