Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo arutlus teemal "Ülemaailmse majanduskriisi roll kahe maailmasõja vahel".". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kriisis, demokraati, majanduskriis, diktatuurid, pikali, niigi, tõusta, osanud, vaesuses, president, delano, roosevelt, kurss, enamikes, sirgelt, viiks, võimust, fasistlik, ainsad, pidasid, loobunud, kumb, diktatuuririigid, edukamad, targem, maailmasõdaTEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid,
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).
tsooniks. 4) Reparatsioonid: Määrati sissemaks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kui ka see osutus ebareaalseks. KOMMENTAARIKS: · Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: o reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul. o hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele. o vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid
Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
· 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga.
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti.
PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja
Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt 62. 13. Eesti Vabariik majanduskriisi aastatel. 63. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed. Sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, milles avaldus, tulemused. 64. Vt. rühmatöö vastavad küsimused 65. 66. Majanduskriis Ilminud 1930. aastal kõige rohkem kannatas põllumajandus, kuna maailmaturg langes kokku ja see oli Eesti peamine majandusharu 67. 68. Majanduskriisi põhjused ülemaailmne kriis jõudis ka Eestisse maailmaturul langesid põllumajandustoodete hinnad kriis hull, kuna õigel ajal ei suudetud devaleerida krooni
takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel. Diktatuuride tekke põhjused- Demokraatia kriis- Fasistid- Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome) Fasistide võimuletulek-
Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3. märts 1918 Bresti separaatrahu (ajutine leping) Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest) VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada 6. aprill 1917 SM kuulutab USAle sõja 8. jaanuar 1918 USA president Thomas Woodrow Wilson tegi ettepaneku sõlmida rahu, SM keeldus 21. märts 1918 Lahing Somme'is Esialgu oli sakslastele edukas Ferdinand Fochil koondas jõud otsustavaks vastulöögiks SM ähvardas uuesti Pariisi, PM avaldas vastupanu, SM sai lüüa 18. juuli 1918 nn 2. Marne'i lahing Liitlasväed läksid Pariisi alla vasturünnakule ning paiskasid sakslased tagasi 8. august PM ja IM väed andsid sakslastele
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg
esimest korda teisega kui võrdne partner =>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse; => ,,on alanud rahu ajastu" >1928. a Briand'i-Kellogi pakt: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, lahendama kõik konfliktid rahumeelselt *alla kirjutas 15+48 riikidevahelis *mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati 1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon >esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine) >29. ok 1929 New Yorgi börsil paanika =>pangandus varises kokku=>järgnes pankrotilaine tööstustes >USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud)
valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda
liiduvabariikides, · lagunes kogu nn. sotsialismileer, s.t Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NL võimu alt, · Lääneriikide abi iseseisvujatele, · NL sõjaline potentsiaal oli nõrgenenud, VLO lagunenud. 4. Analüüsi taasiseseisvunud EV arengut! Pärast iseseisvumist töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 1992. referendumil. Sel- le järgi on EV demokraatlik vabariik, kus seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja riigipeaks on president. Samal aastal toimusid ka presidendi ja Riigikogu valimised. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai L. Meri. Ta valiti tagasi ka järgmistel presidendivalimistel 1997.a. Majanduses mindi üle turumajandusele. Selleks alustati erastamisi, talude taastamisi, viidi läbi rahareform. Eesti iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli tähtis, et Punaarmee lahkuks Eesti territoo- riumilt. See sai teoks 1994.a. 1991. septembris võeti EV vastu ÜRO-sse
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
· Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid
.......................................................................30 Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33 4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki
majanudust taastada. Rahandus varises kokku. II Kaotati alad, rahvad elas teiste riikide aladel, väljas pool Saksamaa piire. III Hüperinflatsioon. Raha väärtus langes nii võrd et ei suudetud lubada ka tavalisi tarbekaupu. Põhjustas ka nälga ja rahulolematust. 3. Välispol pinged võitjad polnud rahul, kaotajad polnud rahul. Majanuslikud pinged majanduskriis. Sisepoliitilised pinged riikide sisesised. 4. Majanduslik kui poliitiline ebastabiilsus rahvas polnud kindel ega rahul. Sõda paiskas segi inmisete psüühika, muutis arusaama maailma asjadest, põhiväärtused. 5. Saksamaa jaoks keeruline neid maksta, see raskendas nende maj olukorda (see tõttu võttis Prantsusmaa neilt ära nende suurima töötuspiirkonna). See kujundas ka Euroopa majandust. 6. . 7
See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid
USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik, vaid pigem omakasu eesmärgil. 1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast
maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal? Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide
ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit · Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. See tulenes Venemaa enam kui tuhande aasta vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks · Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse · Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
ning lahkusid (näiteks Jaapan ja Saksamaa 1933.a.). · Peale seda ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934.a. need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas tasahilju ette valmistama "suurt sõda" (Saksamaa ja NSVL; Jaapan juba sõdis). 8. Rahvusvaheliste suhete pingestumine 1930-ndatel aastatel: · Rahvusvaheliste suhete pingestumisele aitas tublisti kaasa suur majanduskriis, mis puhkes 1929.a. (sai alguse USA-s börsikrahhiga, levides sealt kiiresti Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
rünnakuga Saksamaa vastu. Antanti kolmas osapool Inglismaa polnud andnud oma liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj. algul Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20. sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Kuigi need kriisid õnnestus esialgu rahumeelselt summutada, ei suudetud neist ometi õppida
annaabi.ee 
