Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrv, töömälu, retseptor, emotsioonid, english, kõrvas, organis, komponent, elund, signaal, mehhanism, gleitman, language, tunnet, visuaal, annete, sümpaatiline, retseptorid, sensoorse, aisting, representatsioon, operant, patsient, kuulmis, vaistlik, karvarakud, tasakaalumeel, sensoorne, homunkulus, tajuline, assotsiatsioon, memory, režiim, õo11õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8 tingimine (classical kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. conditioning)? Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (toit) algselt neutraalse stiimuliga (helihargi kõla). (Pavlov) Mis on neutraalne Auto signaal on tingimatu stiimul, punane tuli ÕO8 (neutral), tingitud tingitud. Punane tuli paistab - tuleb signaal, võpatus. (conditioned) ja Lisad kollase tule juurde, millega signaali kaasas ei tingimatu stiimul käi - alguses reageeritakse samuti võpatusega, kuid (unconditioned stimulus) harjutades õpitakse ära, et võpatus on õige vaid ning tingitud ja tingimatu punase tule puhul. Kollane tuli annab märku, et reaktsioon (response)
1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla
Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
Kujund on analoogne mentaalne representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või sümboliga tähistatud asjad. Mõiste on kas kirjeldav, määratleb omadusi 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri või suhted erinevate esemete vahel. ÕO5 mõiste. Selgita, mille poolest erinevad Kujundit saame vaadelda m�
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuse
9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on
Ventraalne tee. Visuaalsed signaalid läbivad töötluse võrkkesta erinevate neuronite võrgustikes, osad visuaalse sisendi aspektid võimendatakse, osad jäetakse välja. Valgus jõuab silma sarvkesta kaudu, läbib läätse ning jõuab võrkkestale kus muudetakse närviimpulsiks. Võrkkesta ganglionrakkude aksonid koonduvad silmamuna tagaseinas nägemisnärviks, ristuvad nägemisristmikul ning kulgevad nägemistraktina taalamuse külgmisesse põlvikkehasse. Sealt kulgeb signaal ajukoore primaarsetele visuaalsetele väljadele kuklasagaras. Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Nägemisnärvid ristuvad nägemisristmikul Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Millist informatsiooni töötleb See on mõeldud fonoloogilise ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil. 2. Millist informatsiooni töötleb Selles komponendis hoitakse visuaalset ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline ja ruumilist informatsiooni. See on
toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele.
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend paaritub p
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu,
Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada
protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed
ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas
– basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga k
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal
ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu Järeldamine – reeglipärane otsuse tegemine ebatäiuslikest andmetest leidmaks kõige sobivam lahendus tajulisele sisendile
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
- Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele
Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus
neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575 nm Roheline 535 nm Sinine 430 nm 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Tabu teema. Unenägude funktsioon on teadmata, palju erinevaid teooriad. Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria . 51. Õudusunenäod. Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine 52
Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese
Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks. Proovisid hüpnoosi - avastasid, et hüpnoosi seisundis tuli meelde selliseid mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega. Freud jagas inimpsüühika kolmeks: * teadvus- mitu asja ei mahu *eelteadvus - mälestus, kujutus, mõte *alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) - sinna kogunenud mõtted, emotsioonid, mis mõjuvad inimesele häirivalt- tõrjub need, et ei oleks liigset pinget. Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs - alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti leida muid meetodeid-> 2)vabade assotsiatsioonide meetod (seoste). Oled tühja peaga ning
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond:
Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada
Leon Festinger (1919-1990) Ameerika psühholoog - Kognitiivse dissonantsi teooria Abraham Maslow (1908-1970) - Motivatsioonihüpotees: inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 32 Emotsioonid Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) Emotsioonid - mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloofias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed
– negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel. Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon. Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus. Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine
annaabi.ee 
