Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine. Veel viimse õhtukiire liblik õlal, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? nüüd koidukargust ootab meelekoht. Kas muutub täna minu elulugu? Ta ikka olnud iseenda oht. Ah, mina olen juba seda sugu, Nü...
Ekspressionism Irena Sadskaja Tallinna pae gümnaasium 11.a 2012/2013 Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Prantsuse keeles tähendab expression 'väljendus, ilme' . Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma j...
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse ...
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastej...
MARIE UNDER Click to edit Master text styles Second level MARIE UNDER (1883-1980) Third level Fourth level Fifth level · Sündis 27.märtsil 1883. a Tallinnas · Vanemad - Friedrich Under ja Leena Under(sünd. Kerner) · Nad olid hiidlased, kuid vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna · 5lapseline pere Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried · M.Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt Click to edit Master text styles HARIDUSKÄIK Second level ...
Arthur Adson & Mar ie Under Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mar ie Under 27. märtsil 1883 Eesti luuletaja Õppis väikelastekoolis, hiljem Cornelia Niclaseni tütarlaste erakoolis 1901-1902 "Teataja" 1902 abiellus Carl Eduard Friederich Hackeriga ning kolis Venemaale 1904 "Postimees" 1906 pöördumine Eesti 1924. aastal lahutas Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga 1944. aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl var...
Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris...
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eri...
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ''Sonetid'', millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eri...
Elulugu Kirjanik ja tõlkija Anna Ilona Laaman sündis 10. veebruaril 1934. aastal Tallinnas, kultuuriloolase, kirjanduskriitiku ja ajaloolase Eduard Laamani tütrena. Ilona elas Rootsis alates 1944. aasta septembrist. Ta sai alghariduse Stockholmi algkoolides, keskhariduse Stockholmi Prantuse koolis ja Enskilda Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal. Aastatel 1957 64 töötas asendussanitarina Ullerakeri vaimuhaiglas Upsala lähedal, hiljem kodune. Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" (1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984)...
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinilill...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamin...
Kooli nimi Ernst Enno Elu ja looming Referaat Koostas: Sinu nimi 2010 Elulugu Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest,...
Jackie Chan Sissejuhatus Jackie Chan on üks läbiaegade kuulsamaid aasia päritolu näitlejaid. Ta sündis 7. aprillil 1954. aastal. Näitlemist hakkas Jackie õppima juba 6 aastaselt, kui ta vanemad panid ta Hiina Draama kooli. Esimene kokkupuude filmimaailmaga toimus kooli ajal, kui talle pakuti väikest rolli kaskadöörina. Ülemaailmse kuulsuse aga saavutas Jackie 1998. aastal, kassahitis "Rush Hour". Peale näitlemise on Jackie Chan kaa produtsent, kaskadöör, filmirezissöör, stsenarist, laulja, trikkide ja võitluste lavastaja. Nooremad aastad Jackie sündis vaeses hiina peres. Tema vanemad põgenesid Hiinast Hong Kongi kodusõda ajal ja 1960 aastal kolisid üle Austraaliasse. Enne kolimist nad töötasid ülemteenrina ja toatüdrukuna Hong Kongis. Enne ta õppis Jackie algkoolis «Nah-Hwa Primary School» , aga 6 aastaselt ta oli üle antud Hiina Draama kooli Hong Kongis. Jackie oli huvitatud juba siis kung fust. Ta hakkas näitlema olles alle...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD....
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...
AUGUST GAILIT ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Päritolu Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitu...
Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emo...
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! H...
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
referaat SISUKORD Romantism kirjanduses.........................................................................Lk 3 Elulugu..................................................................................................Lk 4 Lühike loomingu ülevaade....................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus el...
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
1. Kui meie oleme kurgid, siis keskkond on marinaad. 2. Kogemata kogeledes ei koguta ega kogeta kogeluse kogemuslikke kogemusi. 3. peksan väikse sliibi majja, biheiv beib 4. Oli tuttav meeldida... 5. parem Hilja, kui mitte kedagi... 6. sorstivorstirootormootorivõileivatihendikepsukummipaat 7. wtf, nii kräppi huumorit pole ammu kuulnud 8. Vanasti panin k6ike mis liigub, aga nüüdpanen ainult seda, mis eest 2ra ei j6ua joosta. 9. tule eile meile ja too homne ajaleht kaasa!!!!:P 10. peida ennast ära, prügiauto tuleb!!! 11. Ma ei ole sinu tüüp. Ma pole täispuhutav 12. Ära muretse. Mina ei mäleta sinu nime ka. 13. Sa näed erakordselt si*t välja. On see mingi uus trend? 14. ah lõpeta järgi. 15. Kui tahate,et elu teile naerataks, kinkige talle kõigepealt oma hea tuju. 16. Kuhu te ka ei läheks, seal te siis olete. 17. Mida iganes...millal iganes. 18. Kui teil on soov mitte midagi teha, siis palun olge kena ja ärge tehke seda siin. 19. Iga minuti...
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majand...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat ...
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava in...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................1...
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt sl...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
annaabi.ee 
