Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Adidas vs Nike situatsiooniülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
adidas, nike, adidase, uuendusi, juhtkond, rühmatöö, turg, arvamusi, jalatsite, viinud, tootes, osanud, tagasid, tehnoloogia, mitmekesisus, hiline, jääma, uuenduste, ratsionaalsus, alternatiivid, turupositsiooni, otsustaja, versus, tootval, kaotavad, poodides, kaudselt, uutest, puma, brooks, tiger, miljoneid, vastamata, nõudlusele, edumaa, valikusSituatsiooniülesanne ADIDAS vs NIKE 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni.
ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni.
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIÄ JUHTIMINE ADIDAS VS NIKE Situatsiooniülesanne Üliõpilane: Marko Aunapuu Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2009 ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14KÕ Kristi Kaaremäe ADIDAS VERSUS NIKE Analüüs Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku 2015 SITUATSIOONIÜLESANNE 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad
xxxxx Adidas versus Nike situatsiooniülesanne 1. Probleem Probleem on organisatsioonil ehk firmal Adidas, mis on tulnud juhtimisveast tõenäoliselt. Turuosa langus on kestev, tõsine ja sellega tuleb tegeleda, sest see on kestnud juba ligikaudu 20a. Probleem on suur, kuna 1972 . a oli Adidasel 82% turuosast, aga juhtimisvigade tõttu langes see 20 aastaga 4%-ni. Adidase turuosa langus mõjutas teisi firmasid, andes neile võimaluse turule tulla uute toodetega ja kasvatada oma turuosa. Tunnuseks on see, et turuosa langes väga palju ja teised firmad said võimule. Adidase firma läks peaaegu pankrotti. Adidase turuosa languse põhjuseks oli ilmselt juhtimisviga ei suudetud kaasa minna 1970- ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumiga. Adidas tegi võistlussportlastele kergeid ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ Taimi Pent ADIDAS VERSUS NIKE Situatsiooniülesanne Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku 2017 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad
katse-eksitus meetodist, kuni tabatakse, mis toimub. Analüüs ja planeerimine ei anna rakendusvalmis strateegiat, kuid aitavad võimaluste ringi kitsendada. Väiksema hulga võimaluste katsetamise käigus selgub lõplik strateegia. Tänasel langeval turul ei ole mõistlik katse-eksitusmeetodil strateegiat kasutada, sest see raiskab ressursse. Samuti on unikaalset strateegilist positsiooni on väga raske leida, kuna turg on ettevõtetest täis. 15. Milles seisneb firma Procter &Gamble avatud innovatsiooni strateegia? P&G avatud innovatsioon hõlmab klientide kaasamist tootearenduse protsessi, koostööd teiste ettevõtetega (strateegiliste liitude loomine), osalemist koostöövõrgustikes, koostööd avaliku sektori institutsioonidega, ülikoolidega, teadusasutustega, teadlastega, ettevõtjatega jne. Veel kasutab P&G patentide väljalitsentsimise strateegiat.
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4
· Kriteeriumide hindamine · Alternatiivide väljaselgitamine · Alternatiivide analüüs- iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumitega. Kui hinded on erinvad, tuleb arvestada kaalutud hinne= kriteeriumi osatähtsus X vastava kriteeriumi hinne. · Parima alternatiivi valik. Väga oluline samm, kasuta rühmatööd · Otsuste rakendamine. Otsus tehakse teatavaks neile, keda see puudutab, rühmatöö. · Otsuse efektiivne määramine · Kui problem jäi püsima: võib problem olla määratud ebaõigesti, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead. Otsuste liigid: programmeeritavad otsused tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jab üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele probleemide jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud.
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii].
suhtekorraldus, vastastikune suhtlemine, müügisoodustused, müügiloteriid (mängud, autode loosimised, jne), artiklid toodetest, avaliku tähelepanu leidmine, sponsoreerimine, jne. Identiteedi tase (Identity). Siia kuuluvad kliendid, kes on tootega juba tutvunud, kelleni on toode jõudnud. Kliendid, kes kannavad või kasutavad toodet uhkusega. Ja arvatavasti ostavad sama ettevõtja erinevaid tooteid ka edaspidi, samastub sellega, peab osaks endast (N: spordirõivabrändide kasutajad- kellele NIKE, kellele Adidas). Ühenduse tase (Connection). Siia kuuluvad toodetest huvitatud kliendid. Ehk siis inimesed, kes on ettevõtte toodanguga juba tutvunud, on sellest huvitatud ja soovivad enam infot uute võimaluste ja kaupade vastu. Suhtleb ettevõttega ostude vahel- järelhooldus, uued mudelid, info. Mida tihedam on suhtlus, seda tõenäolisem on, et jääb kliendiks. Samuti ka negatiivne võimalus- tekib arvamus, mida valjuhäälselt edastatakse (foorumid). Kogukondlik tase (Community)
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
toodete hulk suur ja need on muutunud sarnasteks. Tarbijal raske tajuda erinevusi, oluline tegur hind. Küpsusfaas kestab selle ajani, mil turule ilmub täiesti uus toode. Langusfaas – kui turule tuleb uus toode, mis asendab vana, siis on kätte jõudnud selle vana toote turu langusfaas. Selles faasis on hinnakonkurents eriti tugev. Käive langusfaasis tuleneb vana toote kõige lojaalsematest klientidest ja tarbijatest, kes võtavad uuendusi vastu aeglaselt. Kaubamärgi ja brändi olemus: Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest toodetest. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkideregistrisse kandmisega. Tänapäeval on bränd väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha
inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida
· orienteeritus tarbijale; · turu valmisolek äriidee realiseerimiseks; · vajalike teadmistega inimeste olemasolu; · realiseeritavus - võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne). · mingil põhjusel raskesti kopeeritav 17. Võimaluse aken mõiste. "Võimaluse aken" on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: · Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. · Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 18. Ettevõtja ärivõimaluste märkajana ja ärakasutajana. Võimaluste allikad. Ärivõimaluse leidmiseks: Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi), leia ja lahenda probleem, täida lünk turul.
STRATEEGIA ELLUVIIMINE: inim-, finants- ja organisatsiooniliste ressursside planeerimine ning süsteemide ülesehitamine 82. Turunduse strateegiline planeerimine 83. ... on tulevikule orienteeritud järjepidev ja loogiline protsess, mille käigus püstitatakse turundus-eesmärgid ja nende saavutamise meetodid. 84. ... hõlmab järgmisi valdkondi (3C-d): 85. KLIENDID (customers) kes nad on, kus, millal ja kuidas nad ostavad, mis neid motiveerib, kuidas turg on segmenteeritud jne 86. KONKURENDID (competitors) kes nad on, milliseid strateegiaid nad kasutavad, mis on nende tugevused ja nõrkused, jne 87. VÕIMED (capabilities) mis on ettevõtte tugevused ja nõrkused turusegmentides, kus ta tegutseb, millised investeeringud on vajalikud, kuidas oleks kõige otstarbekam kasutada olemasolevaid ressursse jne 88. Kõige olulisem väljund turunduse strateegilisel planeerimisel on
turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest. Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised. 13
Korporatsiooni strateegia arvestab kogu organisatsiooni, püüab määratleda erinevate tegevusalade prioriteedid- käitseb organisatsiooni tervikuna. Strateegiad: 1-peastrateegia 1.1 stabiilsuse strateegia- turuosa säilitamine 1.2 kasvustrateegia- turuosa kasvatamine MC Donalds 1.3 kärpimise strateegia- Kodak 1.4 kombinatsioonistrateegia- arendab üht valdkonda, tõmbab kokku teist valdkonda General Motors 2. korporatsiooni portfolio analüüs e BCG maatriks 2.1. tähed- suur turg, suur kasv- perspektiivikas 2.2 rahalehmad- suur turg , väike kasv- hea saab toetada tähti 2.3 küsimärgid- väike turuosa, suur kasv pole selge kas investeerida rohkem või hoopis loobuda 2.4 koerad- väike turuosa, väike kasv- suudavad vaevu toime tulla oma kulude katmisega. Maatriks eeldab, et äri arenedes toodangu hulk suureneb ja kulutused tooteühikule vähenevad. Portfoolio eeldab,et ettevõttel on mitmeid tooteid või ärisid. 14. strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad 1
Ettevõtte tunnuslause (slogan) Omavad tähtsust eelkõige turundussuhtluse seisukohalt Registreeritakse ettevõtte kaubamärgina EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Seisukoht: Eesmärke püstitavad ettevõtte omanikud, juhid aga tegelevad eesmärkide saavutamisega. Ettevõtte pikaajalisele edukusele ja tema väärtuste kasvule mõjub hästi see, kui eesmärkide püstitamisel arvestatakse tasakaalustatult erinevate huvigruppide eesmärkidega. Võimalikud huvigrupid: Omanikud Juhtkond Töötajad 9 Kliendid Hankijad Kreeditorid Omavalitsused Eesmärkide sõnastamine Prioritiseeritus Mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus Keskendatus tulemusele, mitte tegevusele Seotus kindla ajakavaga (tähtaeg) Reaalsus - pingutust nõudvad, kuid saavutatavad Omavaheline kokkusobivus Aktsepteeritus töötajate poolt
toodete arvuga Tooteseeria on liiga lühike kui kasumit saab suurendada sinna toodete lisamisega ja liiga pikk kui kasumit saab suurendada toodete eemaldamisega. Tooteseeriat saab venitada ehk ettevõttes suurendab tooteseeriat väljapoole senise tooteseeria piires. Venitada saab ülespoole, kui toodete mainet soovitakse muuta paremaks ja eksklusiivsemask. Venitamine allapoole , kui lisatakse tooteid mis on odavamad ja lihtsamad või kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on katmata turg ja tahetakse konkurentidest ette jõuda. Võib venitada ka mõlemale poole korraga kui ettevõtte sortiment on keskel, seega lisatakse hinnalt odavammaid ja eksklusiivsemaid tooteid. Tooteseeria täiendamine, tähendab et tootesarja piires lisatakse uusi tooteid aga sihtsegment jääb samaks. Oluline on jälgida et tooteid ei tekiks liiga palju, sest see võib tarbijad segadusse ajada. Lisatavad tooted võiksid olla olemasolevatest märgatavalt erinevad. Bostoni maatriks
e. Millised on edasised arenguplaanid? 18. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. · Ärivõimaluse omadused a. Atraktiivne b. Õigeaegne c. Kestev d. Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust 19. Võimaluse aken (window of opportunity) mõiste. "Võimaluse aken" on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: · Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. · Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....). · Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) · Leia ja lahenda probleem · Täida lünk turul 21. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus.
esemelised). Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega. 3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid. Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
See juures paigutavad nad ressursse ümber 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses.
î ühisettevõtte eesmärk: välispartneri eesmärgid ja strateegiad, kohaliku partneri eesmärgid ja strateegiad, eesmärkide kokkulangevus î nõudmised kummalegi partnerile: kohaliku keskkonna tundmine, isiklikud sidemed kohalike tootjatega, tarbijatega. D olemaoleva firma ost või ülevõtmine - omandamine võib esineda neljas vormis: î horisontaalne - omandatava firma tootmise suunitlus ja turg langevad kokku omandava firma omadega î vertikaalne - omandatavast firmast saab kas toorainega varustaja või omandava firma toodete tarbija î kontsentriline - omandataval firmal on sama turg, kuid erinev tehnoloogia või sama tehnoloogia aga erinev turg î konglomeraatne - omandatav firma on teistsugusest tööstusharust, kui omandav firma. Eeldused: lihtne ligipääs kapitalile või vaba kapitali olemasolu.
..........................15 6.2 Muudatuste juhtimise protsess...........................................................................15 6.3 Hinnang muudatuse juhimise protsessile...........................................................15 7 Töörahulolu uuring....................................................................................................16 7.1 Töö ja töötingimused XXX AS-is......................................................................16 7.2 Juhtkond ja juhtimine.........................................................................................17 7.3 Küsitluse tulemuste graafiline kujutamine.........................................................17 7.3.1 Töö ja töötingimuste küsimuste bloki graafiline käsitlus............................17 7.3.2 Juhtkonna ja juhtimise küsimuste bloki graafiline käsitlus.........................18 8 kokkuvõte................................................................
3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 50. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjuseid. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Vastuseisu põhjused: Isiklikud huvid; • Usaldamatus töötajate ja juhtkonna vahel; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksustevahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. Näiteks: Ettevõtte juhtkond on otsustanud kolida kontori uude asukohta, kuid sellest ei ole konkreetselt ja selgelt kollektiivile räägitud. Nii on tekkinud töötajates trots uue kontorihoone vastu, sest neil on puudulik informatsioon. 51. Selgitage mõistet „õppiv organisatsioon“. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Õppiv organisatsioon on organiseeritud inimkogum, mis on pidevas arengus nii kogumi kui ka invidiidide tasandil. Väärtustab uusi teadmisi ja ideid. Näiteks, kui ettevõte korraldab kogu
3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 50. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjuseid. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Vastuseisu põhjused: Isiklikud huvid; • Usaldamatus töötajate ja juhtkonna vahel; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksustevahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. Näiteks: Ettevõtte juhtkond on otsustanud kolida kontori uude asukohta, kuid sellest ei ole konkreetselt ja selgelt kollektiivile räägitud. Nii on tekkinud töötajates trots uue kontorihoone vastu, sest neil on puudulik informatsioon. 51. Selgitage mõistet „õppiv organisatsioon“. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Õppiv organisatsioon on organiseeritud inimkogum, mis on pidevas arengus nii kogumi kui ka invidiidide tasandil. Väärtustab uusi teadmisi ja ideid. Näiteks, kui ettevõte korraldab kogu
3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 50. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjuseid. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Vastuseisu põhjused: Isiklikud huvid; • Usaldamatus töötajate ja juhtkonna vahel; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksustevahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. Näiteks: Ettevõtte juhtkond on otsustanud kolida kontori uude asukohta, kuid sellest ei ole konkreetselt ja selgelt kollektiivile räägitud. Nii on tekkinud töötajates trots uue kontorihoone vastu, sest neil on puudulik informatsioon. 51. Selgitage mõistet „õppiv organisatsioon“. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Õppiv organisatsioon on organiseeritud inimkogum, mis on pidevas arengus nii kogumi kui ka invidiidide tasandil. Väärtustab uusi teadmisi ja ideid. Näiteks, kui ettevõte korraldab kogu
annaabi.ee 
