Maa süsteemide vahelised seosed. 1. Iseloomusta biogeokeemilist aineringet? Ehk ainete ringkäik looduses on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Aineringe on Maa sfääride ja nende osade üks iseloomulikumaid omadusi. Põhiliseks energiaallkikas on päikesekiirgus. 2. Iseloomusta geoloogilist aineringet? Geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline
Järjestatud toitumissuhteid nimetatakse toiduahelaks, mis algab alati tootjatega e autotroofidega ja lõppeb lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised. Selle tagab laguahel, mis algab surnud organismidega ja lõppeb mikroorganismidega, kelleks on (1)bakterid ja (2)seened. Kui toiduahelad omavahel põimuvad, moodustuvad toiduvõrgu. (6p) Mida kujutab joonis 1? Mille järgi otsustad? Aineringet, kuna kogu protsess on ringluses. Mida kujutab joonis 2? Mille järgi otsustad? Toiduvõrgustik, 2 kuna mitu toiduahelat ristub Kas joonistelt leiab lahuahela? Mille järgi otsustad? Jah 1 3p) Kasutades joonist selgita lühidalt, milles seisneb ökosüsteemne iseregulatsioon! Kui langeb saagiarvukus siis langeb ka kiskjate arvukus, kuna neil pole piisavalt süüa. Kui saagi arvukus tõuseb siis tõusaeb ka kiskjate arvukus, kuna neil on piisavalt toitu.
2)Alkohoolsete jookide valmistamine 3)Loomasöödaks 4)Pagaritoodete tegemiseks 5)Antibiootikumide tootmiseks Hallitusseente tähtsus inimesele: 1)Võivad rikkuda raamatuid, riietus- ja nahkesemeid 2)Antibiootikumide valmistamiseks 3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks 4)Hallitusjuustu valmistamiseks Kübarseente tähtsus inimesele: 1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse 3)Lõnga värvimiseks Tähtsus looduses: 1)Lagundavad orgaanilist ainet lagundajad toiduahelas 2)kiirendavad aineringet 3)toiduallikas 4)osalevad mulla tekkes 5)Aitavad taimedel omastada toitaineid
D 23,5° S polaarpäev? polaaraladel.......................... 4. Too põhjalik näide, kuidas elusorganismid (va inimene) mõjutavad eluta loodust. 1) Mullas elavad paljud organismid, kes täidavad seal erinevaid ülesandeid: nt lagundavad orgaanilist ainet, liigutavad mulda, muutes seda poorsemaks ja parandades samalajal gaasi ja vee liikumist, erinevad mikroorganismid hävitavad baktereid ja seeni, parandavad aineringet mullas. Kui mullast puuduksid elusorganismid, oleks muld viljatu. 5. Tihenenud mulda kujutab diagramm ..B... Põhjendus: Tihenenud mullas on õhku ja vett vähe ja pooride maht väheneb. Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgita näite abil. Ebasobiv maakasutus võib põhjustada mulla
Varupolüsahhariidid Glükogeen Tärklis Glükogeen Ainevahetustüüp Heterotroof Autotroof heterotroof Sarnasused: membraan, tuum, motikonder,tsütoplasma,Golgi kompleks,TPV,ribosoomid. BAKTERID Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel + bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua
Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera suvel (4.07) on Maa-Päike kaugus maksimaalne (1
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 62. Lammasmägi Hill near Kunda. About 8500 years ago its surroundings were inhabited by hunters and fishers who lived in small clan communities and gave a name to the well-known Mesolithic Kunda Culture. Photo by G. Baranov. Inimese loodusesse sekkumise olulisemad algusajad (Arold, jt 1987 järgi) Aineringet mõjutanud inimtegevus Algusaeg Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.; Künni laiendamine 17.saj. Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Vete paisutamine manufaktuuride 17. saj. keskpaik jaoks Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650.a. Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a.
kohalikest loodustingimustest on vaja rohkemal või vähemal hulgal energiat, kommunikatsioonivahendeid ja paljusid muid ressursse enda arendamiseks ja soo jätkamiseks. Vaatamata sellele, kui teravmeelselt me oma tehnilisi vahedeid ka arendame, peab kõikide nende ressurssidega meid kindlustama meie koduplaneet. Kõikide inimkonna toimetamistega kaasneb alati ja paratamatult jääkproduktide eraldumine, mis mõjutab aastamiljardite jooksul Maa loodusliku arengu tingimustes välja kujunenud aineringet. Aga paljudest tekitavatest jäätmetest suurt osa on vimalik ja mistlik taaskasutada. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Taaskasutamine on ettemääratud loodusvarade säästmiseks, energia säästmiseks ja prügilate arvu vähenemiseks.
kus sai selgeks, et laias laastus on võimalikud kaks lähenemisteed kliimamuutuste peatamiseks: esiteks vähendada Päikeselt Maale saabuva soojuse hulka ning teiseks eemaldada CO2 ja teised kasvuhoonegaasid atmosfäärist või kütteseadmetest. Kordagi ei toodud esile aga seda, et kliima on vaid üks osa globaalsest muutusest. Sama oluline kui emissioonide ohjamine on ka möönmine, et Maa looduslikud ökosüsteemid on võimelised ise reguleerima nii kliimat kui ka aineringet. Lovelock`i isiklik arvamus keskkonnakaitse kohta Keskkonnaprobleemid lähtuvad sellest, et inimeste juurdekasvu ei piirata mingil moel. Muutke teksti laade Kui me suudaksime jagu saada Teine tase kliimamuutuste ohust, oleks meie Kolmas tase järgmiseks ülesandeks kindlustada Neljas tase
elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) 1.4 BAKTERITE MÕJU INIMESELE Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid bakteritoksiine. Kui enamik bakterid on neutraalsed ja inimesele vajalikud. Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel + bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua
Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel
Laguahel on suurem seal kus on soe ja troopiline olukord. (Näide: taimestik (biomassi osas on aine hulk suur) kalad röövkalad kalakotka Biokeemiliste ainete ringid. Aineringe ainete ringkäik looduses, ainete pidev korduv ringlemine maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. Aineringe on maa maastikusfääri ja selle osade isloomulikumaid iseärasusi. Eristatakse suurt ja väikest bioloogilist aineringet: Väike bioloogiline aineringe hõlmab maa pinna kivimite, murenemise, mure- nemissaaduste (liiv,savi) kandmine tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude toimel uuesti murenevad. (kestab sadu aastaid). Suures bioloogilises aineringes satuvad maa pinnal murenenud tard- ja
Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest.Need Vedel Tahke Gaasiline
tootmine ja selleks energia hankimine põhjustavad ressursside ammendumist ja looduskeskkonna saastumist. Looduslikke, väikese energiasisaldusega ja ilma sünteetiliste lisanditeta materjale on reeglina kerge kasutuselt kõrvaldada ja nad sisenevad valutult aineringesse. Üksteisest raskesti eemaldatavaid materjale on raske taaskasutada (liim- ja värvainetega töödeldud materjalid). Sünteetiliste materjalide lagundamine looduses on raskendatud ja rikub looduslikku aineringet. Taaskasutamine võimaldab vältida uue tooraine ammutamist loodusest ja töötlemisele kuluvat energiat. Kasutatud materjalide puhul tuleks eelistada nende taaskasutust, teisena ümbertöötlemist, kolmandana põletamist, Materjalide taaskasutusel tuleb teada nende koostist, et vältida võimalikku õhu-, vee- või pinnasesaastet või materjali ootamatut lagunemist (7). Enamik meist on hästi teadlikud taaskasutamise
soodsates elutingimustes kuluda vaid mõned nädalad või kuud. Et bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad kiiresti, siis kohastuvad nad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega. See võimaldab neil asustada ka selliseid elupaiku, mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud. Et bakterid elavad kõikjal, siis on neil äärmiselt tähtis roll kõigis ökosüsteemides. Võimatu on leida kas või üht looduslikku aineringet, milles bakterid ei osaleks. Ehkki nad suudavad lagundada ka elusorganismides olevat nn elusat orgaanilist ainet, on bakteritel eriline tähtsus just mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega, eelkõige seentega, moodustavad nad laguahelaid. Selles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp- produktiks on anorgaanilised ühendid
naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku
suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel).
.................................15 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus. Kuna puitu saadakse puudest, siis oma töö esimeses peatükis käsitlen puittaimede talitust. Kirjeldan puude fotosünteesi, transpiratisooni, lämmastiku aineringet ning hingamist. Teises osas vaatlen puidu keemilist koostist: tselluloosi, ligniini, puidu põlemist, niiskust, tuhka jm. Kolmandas peatükis lähtusin erialasest huvist: millist puitu tuppa tahta? 3 1. Puittaimede talitlus. 1.1 Fotosüntees Pea kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on sidunud rohelised taimed.
orgaanilisi aineid. Toitaineid omastavad osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Kasutavad toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid, nt. valgud ja suhkur, kuid on võimelised lagundama ka teistele kõlbmatud aineid tselluloos ja nafta. Mõned bakterid on autotroofid sünteesivad ise orgaanilisi aineid (veekogudes elavad purpur- ja rohebakterid) Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel+ +bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua
suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil
moondekivimesit moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet köitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust(langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest(lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub humiidne kliima. Sademeid vähem kui aurub ariidne kliima. Transpiratsioon vee reguleeritud aurumine taimede pinnalt, mille intensiivsus
02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja tööstuslikud ning olmekemikaalid Kemikaalid ja keskkond Üldreegel on järgmine: kui aine või keemiline ühend on pärit loodusest ning selle sisaldus ei ületa loodusele omast taset, siis on sellega kohanetud ja ohtu ei ole. Kui aga aine või keemiline ühend on sünteesitud laboris ja seda looduses ei esine, siis pole kunagi täpselt teada, milliseid toimeid avaldab see organismis ja kuidas mõjutab looduslikku aineringet. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond Kõik, mis satub maismaale või õhku liigub sealt hiljem või varem veekogudesse. Vette ei jõua vaid need ained ja ollused, mis keskkonnas (maismaal, õhus, organismides) suhteliselt kiiresti lagunevad. Seetõttu on kemikaali püsivus väga oluline ohumärk. Kui püsivusega kaasneb rasvlahustuvus, siis on suur tõenäosus, et see aine organismidega kokkupuutudes hakkab kogunema rasv- või
taas settekivimeiks kivistumine. 45)Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 46)Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne
metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing
suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil
suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. • Käitumisökoloogia (behavioral ecology) • Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) – ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. • Üldökoloogia – ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil
kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis.
Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Biogeokeemiline tsükkel osa looduse aineringest, ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte põhilist aineringet: suurt ja väikest. Biogeotsönoloogia teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biogeotsönoos (V.N. Sukatsev) looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond
tegemiseks; _ inimesed sorteerivad oma olmejäätmeid kodus ise . Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine *Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. *Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada. Nende hulka kuuluvad pakendijäätmed, romusõidukid, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed. *Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise. *Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Korduvkasutatavaid materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi _ samaks otstarbeks uuestikorduvkasutus _ samaks otstarbeks ümber töötadestaaskasutus. *Korduskasutus on taaskasutamisest alati odavam, sest materjali ei pea ümber töötama
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk
Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide vahelisi põhjuseid ning populatsioonide, aine ja energia jaotumist maastikul, maastiku ajalist ruumilist mitmekesisust ning selle mõju biootilistele ja abiootilistele protsessidele, samuti maastiku hooldust ökoloogilistel alustel. Maastikuökoloogia e. geoökoloogia., ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Maastikuökoloogia annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele (Ökoloogia leksikon). Maastiku ökoloogia arengu ajalooline tagasivaade. Maastikuökoloogia juured on tajutavad juba ökoloogia ja maastikuteaduse kujunemise algusaastatest. Carl TROLL kasutas 1939 esimesena väljendit MAASTIKUÖKOLOOGIA. Ühendab "horisontaalse vertikaalsega" ehk maakasutusemustrid ökoloogiliste
) 24. Herbivooria mõju taimekooslustele 25. Parasiitsed taimed kui herbivoorid, nende mõju taimekooslustele. · Kasutavad osa taime poolt fikseeritud C-d ära, muudavad koosluses konkurentsisuhteid, · Vähendavad biomassi · Suruvad maha dominanti (liigirikkus suureneb) · Võib toimuda ka dominandi vahetus · Võivad maha suruda ka haruldasi liike, siis liigirikkus langeb · Võivad kiirendada aineringet- varis laguneb kiiresti ja toitained muutuvad teistele kiiresti kättesaadavaks (seda kontrollida loengumaterjalidest uuesti üle) 26. Seened kui herbivoorid, nende mõju taimepopulatsioonidele ja kooslustele; Kas taimekooslusi reguleerivad ressursid või herbivoorid? Seened mõjuvad negatiivsemalt oma taimekoosluse liikidele ja uutele tulijatele avaldavad vähem mõju, aga see vist ei ole see, mis siin küsimuses vaja vastata on!
o Biogeenidbiogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid: fosfori- ja lämmastiku- o ühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). · inimese mõju aine ja energia liikumisele, o Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veereziimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas vajuvad raskuse tõttu või sajavad alla vihma abil nii mulda kui ka vette. · avatud ja suletud aineringed; o Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed tegemist on nn. suletud aineringega.
Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). 16 Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna hapestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Inimene mõjutab aineringet nii tsüklite kiiruse kui aineringesse sisestatud komponentide kaudu: fossiilkütuste põletamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti osaleb fotosünteesi protsessis, tagab transpiratsiooni, samuti elementide ja ühendite transpordi.
1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus Taimede elutegevuse ning huumuseainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunevad mullas kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise
3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks ja muudeks aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. Inimese mõju aine ja energia liikumisele Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veerežiimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas vajuvad raskuse tõttu või sajavad alla vihma abil nii mulda kui ka vette. AVATUD JA SULETUD AINERINGED Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed – tegemist on nn suletud aineringega.
Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada. Nende hulka kuuluvad pakendijäätmed, romusõidukid, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid taaskasutavad rohkem kui 50% pakendijäätmetest. Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise. Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Kord juba kasutatud materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi Samaks otstarbeks uuesti - korduvkasutus Samaks otstarbeks ümber töötades - Taaskasutus. Korduvkasutus on taaskasutamisest alati odavam, ei pea ümber töötama.
ökosüsteemid stabiilsemad kui vähese liikide arvuga, suurte populatsiooni kõikumistega ökosüsteemid. Liigirikkuse ja ökosüsteemide funktsioonide vaheliste seoste kohta on vähe andmeid, enamasti on tegemist manipulatsiooniga- liik kas viiakse süsteemist välja või tuuakse sisse ja vaadatakse kuidas ökosüsteemi funktsioonid muutuvad. Näited: lämmastikku fikseerivad liigid, nende olemasolu või puudumine mõjutab nii suktsessiooni kiirust kui ka muutuste suunda, aineringet. Iga organism, kes avaldab suurt mõju aineringele on võtmeliik ja ilma nendeta protsessid ei toimu. Looduslike vaenlaste lisamine või eemaldamine kooslusesse on saakloomade olemasolule, sagedusele ja puudumisele otsustava tähtsusega. Võib näida, et rohttaime või putukaliik toimib väga hästi nagu mõni teine, aga igaüks on kohastunud kindlate füüsikaliste ja biootiliste tingimustega, suur osa mitmekesisusest hävib epideemiate jms tagajärjel. Seega kõik liigid ei ole võrdsed ja
Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt. veekogude kaitseribad pidurdavad eutrofeerumist. Hoiumetsad reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Mets kuulub hoiumetsa kategooriasse: 1) kaitseala loodusreservaadis; 2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud ning sellega võrdsustatud aladel.
koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3-8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped, mis võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutades seega aineringet. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Huumuse lagunemisel moodustuvad vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erinevate omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa sfääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. Muld on moodustunud maapinnal mineraalses kihis taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena
Kuivendussüsteemide ehitamine on võimaldanud kasutada alaliselt liigniiskeid muldasid. kraavkuivenduse asendamine drenaaziga vähendab erosiooni (heljumi ja sellega fosfori väljakannet).Negatiivse küljena väheneb ka looduslik mitmekesisus ja drenaazi puhul suureneb ka lämmastiku väljakanne. maaparanduse mõju keskkonnalele seisneb järgnevas:*kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid;*Intensiivne detailK.võrk, millega reguleeritakse mulla veereziimi pindmises kihis muudab looduslikku aineringet.*Ehitatakse ka piirdekraave, piirdetammisid ja teid ning süvendatakse ja õgvendatakse veejuhtmeid. Selle tulemusena muutuvad pinna- ja põhjavee valgalade suurused. Kasvab ka kraavivõrgu tihedus. *Kultuurtehniliste töödega on muudetud oluliselt maastikupilti: metsasus väheneb ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi.*Remondi ja süvendustööd vabastavad vooluvete ja lõpptulemusena eesvooludesse heljumit ja orgaanilist ainet *Mahajäetud K
kasutada alaliselt liigniiskeid muldasid. Kraavkuivenduse asendamine drenaaziga vähendab erosiooni (heljumi ja sellega fosfori väljakannet).Negatiivse küljena väheneb ka looduslik mitmekesisus ja drenaazi puhul suureneb ka lämmastiku väljakanne. Maaparanduse mõju keskkonnalele seisneb järgnevas: *kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid; *Intensiivne detailvõrk, millega reguleeritakse mulla veereziimi pindmises kihis muudab looduslikku aineringet; *Ehitatakse ka piirdekraave, piirdetammisid ja teid ning süvendatakse ja õgvendatakse veejuhtmeid. Selle tulemusena muutuvad pinna- ja põhjavee valgalade suurused. Kasvab ka kraavivõrgu tihedus; *Kultuurtehniliste töödega on muudetud oluliselt maastikupilti: metsasus väheneb ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi; *Remondi ja süvendustööd vabastavad vooluvete ja lõpptulemusena eesvooludesse heljumit ja orgaanilist ainet;
terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides pööratakse peatähelepanu aineringele ja seda kujundavatele teguritele. Süsteemiökoloogia teoreetilise ökoloogia haru, mis uurib keerukate suursüsteemide ökosüsteemi, bioomi ja biosfääri ehituse ja talitluse seaduspärasusi ning aineringet: 1) looduslikus keskkonnas 2) inimmõju, eriti tööstusliku saastamise oludes. Süsteemiökoloogia eripära on suuremahulise algandmestiku kogumine nt. produktsiooniuuringud, monitooring, matemaatikas modelleerimise kasutamine. Kui elus ja elutu on teineteisega seotud moodustuvadki süsteemid. Integratsiooni e. ühinemise protsessis süsteemis suurenevad elementide vastastikused sidemed ja mõju, moodustades uusi tasemeid. Süsteem on loodud organisatsiooniliste tasemete spektrina
· Suurtesse veekogudesse sattunud aine setib ning moodustab settekivimeid. Need võivad jälle sattuda biosfääri kiiremini ringlevatesse osadesse või siis maasiseste protsesside tulemusel üle minna moondekivimiteks. · Edasi võib moondekivim kas jõuda biosfääri või sulada ning sattuda magama koostisesse. · Purskumise tagajärjel väljub magama tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. Ringete kokkuvõte: · Biosfääris kulgevaid ainete ringetest näeme, et need tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. · Tänu sellele säilib biosfääri koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal. · Ringesse kaasa haaratud komponentide hulgad ja kontsentratsioonid säilivad. · Aineringete väljakujunenud tasakaalu võivad rikkuda looduslikud (geoloogilised, klimaatilised jt.
Madalsoo 3,54 49 2,26 32 1,37 19 7,17 100 Siirdesoo 2,46 41 1,85 30 1,77 29 6,08 100 Raba 0,95 20 1,48 32 2,21 48 4,64 100 Bioloogilise fütomassi omaduste ja juurdekasvu poolest sarnanevad omavahel madal- ja siirdesoometsad. Soodes väljakujunenud aineringet mõjutab keskkonnatingimuste muutumine. Turbas sisalduva süsiniku jt. elementide ringlus muutub näiteks inimtegevuse vahendusel. Pikaajalise kuivendamise ja puurindes toimunud muutuste tagajärjel muutub varise koosseis. Turbasammalde osatähtsus kujuneb tühiseks ning põhiosa moodustab puurindest pärinev varis. Koos sellega muutub ka turbalasundi kõige pealmise kihi koostis, milles turbasammalde asemel hakkab domineerima
puhastusseadmetega 2. Konstrueerimise ja ekspluatatsiooni kriteeriumid ei ole veel eriti tpsed 3. Bioloogiliste ja hdroloogiliste protsesside kulgemise seadusprasused ei ole veel hsti teada Vt lisaks Keskkonnasstlikud reoveepuhastid http://www.zbi.ee/life/ Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 3. MULLAMIKROBIOLOOGIA Mullamikrobioloogia on mulla (mikro-)organismide ja nende poolt lbiviidavate protsesside uurimine. Peamiselt uuritakse protsesse, mis mjutavad esmaproduktsiooni, aineringet ja keskkonna seisundit (kvaliteeti). Uute uurimisvaldkondade hulka kuuluvad taimekahjurite bioloogiline trje, saasteainete lagundamine ning mulla organismide ja keskkonna vastasmjud (mikroobikoloogia), risosfri mikroobikooslus, mikroobide osa mulla struktuuri kujundamisel, kotehnoloogiad- kompostimine, mahepllumajandus. Thtsamad nimed mullmikrobioloogias: Sergei Winogradski (1856-1953)- nitrifikatsioon ja vvli oksdeerimine; Pfeffer ja A.B. Frank- mkoriisa; J.G. Lipman (1874-1939) -
kasvukahatingimuste kohta. Teatud liikide esinemine osutab mulla viljakusele, niiskusele ja selle iseloomule. Alustaimestik on üheks olulisemaks komponendiks metsakasvukohatüüpide määramisel. Loomade mõju metsale Loomastiku mõju metsade kasvule ja arengule võib olla nii positiivne kui negatiivne. Ühelt poolt soodustavad nad puude tolmlemist, seemnete ja viljade levikut, kiirendavad orgaanilise aine mineraliseerumist ja aineringet. Teisalt aga võivad nad põhjustada ka väga olulisi metsakaitselisi probleeme. Kahjuritena on putukad ühed olulisimad. Metsa kahjurputukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on need, mis kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes asustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas. 2
annaabi.ee 
