Loode USA-s: Olümpia mäed Kaskaadid Lääne USA-s: Rocky Mountains Sierra Nevada Kesk-Ameerikas: Sierra Madre del Sur Sierra Madre Occidental Sierra Madre Oriental Kariibi mäed Aleuudi ahelik Aleuudi ahelik asub Edela-Alaskas ja on Alaska ahelikest kõige läänepoolsem. See on Alaske aheliku edelapoolne jätk ja ulatub 1000 km kirdest edelasse mööda Alaska poolsaart, Chakachamna järvest Unimaki saareni. Aleuudi saared on selle ahela jätk, kuhu kuuluvad mitmed tegevvulkaanid. Siin on keskmiseks kõrguseks 1500 meetrit ja enamik mägedest on vulkaanid. Maastik on siin ilus, sisaldades järvi, jõgesid, koski, liustikke ja rannikukaljusid. Aleuudi kõrgemad mäed on: Redoubt Volcano 3 109 m Iliamna Volcano 3 054 m
vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. · Kurdmäestike teke (+ näide) Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni. Äärmuslikuks juhuks on ookeani nõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti. · Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused mudavoolud lõõmpilved maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) · Nõlvaprotsessid
Sumatra saar Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv. Aitäh tähelepanu eest!
Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte lumeväljade poolest. Mägedes elab üle 1000 hõimu, kes räägivad 700 erinevat keelt.
PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest.
merepinnast. Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid. Looduskaitse all olevad taimed Looduskaitse all olevad põlispuud : Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, Rõuge tammed ja Sinisilla tamm.
N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku. N: keskahelikus laamad lahknevad, tekib juurde maakoort, seega keskaheliku veest väljaulatuv osa. Kuum täpp- paikneb vahevöös laamade piiridest sõltumatult. On süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht Maa pinnal. N. Havai kuuma täpi tekitatud. Kontinentaalne rift- mandrilise maakoore rebend. Rebendeid mööda tõusevad üles kuuma täpiga seotud magmad tekivad tavaliselt kurd-pangasmäestikud
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale
6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13
vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti (maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.), mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
Rainier, nagu enamus kihtvulkaane on tekkinud tihke ja paksu magma kiirel tardumisel. Rainieri tardunud magma on muutunud andesiidiks, millest ka Mount Rainer enamasti koosneb. Mount Rainer asub Juan de Fuca laama ja Põhja-Ameerika laama äärealal, kus Juan de Fuca laam sukeldub Põhja-Ameerika laama alla. See sukeldumine on tekitanud kõik Kaskaatide aheliku vulkaanid. Mount Rainer asub Seattle-Tacoma-Bellevue metropoli ligidal, kus elab üle kolme millioni elaniku. See tähendab, et Mount Rainier asub suhteliselt tihedasti asustatud piirkonnas. Kuid samas on vulkaan niivõrd ohutus kauguses, et on võimalik korraldada kiired evakueerimised, et päästa inimesed. Kuid suured mudalaviinid
vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Mandrilise koorega laamaosad ei vaju vahevöösse. 3.3 Vulkaanid
Subduktsioon on ook.maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega. Kuum täpp mandril: mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendikontinentaalse rifti. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib.
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida
vulkaanilised mäeahelikud. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale - nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aha jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega kontinentaalne rift.
piirkonnas. Looduspargi põhiosa paikneb rohkem kui 200 meetri kõrgusel merepinnast. Siit leiame Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe, mille tornist avaneb imeline vaade. Loodushuvilisi paelub Vällamäe ürgmets 120-aastane kuusik järsunõlvalisel ja suhtelise kõrguse poolest Eesti kõrgeimal mäel. Siin asub ka Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku Eesti sügavaima järve, Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org, Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark... 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. 10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast,
Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal.Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole
Pinnamoes eristub 3 suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik. · Lääneplatoo on valdavalt 400-500 m kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. · Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. · Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi). Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki. Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad
ülaosa kivimite arvelt.See on varasematest kivimitest väiksema tihedusega, seega uppumatu. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad laamad hiidkontinentideks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani
*demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid. * väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. * Venemaa koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. *järgnesid Narva kaitselahingud- vabadussõja kõige raskemad ja ohvriterohkemad. *punaarmee juhtkond saatis aheliku aheliku järel eestlaste positsioonide vastu, kuid tulutult. Eestlaste kaitset ei suudetud murda * eesti väejuhatus tõi Lõuna-Eestist kohale lisajõude ja suurte ohvrite hinnaga suudeti ümberhaaramise oht kõrvaldada. Tartu läbirääkimised *Selleks ajaks olid Tartus juba alanud Eesti-Vene rahuläbirääkimised *kõigile osalistele oli selge, et läbirääkimiste käik sõltub sellest, kuidas kulgevad lahingud Narva all
4.2 . Lõunasaar Lõunasaar vihmamets liustiku hinguses. Kuigi Põhja- ja Lõunasaart (151 000 km2) lahutab vaid 24 km laiune Cooki väin, on saared oma olemuselt ja ilmelt erinevad. Lõunasaare lääneosas asub kohe rannikult tõusev kõrge Lõuna-Alpide ahelik, mille kõrgeim tipp Mt. Cook ulatub 3754 meetrini ja paikneb rannikust vaid kahekümne kilomeetri kaugusel. Ookeanilt ida poole liikuvad niisked õhumassid toovad niivõrd kiiresti ja kõrgele tõusvatele aheliku läänenõlvadele hulgaliselt sademeid: 3200 millimeetrist aastas mägede jalamil kuni isegi 15 000 millimeetrini nõlvade kõrgemates osades. Niivõrd suure sademete hulga tõttu kasvab aheliku jalamil, hoolimata üsna madalast temperatuurist, väga lopsakas ja omapärane parasvöötme vihmamets. Peale vihmametsade on Lõunasaarele omased mitmed liustikud, mis on tekkinud kõrguse kiirest kasvust tingitud õhutemperatuuri languse ja suure sademete hulga tõttu
jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel on sügavad orud, maa lõunaosas Lääne- ning Ida-Kordiljeeride vahel 3000-4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Rahvastik Peruu pealinnaks on Lima, kus on 5 706 100 elanikku, terves Peruus aga elab 26 624 000 inimest. Sealseks rahvastiku tiheduseks on 20,7 inimest/ km².
paikneb vahetult maakoore all; selle paksus on 2800 km ja see moodustab enamiku Maa mahust sisetuum – Maa tuuma sisemine tahke osa raadiusega umbes 1300 km Välistuum – Maa tuuma vedel välimine sfäär paksusega umbes 2200 km ookeani keskahelik ehk -mäestik – seismiliselt ja vulkaaniliselt aktiivne mäeahelik maailma ookeanide keskosas; jalamilt kuni 3 km kõrge, u 1500 km lai ning üle 80 000 km pikk; aheliku jagab pikuti pooleks riftiorg, kus tekib uus ookeaniline maakoor süvik – laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus, mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad kurdmäestik – paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevasti deformeerunud ja moondunud vulkaaniline saar – ookeanilise maakoore kohale moodustunud saar, mille tekkepõhjuseks
soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku srapnellitulega üle. Tuli oli äärmiselt tihe ja tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulga ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood mööda lagedat lumist põldu vaenlase tapva tule all kallaletungi mõisale. J. Kuperjanov liikus kogu aeg püsti ahelikkude taga, juhatades ja julgustades oma mehi. Siis tabas teda vaenlase kuul, mis läbistas rinna. Kuperjanov langes maha
Kustunud vulkaanid puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel o Kuum täpp - ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida- Aafrikas 12) Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.
Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett
Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett
on tuumikpanga küljest lahti rebitud ja mandrijää poolt sadu meetreid lõuna poole kantud ning siis ka liustikujõe setete alla maetud. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/169-tornim6476.jpg Põrguaugu mägi (ka Põrguhaua mägi), millel pikkust ligi 1 km, moodustab Vaivara Sinimägede aheliku keskosa ja on Pargi- ja Tornimäest eraldatud kitsaste (kuni 200 m) ja umbes tasemeni 55 m ümp madalduvate sadulatega. Põrguaugu mäe pikkus on ligi 1 km ning selle suhteliselt lameda harja ida- ja lääneosa kroonivad vastavalt 81,1 ja 83,2 m üle merepinna ulatuvad künkad. Põrguhaua mäe suhteline kõrgus selle põhjanõlval küünib kuni 45 meetrini. Mäe tuumikuks olevad aluspõhjalised hiidpankad on tunduvalt väiksemad ja
tekitavad vulkaane ka laamade keskel. Ookeaniline laam triivib astenosfääri peal omasoodu, kuum täpp jääb aga kohale. Kuumi täppe on palju, ei lange kokku laamade äärtega (nt Hawaii, Yellowstone). Seletust ei ole, miks magma tõuseb kõrgemale. Ka kontinentide all tekitavad nad võlvkerke, mis lael rebeneb. Mitu lähestikku asuvat kerget võivad lõppeda mandrite lõhenemisega (Aafrika riftid) ja olla uue ookeani tekke algpõhjuseks. Vt skeemi Hawaii vulkaanide ja Imperaatori aheliku (Hawaii kerge) kohta Hawaiilt Aleuutide suunas (Mauna Loa, Kileauea ja Loihi). Vulkanismi liigitatakse E. purskemehhanismi alusel: · riftivulkanism ookeanides (ookeanide keskmäestikud), · subduktsioonivööndite vulkanism (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere vulkaanid), · ookeanide laamasisene vulkanism kuumad täpid, · mandrite riftivulkanism (Ida-Aafrika, Tiibeti ja Kameruni vulkaanid) F. purske tüübi ja vukaanikuhiku ehitusa alusel (vt Avita lk 83)
mille vahele tekivad ookeanid. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift.
Taimkate on tundra põjaosas, taiga keskosas ja stepp lõunas.Lauskmaal on suured nafta ja maagaasi varud. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on põhjas -28°C, lõunas -16°C, juulis vastavalt 4°C ja 22°C, sajab 200- 500mm aastas. 1.1.2.Kesk-Siberi kiltmaa Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Läänest piirneb ta Lääne-Siberi lauskmaaga, põhjast Põhja-Siberi madaliku, idast Verhojanski aheliku ja Kesk- Jakuutia madaliku ning lõunast Lõuna-Siberi mäestikega (Ida-Sajaanid jt). Kesk-Siberi kiltmaa keskmine kõrgus on 500 kuni 700m sügavate orgudega liigestunud kulumistasandik, millel on laavaplatoosid ja intrusiivseist kivimeist jäänukkõrgendikke. Kõrgeimad punktid on Kameni mägi (1701 m) Putorana platool ja Jenissei mäestik (1104 m). Valitseb karm mandriline kliima keskmine temperatuur jaanuaris edelas -18°C, kirdes -43°C, juulis põhjas 12°C, lõunas 20°C,
kergelt vastumäge ning mööda tühja lumist välja, pidas leitnant Kuperjanov vajalikuks juhtida isiklikult ühte roodu. Parema tiiva 1/3 roodu juhtis adjutant leitnant Piip, vasaku tiiva roodu aga leitnant Saar kolmveerand versta kaugusel. Endast 400 meetri kauguselt avasid punaväelased ägeda kuulipilduja- ning püssitule, mida toetas mõlemalt poolt soomusrongi ja soomusauto külgtuli. Mehed viskusid maha, kuid jätkasid Kuperjanovi õhutusel edasitungi. Ühe aheliku tiivalt teise juurde liikumise hetkel tabas leitnanti aga kella 13.15. paiku, seega vaid pool tundi pärast lahingu algust, kuul, mis haavas teda väga tõsiselt. Leitnanti tabas tõenäoliselt kas kuulipildujatuli vastase soomusrongilt või ka mõisast, Nõukogude ajal levitatud oletus, et Kuperjanovi võisid maha lasta oma mehed, ei ole tõsiseltvõetav. Partisanid jätkasidki edasiliikumist ning jõudsid mõisa pargini, kuid olid suurte kaotuste ja
hääled sisse , see oli kui viimne käeviibe, ja me olimegi iseenda hooleks jäetud kesk Transilvaania mägesid. Hommikul tegime süüa, vaatlesime üsna elavat liiklust mägiteel , pakkisime asju,lehvitasime Velli rühmale ning hakkasime ka ise minema alla Zarnesti poole, et siis tasakesi teiselt poolt Piatra Craiului aheliku poole tõusta . Velli seltskond tuiskas edasi Fagarasi ahelikku vallutama, ent meil oli seltskonnas kuus mägedekogemuseta kaaslast ning otsustasime teha trajektoori kahe kena mäeaheliku- Piatra Craiului ja Bucegi ümber ja vahel. Künkal enne metsa tõusu puhkasime jalgu suure kiviristi juures,ning sümboolselt pidime me seda risti pahaaimamatult kaasas kandma. Kaljulõhandikust algas meie tee, kaljud kahel pool ja
Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk- 3 Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka tiheda asustusega rannikutasandik riigi kaguosas. Dominikaanit läbivad laiad jõed, mille kaldamaad on üpris viljakad. Põhja suunas voolavad Yaque del Norte ja Yuna, lõunaosa veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad. Kliima
valdusi ühendav Peruu asekuningriik. 1821 kuulutati Peruu iseseisvaks. Kultuur: Peruu kultuurialged tulenevad Ameerika indiaanlaste ja Hispaania traditsioonidest Skulptuur ja arhitektuur on arenenud Inkade kultuurist (Machu Picchu) Muusikasse andsid suure panuse hispaanlaste toodud kitarrid ja harf Loodus: Riik piirneb 2000km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku vahel on sügavd orud, maa lõunaosas Läänening IdaKordiljeeride vahel 3000 4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran 6768m. Maa põhja ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Huvitavaid fakte: Inkade ehitatud Machu Picchu varemlinn on üks maailmaimedest 1990.a toimus Peruus suur koolerapuhang, mis tõmbas turistide külastavuse väga alla Peruu turgudel müüakse delfiiniliha sea ja vasikaliha odava asendajana
asunud punaste kätte, kes haavatud leitnant Saare ja ka kõik teised haavatud metsikult surmavad, torgates neil tääkidega peast silmad ning purustades püssipäradega käe ja sääreluud. 2. roodu taandumisega jääb rinne lahtiseks ja tekkinud tühikusse tungivad punalätlaste tihedad read, ähvardades vallutada partisanide patareid. Kuperjanov annab 3. roodule käsu anda vaenlasele vastulöök. Hüljates maastiku kaitset, sammub ta püsti aheliku taga, andes karjudes käsklusi. Sõdurid hüüavad talle, et ta maha heidaks, kuid Kuperjanov ei tee neist välja. Äkki haarab ta õlast ja kutsub ühe meestest enda juurde. "Ole hea mees, vaata mis mul siin viga on", käsib ta. "Õlg on valus." 14 Samas variseb ta oiates lumme, ta suust immitseb verist vahtu partisanide juht oli saanud surmava haava kopsu ja neerudesse.
Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb koordinaatidel 33°26 ll, 70°40 lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul ~13580 km. Tsiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12.00, siis Tsiilis alles 6.00. (Eesti ning Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze'i aheliku aeg erineb 8 tunni võrra). Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma
1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid
Siegmund Listile, kes oli armeegrupp A juhataja. Seega jäi Friedrich Paulusele Stalingradi vallutamiseks vaid 6. armee ja mõned üksikud soomusüksused. Hitleri kärsitus väljendus ka von Bocki tagandamises ja tema peakorteri laialisaatmises. Olenemata aeglasest pealetungist jõudis augusti keskpaigaks armeegrupp A hõivata Maikopi naftaväljad ja maabuda lõpuks ka 8 Kaukasuse aheliku jalamile. Siiski edasitung oli seal pidurdunud, sest tekkis kütusepuudus ning sealsed väed olid tasapisi sunnitud minema samal ajal toimunud Stalingradi eeslinnade vallutamisele ning pommitamisele (David 2006: 190). Abiks saadeti armeegrupp A poolt 4. soomusarmee ning osa lennuväge. See fokuseeris kogu tähelepanu Stalingradile ning Kaukasus jäi tagaplaanile nii oma pealetungi kui tähtsuse poolest (Black: 2006: 255, 256).
Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe * Himaalaja kurdmäestik tekkis Laamade põrkumisel . 19. Kontinentaalne rift ehk mandririft on kontinentaalse koore rebend,tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga 20.Sulguv ookean 21. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessukamiskolete tõusukoht Maa pinnal.Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhtliselt väikese paksusega ookeanilaam,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis. Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan, kuid teadaolevalt vanim, 75 miljoni aasta eest tegutsenud Meiji vulkaan on tänaseks triivinud koos ookeanilaamaga loode suunas ja paikneb Aleuudi saarkaare juures. 22.Kustunud,suikuvad ja aktiivsed. 23.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanide
nõrgemaid vägesid kaugemalt ümber piirata. See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku šrapnellitulega üle. Tuli oli äärmiselt tihe ja tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulga ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood mööda lagedat lumist põldu vaenlase tapva tule all kallaletungi mõisale. J. Kuperjanov liikus kogu aeg püsti ahelikkude taga, juhatades ja julgustades oma mehi. Siis tabas teda vaenlase kuul, mis läbistas rinna. Kuperjanov langes maha
niiskuse ja soojusega õhumassidele. Taimkatte ja kliimatingimuste seaduspärast vaheldumist erinevatel kõrgustel Andides kirjeldas juba 1807. aastal saksa teadlane Alexander von Humboldt, keda peetakse taimegeograafia rajajaks. On teada, et kõrguse kasvades alaneb temperatuur keskmiselt 6 kraadi iga km tõusu kohta. See vastaks umbes 500 km pikkusele vahemaale piki tasandikku pooluste poole. Niiske õhk jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui kuiv õhk. Seega võib ka aheliku erinevatel nõlvadel olla erinev temperatuur. Sõltumata nõlvade suunast ilmakaarte suhtes väheneb kõrguste kasvuga aurumine, pikeneb lumekatte kestus, lüheneb taimede kasvuperiood. Kõigile neile muutustele reageerib ka taimestik. · Kui põhjapoolkera tasandikel liikuda lõunast põhja, muutub päikesekiirguse hulk väiksemaks. Põhja pool polaarjoont esineb polaaröö ja päev. Mägedes jääb öö ja päeva kestus samaks.
kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. Kuum Täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus,
pursanud, kuid nüüdseks on olnud juba pikemat aega puhkeseisundis. Maa sees ,,magma", maapinnale jõudes ,,laava" o Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt
Loovad leelisvulkanismi (K, Na, rikastunud) ja joonelisi vulkaanahelikke ja basaltseid platoosid. Kuuma täpi magma pärineb ,,primitiivsemast" vahevöö osast (koostise järgi). Havai-Imperaatori ahelikku saab jälgida kuni 65Ma taguse ajani. Kuumad täpid on suhteliselt püsivad, kuid mitte muutumatud. Kontinentidel on litosfäär nii paks, et üldiselt kuuma täpi joonelisi ahelikke ei moodustu. Atlandi ookeani lõunaosas Tristan de Gunha vulkaani kuum täpp on põhjustanud joonelise aheliku nii lõuna ameerika poole kui ka aafrika poole(on keskaheliku lähedal). Lisaks ka mõlemal pool mandril basaltplatoo. Yellowstone'i kuum täpp ja Kolumbia basaltplatoo. Tsentrifuugeksperimentide ja arvutimodelleerimistega on uuritud vahevöö pluumi arengut. Pluum koosneb osaliselt sulanud ja osaliselt tahkest massist. 10
laama põrkuks, mistõttu on järgnev vaid spekulatsioon./ Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde. 4. Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan- Tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt
Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Kontinentaalse rifti piirkond- Kahe mandrilise laama eraldumisel magma intensiivse tõusmise tagajärel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad. Kuuma täpi piirkond- Kuuma täpi piirkonnas toimub pidev magma ülesvool, see põhjustab ookeaniliste laamade aladel vulkaanide aheliku teket, mandriliste laamade all paiknedes tekitab see pika aja peale aga kontinentaalse rifti. 4. TEAB VULKAANIDE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT NING VÕRDLEB NEID KUJU JA PURSKE ISELOOMU JÄRGI; Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan- Tekib enamasti okeaanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on
annaabi.ee 
