Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo kontrolltöö küsimused ja vastused 7.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maakonnas, hinged, arbujad, taara, vahepeal, kaardiga, maakonda, jogentagana, tekstiga, künnipõllundus, vabadusvõitluses, haldjad, haldjaid, elavate, koguaeg, rahuaeg, ristisõdijad, aletamine, kaupmehed, maaharimine, naabermaadega, sõjamehi, relvastusväikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid.
11.sajandi relvaleid Viltinast Asustus Muinasajal võis Eestis elada 120 000-180 000 inimest. Täpset elanike arvu pole aga teada. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad vaenlasele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Maakonnad: Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12
1187 saarlaste hiilgehetk- hävitati Rootsis Sigtuna linna.Sellele ajal oli Rootsi juba ristiusustatud MUINASEESTLASTE ÜHISKOND u 10-13 saj Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid. Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond. Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS. Kõige kuulsam vanem on Lembitu, Lehola linnuses Sakala maakonnas. MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda. Põllupidamine: Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks,
o Lõuna-Eestis hajakülad · Kihelkonnad ja maakonnad o Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond o Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad o 13. sajandi algul oli umbes 45 kihelkonda o Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi o Maakond oli eelkõige sõjalis-poliitiline organisatsioon. (Kihelkonnad kokku sõjalise ohu pärast) o Maakond = mitu malevat o Oli kokku 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala · Rahvas ja ülikud o 2 versiooni o Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase
Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 13.Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.)Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse tendentsid, mis viitasid riiklikuse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. 14.Sõjaline tase Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Ag-ajalt tehti vastastikkuisd rööv- ja sõjakäike. 11 sajandil keskpaiku jäeti mitmed väiksed linnused maha ja rajati suured ja võimsad ringvall- linnused.
Tsuudid - nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates. Lisaks sellele on tsuudid mütoloogiline rahvas mitmete rahvaste suulises pärimuses, sh saami, vene ja komi rahvaluules Malev - Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. Vägi- loodususundeis kõike täitev ja ergastav ebaisikuline jõud. Vägi võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Mõõgavendade ordu 1202. a asutati eriline vaimulik rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. Balti ris
peremeest heaks rasket tööd tegema . Õnnelikumad orjad võisid isegi oma maalappi harida . Kui sõjaks läks, kaitses iga maakond end ise . Inimesed varjusid koos varaga linnustesse . Sealset elu juhtisid rikkamad inimesed , hädaohu korral leidsid ümberkaudsed sealt kaitset . Elatusalad Maaharimine oli peamine tegevus , mida eestlased tegid. Kuna igal pool polnud viljakat mulda , siis hariti ka maad erinevalt . Põhja pool valitses künnipõllundus , Lõunas tehti alepõllundust. Loomad andsid ju ka peale villa , piima ja liha veel ka viljakat väetist . Nii sõjariistad kui ka tavalised tööriistad valmistati ise või siis rikkamad lasid käsitöölistel valmistada. Osa paremaid relvi osteti ka Skandinaaviast. Muistsete eestlase hulgas leidus ka kaupmehi . Muidugi on põhjust arvata , et neid kes ei kartnud pikki matku , oli võrreldes teiste riikidega vähem . Eestlaste uskumused
väega edasi läbi Põhja- Läti metsade Ugandi suunas. Kui lõpuks jõuti Ugandisse hakati rüüstama külasid ja tapma inimesi. Seda loetaksegi "Eesti Muistse Vabadusvõitluse" alguseks aastal 1208. Vaenlased kogunesid Otepää linnuse juurde, mis süüdati põlema. Vaenlased pöördusid tagasi koju. Kartes eestlaste vasturünnakuid tugevdati linnuseid. Eestlased tulidki, nendeks olid ugalased ja sakalased. Tungiti Koiva ülemjooksust lõuna pool asuvasse Trikata piirkonda, mis kuulus Talava maakonda. Võeti vange ja piirati sisse Beverini linnus. Jõust jäi aga puudu ja eestlased olid sunnitud tagasi pöörduma. Vastased aga kutsusid appi ordumeister Venno ja peale kiiret nõupidamist korraldati 5 rüüsteretk Sakalasse. Retk oli ootamatu ja seetõttu oli eestlastest palju ohvreid. Vaenlaste vägi liikus Burtnieki, kus osa väest lahkus, ülejäänud lõpetasid sõjakäigu Beverinis
Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Suitsurehtedes kuivatataud vili oli hea kvaliteediga. Koos põllunduse arenguga suurenesid ka karjad. *Hoolimatta edusammudest ei tekkinud Eestis elukutseliste käsitööliste kihti. *Eestlasele oli oluline väliskaubandus. *Ühiskonna korraldusliku poole pealt jagunes Eesti halduslikult maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, veidi väiksemad Revala, Harjumaa jm. Maakonda juhtisid kihelkondade vanemad koos. *Muinasaja lõpu kõige muljetavaldavamad mälestusmärgid on 11. ja 12.sajandil tekkinud linnused. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kiviallidega, mis olid nagu kiviaiad. *Mõne linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn, nii sündisid Tartu, Tallinn ja Viljandi. 9 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89
Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk- Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad, keda käsitletakse pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena. 2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul
vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma. Varsti põgenesid eestlased saagi ja vangidega ära, seega olid eestlaste ja venelaste suhted sel ajal üsnagi teravad. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse 1215. a. alguses tegid sakslased abivägedega sõjakäigu Ridalasse, mis oli eestlastele ootamatu, kuna Toreida vaherahu pidi kestma tolle aasta kevadeni. Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima seda kolm päeva
,,hingeloomi" nagu mardikad, ämblikud, sipelgad jne. o Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues ,,kodus" hiies või kalmistul. · Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik o Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. · Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. · Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada. · Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht. SUHTUMINE LOODUSESSE · Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega · Inimesed pidid ennast üheks osaks loodusest ja arvasid, et kõikidel asjadel looduses on ka oma hing.
Keskmine rauaaeg 450-800 pKr •rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head •Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada. •Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse
Foiniikia tähestikust sai alguse kreeka tähestik e alfabeet ja araabia tähestik. Sellest kujunesid välja teised tähestikud. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega või Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kalastus, küttimine, korilus. Arenes künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne, kui saabus rüütlivägi.
ka. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.sajandil. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. 1525 Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). 1535 Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trükkimine Saksamaal. 17. Kiviarhitektuur Eestis 13.-16.s. Saaremaa kirikud, Kuressaare Piiskopilinnus. Ühe kiriku kirjeldus. Tallinnas kasutati ehitamiseks paekivi, Tartus punast tellist, Saaremaal dolomiiti. Eeskuju andsid eelkõige Saksamaa ja Madalmaad. Kuressaare piiskopilinnus ehitati 13.sajandil; linnus on konvendihoone tüüpi; arhitektuuriliselt stiilne, väljapeetud, range, karm, ilus. 18
Euroopa Metall, sool, relvad Karusnahad, vaha, vili Vili Karusnahad, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 1.4. EESTLASTE MUINASUSUND 1. Miks toimusid muinasaja vältel muutused usulistes arusaamades? Usulistes arusaamades toimusid muutused tänu tegevusalade teisenemisele ning kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2
a.j. aestid) Eestlased muinasaja lõpul · Rahvaarv umbes 150 000 · Külaühiskond · Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) · Maade mõõtmine adramaades · Kolmeväljasüsteem suvivili, talivili ja kesa · Lisaks loomakasvatus · Oluline valdkond metsmesindus · Käsitöö kunsti jätkuv areng · Transiitmaaks kujunemise algus · Röövretkede korraldamine Valitsemine: · Ühtne riiklik korraldus puudus · 8 muistset maakonda · Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead · enne vabadusvõitlust algas omavaheline tihedam suhtlus · üldine sõjaline tase küllalt nõrk · erandiks Saaremaa · võõraste sõjakäike kardeti · kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla
Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev- Põhiline väeükssus maakonnas, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal.
Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev- Põhiline väeükssus maakonnas, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal.
Põhja-Eestis ja Saaremaal (talud paiknesid tihedalt koos), Ridakülad - Ida-Eesti voortel (talud ridastikku); Hajakülad - Lõuna-Eesti künklikel maadel (talud üksteisest kaugemal). 45 kihelkonda; 8 suurmaakonda: Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Saaremaa, Rävala, Ugandi ja Sakala; 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanem kõrge ühiskondlik positsioon,teistest rikkam isik, kihelkonna/maakonna vanem. Malev oli rajatud väeüksuseks maakonnas, ratsa- ja jalamehed. 9. Muinaseestlaste usund (31-35) : Vägi - Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes.
kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4
Rahvasuus tuntakse maalinnadena. *Kalevipoja sängitüüpi linnus- rajati vooretele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajadavaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad kõrgete otstega voodit, kus tuleb ka nende rahvapärane nimetus. *Ingvar- 600. aasta paiku oma vägedega Eestisse tulnud Rootsi kunginas. Terve suve rüüstas ta oma vägedega Steini-nimelises maakonnas. Siis ruttas kohale eestlaste suur vägi ja toimus lahing, kus langes ja rootslaste kuningas. Ta maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke. *Tsuudid-eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased. Vene kroonikates nimetati neid tsuutideks *Jaroslav Tark- Vene vürst, kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada, tehes sõjakäigu eestlaste vastu
*Keskmine eluiga 30 aastat. Väljanägemine *Inimesed olid lühikesed ja jässakad. *Elati rehielamutes. Elatusala *maa suurust arvestati adramaades (Adramaa) *Raskemad tööd tehti ära talgude korras. *Kogukonnast lahku löönud talusid kutsuti mõisateks. *Võeti kasutusele kolme välja süsteem. *Kõik talus vajaminev tehti oma perega. *Luksuslikumad kaugad imporditi venemaalt. Ühiskondlik kord *13 sajandi algul puudus oma riik *Ühtse riigi asemel tegutses kaheksa maakonda Maakonnad *Läänemaa *Saaremaa *Harjumaa *Revala *Järvamaa *Virumaa *Ugandi *Sakala Välisohu korras pidid maakonnad koostööd tegema. Muinasusund ja ristiusu mõjud *Vähe teavet eestlaste muinasusundist. *Austati esivanemaid ja nende hingesid.(Hingede aeg meenutati lahkunuid) *Loodust peati pühaks.(Ohvrikivid, allikad) *Kummardati loodushaldjaid. *Üleloomulike jõududega pidasid sidet nõiad eks targad.(Ennustamine, ravimine, õptamine) *13 sajandi alguseks oli kogu euroopa kristik.
eestlaste vastu (latgalid soovitasid). -) 1208-1227 toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus. * Inimesed: -) Theoderich teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks ja Eesti piiskop. -) Valdemar II Taani kuningas. -) Johan Rootsi kuningas, kes võttis Lihula linnuse Rootsi vägede tugipunktiks. -) Lembitu Sakala vanem ja kes üritas organiseerida eestlaste koostööd. * Aastad: -) 1208 ristisõdijate retked jõudsid Eesti pinnale, algselt Sakala ja Ugandi maakonda. -) 1210 eestlased võitsid Ümera lahingu. -) 1217 (2) *) Otepää linnuse hõivamine eestlase poolt. *) Toimus otsustas lahing Madisepäeval, mis lõppes eestlaste allajäämisega ja Lembitu surmaga. -) 1219 ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II ning maabus suure laevastikuga Rävalas. -) 1220 Rootsi kuningas üritas haarata oma osa Eestist. -) 1224 Mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli veel jäänud Tartu, mis hõivati tormijooksuga augustis.
Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues kodus hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki-jooki viidi kalmule veel hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Põletamismatused usuti, et nii vabaneb hing kiiremini kehast. Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati sellele samavääriliselt.
Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu lihtsalt oma uues "kodus"- hiies või kalmistul. Valitses ka uskumus, et surnud inimese hing võib siirduda putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa "hingeloomi", nagu mardikad,ämblikud, sipelgad jne. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu,relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse
metall, sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 6 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS · EELLUGU ,,Drang nach Osten" ehk ümberasumine itta
eraomand just põllumaa suhtes, karjamaa ja heinamaa olid ühiskasutuses haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja, LääneEesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m
värvikad tseremooniad. Vasallid pelgasid mõnda aega, et lähem tutvumine usutõdedega toob kaasa talurahvarahutusi nagu Saksamaal. Liivimaa Ordu ja piiskoppide formaalne ülemvõim säilis, kuid linnade ja vasallide tähtsus ning mõju Vana-Liivimaal kasvas nüüd järsult. USUPUHASTUSE TAGAJÄRJED. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See on esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraaz hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Esimeseks osaliselt säilinud eestikeelseks trükiseks on 1535. aastal ilmunud Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlase Johann Koelli luterlik katekismus. 16. sajandi eestikeelsetest trükistest teame väga vähe. Juba siis tehti katseid piibli
annaabi.ee 
