Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
egopsühholoogiaga tähtsuse poolest, mis omistatakse keskkonnale, tegevusele, enesega toimetulekule ja identiteedile (Germain, 1978), kuigi mõlemad ideestikud on kontseptuaalselt erinevad ja kasutatavad ka iseseisvatena. 'Elu mudel' käsitleb inimesi pidevalt adapteeruvaina interaktsioonis oma keskkonna paljude erinevate aspektidega. Nad ühtaegu muudavad keskkonda ja muutuvad selle mõjul. Kui me suudame areneda muutuse kaudu ja seda toetab keskkond, toimib vastastikune adaptatsioon. Sotsiaalsed probleemid (näit. vaesus, diskrimineerimine, stigma) reostavad sotsiaalset keskkonda ja vähendavad vastastikuse adaptatsiooni võimalusi. Elussüsteemid (inimesed üksikuna ja gruppides) peavad püüdma säilitada head kohanemist oma keskkonnaga. Me kõik vajame rahuldavaid sisestusi (näit. infot, toitu, ressursse), et end säilitada ja areneda. Kui transaktsioonid rikuvad adaptiivset tasakaalu, järgneb sellele stress, mis põhjustab
kemosensorid – tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) osmosensorid – reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) valutundlikud – vabad närvilõpmed Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Nende hulgas on: aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid Merkeli rakud – kogunenud sensorelundisse
). Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese operatsiooni tühistada. Idee on võime enda jaoks ideid ümber pöörata. Kõrgemal arengutasemel mitte ei jälgi miks mingi asi juhtub vaid katsetan samm-sammult erinevaid asju. Ehk siis operatsioonid on sel tasemel, et suudad mingi kõrgema taseme skeemi välja mõelda kuidas midagi selgitada või katsetada. Intelligentsuse funktsioonid: *) adaptatsioon - kohandumine. *) assimilatsioon - väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks rinna imemine, näiteks mäng. Ehk siis õpib muutma keskkonda selliselt, et see vastaks tema huvidele. *) akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Näiteks matkimine, ehk siis laps muudab ennast maailma järgi. Areng toimub kahe protsessi - assimilatsionni ja akommodatsiooni abil. Algselt on neid kahte protsessi keeruline eristada
(footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – stiimuliga harjumine. ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine Nägemine. Valgust võtavad vastu fotoretseptorid. Värvitaju on trikromaatiline – ülejäänud värvid nende kombinatsioonist tulnud. Lühike lainepikkus - sinine Keskmine lainepikkus - roheline Pikk lainepikkus – punane Nt. liikudes valgustatud toast vähem eradasse tuppa siis see kujundab järelkaja musta täpina. Kuulmine.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine.
Sporditreeningu seisukohalt pakub enam huvi organismi kestusadaptatsioon, mis formeerub nelja astme kaudu: 1. kiiradaptatsiooni efekti mitmekordse kordamise kaudu sportlase organismi funktsionaalsete ressursside süstemaatiline mobiliseerimine; 2. kasvavate koormuste süstemaatilisel kasutamisel toimuvad organismis funktsionaalsete süsteemide struktuursed ja funktsionaalsed ümberehitused; 3. saavutatakse organismi püsiv pikaajaline adaptatsioon, mis väljendub vajalikus reservis tagamaks organismi süsteemide funktsioneerimise uuel tasemel ning funktsionaalsete struktuuride stabiilsus; 4. organismi negatiivne reaktsioon ülemääraste pingutuste, puuduliku toitumise, mitteküllaldase puhkuse, jms korral. Ratsionaalselt ülesehitatud treeninguprotsess eeldab kolme esimest adaptatsiooniastet, mille kaudu toimub organite (süda) ja funktsionaalsete süsteemide (aeroobne metabolism)
Triatsüülglütseroolide süntees ja lagundamine rasvkoe rakkudes. Glükoosi funktsioon rasvkoes 17. Maks kui metabolismi tsentraalne organ. Glükoosi homeostaasi tagamine, lipiidide metabolismi regulatsioon. Metaboolsed kütused, mida kasutatakse maksas 18. Insuliini, glükagooni ja epinefriini toime Vere glükoositaseme kontroll insuliini ja glükagooni poolt 19. Metaboolse kütuse reservid inimese organismis 20. Näljaga kaasnevad metaboolsed muutused. Adaptatsioon pikaajalise nälja korral, muutused metabolismis ajus ja valkude lagundamisel 21. Diabetis mellitus: insuliini puudumine NUKLEOTIIDIDE BIOSÜNTEES 1. Loetlege nukleotiidide põhilised biokeemilised funktsioonid. DNA ja RNA eellasmolekulid, keemilise energia kandjad (ATP, GTP), makroergiliste ühendite koostises, koensüümide koosseisus, sekundaarsed virgatsmolekulid, aktiveeritud vaheühendid. 2. Kujutage oluliste puriin- ning pürimidiinnukleotiidide struktuurid.
See, mida me näeme (värvus suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilisest omadusest, vaid ka sellest, millised onpunkti ümbrusest kujutise osade omadused (искожение реальности). Восприятие так же зависит от того, что мы воспринимали до или после: - heli kõrgus või valjuse hindamine - liikumise suuna - orentatsiooni või vormi tajumine - raskuse võrdlemine Kutsub kohanemine ehk adaptatsioon mingi omadusega esile mõningate järgmise tajukujundite teatud liiki monutuse. Kaks protsesse liiki: 1) iseeneslikud (spontaansed) - erinevus ümbritsevast taustast (kokteilipeo fenoment). 2) juhitud - erakordne tähtsus Taju valivus ja tähelepanu - suuname oma tahtliku tähelepanu kord ühele, kord teisele asjale. 19 Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon hädavajalik
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
1. DNA → valk 2. info kandumine valgult teistele molekulidele 3. info kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja talitluse 4. info elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis 1. diferentseerumine - eri rakutüüpide ja kudede tekkimine) 2. morfogenees - alates molekulaarstruktuuridest lõpetades organitega ja tervikorganismi anatoomilise ehitusega 3. kasvamine 69. Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon? Teatud geneetilise potensiaali realiseerumine antud keskkonna tingimuses. Mitte kunagi ei realiseeru kogu indiviidi geneetiline potensiaal. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud. Kõikides rakkudes on gen info küll identne, aga erinevatel perioodidel on erinevad genoomipiirkonnad aktiivsemad. 71
Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt
informatiivsed tunnused. Kontrastiefekt – mitme sama modaalsusega ärritaja objektiivse erinevuse subjektiivne võimendamine tänu ajalisele või ruumilisele lähedusele (simultaankontrast, suktsessiivkontrast), nt pärast magusat tundub hapu jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. – positiivne – tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel. – negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel. Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon.
30 cm läbimõõduga valge · Eufootilise fööndi e litoraali 3 ketas, mis on kinnitatud mõõtnööri alajaotist: külge). Mõõdetakse sügavust, mille · Supralitoraal kõige ülemine e. nn. juures ketas pole enam nähtav. pritsimise vöönd, see on veepiirist · ülevalpool asuv ala, kuhu ulatuvad · Engelmanni teooria: Kromaatiline lainete pritsmed. adaptatsioon e. värvuseline · Eulitoraal - perioodiliselt tõusu ajal kohastumine. üleujutatav ja mõõna ajal kuivaks · Veetaimede fotosüntees saab jääv ranna-ala. Lainetus mõjutab. toimuda ainult kindlates · Sublitoraal - alaliselt vee all olev valgustingimustes. Oluline on nii mereala, mille alumiseks üldine valgusenergia hulk kui ka sügavaimaks piiriks on selle kvaliteet, st
Erinevatel tajumodaalsustel on erinevad funktsioonid ja ülesanded. Kontaktsed meeled: - somatosensoorne tundlikkus (sh kinesteesia, puutetundlikkus, tasakaalumeel..) - maitsmine ja mittekontaktsed meeled: - haistmine (osaliselt..) - kuulmine - nägemine Iga meelesüsteemi töös eristatavad 3osa: 1)sensorid e retseptorid; 2) aferentsed juhteteed; 3) KNS struktuurid ja seonduvad suuraju (sh ajukoore) osad. Maitsmise puhul toimib laialdane sensoorne interaktsioon ja adaptatsioon. Mõjutavad: lõhn, temperatuur, harjumuspärasus, suitsetamine, teised maitsed, vajadused (nälg!). Adaptsiooni bioloogiline mote on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritjate aistmise inteniivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline: positiivne ja negatiivne.
isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse. (Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises. Adaptsioon on üks aistingute seaduspärasusestest (lisaks on kompensatsioon ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel). Erinevatele eluorganismidele on evolutsiooni käigus välja kujunenud just tema elukeskkonnas
seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil: Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise
Punase-rohelise värvipimedus: keskmise ja pika lainepikkuse kolvikesed kahjustatud. Oponentrakud taalamuse lateraalses genikulaartuumas Süntees: Kolme tüüpi kolvikesed signaliseerivad vastandrakke. Näide: Lühikese lainepikkuse kolvikesed saadavad erutussignaale, pika lainepikuse kolvikesed pidurdussignaale. erutussignaal suurem pidurdussignaalist, tajume vastavat värvust. Värvi konstantsus objekti pinna värvuse tajumise suhteline sõltumatus valgustusest. 1. Kromaatiline adaptatsioon – valguse tundlikkuse vähenemine aja jooksul. 2. Tuttavus 3. Lokaalne kontrastsus –vahetu taustaga võrdlemine (kulöörikontrast). 4. Globaalne kontrastsus – kogu nägemisväljast peegelduva keskmise valgusega võrdlemine. 3.2. Ajataju peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. 3.3. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub
ebaadekvaatne signaal. Kõik meeled koos 1010 bit/s. Üks närvikiud kuni 1000 bit/s.(1ms üks AP!!). Teadvusega tajutud u 100 bit/s.Psühhofüüsikalised infovood : nägemine 40, kuulmine 30, nahk 5. 41) Sensorite talitluse üldpõhimõtted. Transduktsioon sensorites. Sensoripotentsiaali omadused. Sensoripotentsiaali transformeerumine aktsioonipotentsiaalide jadaks. Ärriti tugevuse kodeerimine meelesüsteemides. Adaptatsioon sensorites, selle biofüüsikalised mehhanismid ja bioloogiline tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed: kemoretseptorid termoretseptorid Osmoretseptorid
mürgitust (paljud taimsed alkaloidid on mürgid). Tugev mõru maitse vallandab kergesti okserefleksi. Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja
Migratsioon suurendab populatsiooni efektiivset suurust. Takistab alleelide fikseerumist. Migratsiooni määr (m) >> mutatsiooni määra (m). On väga oluline faktor näiteks loodusliiku mitmeklesisuse või populatsioonide säilitamisel, sest looduskaitseliselt või inimtegevuse tulemusena sageli populatsioonid fragmenteeruvad ja geenide vool nende vahel katkeb. Tuleb kunstlikult migratsiooni suurendada. Suur geeni vool on alati populatsiooni piirialadel. Looduslik valik ja adaptatsioon: Populatsioonide kasv on eksponentsiaalne; seda piiravad ressursside puudumine (tekib olelusvõitlus indiviidide vahel). Ei ole olemas kahte ühesugust indiviidi, seepärast on populatsioonis geneetiline varieeruvus ja see võib olla suur. Varieeruvus on oluline kui ta on pärilik. Olelusvõitlusest tingitud isendite elulemus ei ole juhuslik, vaid vähemalt osaliselt tingitud isendite pärilikest omadustest ja tunnustest. Paljude
alkaloidid on mürgid). Tugev mõru maitse vallandab kergesti okserefleksi. Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga
piisavad ega vajalikudki. Vastetest ei piisa selles mõttes, et ainult vaste andmisel jääb mõiste endiselt avamata. Kui juhtub nii, et sihtkeele termin on ühetähenduslik ja see tähendus on kasutajale lähteteksti konteksti arvestades kindlalt teada, siis saab vajadus küll rahuldatud. Näite 35 98 Terminoloogia sarnased sõnastikuartiklid aga ei täida lugemiseesmärki mitte mingil määral, sest kes teab, mis on adaptatsioon, teab sama hästi, mis on adaptation. (35) adaptation – adaptatsioon On veel hea variant, kui lugeja ei tea, mis on adaptatsioon. Halvem on olukord, mida Alain Rey on nimetanud pseudomõistmiseks – lugeja arvab end sõna tähendust teadvat, aga tegelikult teab viisil, mis erineb teksti autori kavatsetust või vähemalt mille kohta pole teada, kas see erineb kavatsetust või mitte. (36) pedestrian – jalakäija Paljud eesti keele kõnelejad teavad, et jalakäija on inimene, kes
Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Ajalis- ruumilised mõjud nägemises: Adaptatsioon ja kontrast Adaptatsioon Valgusadaptatsioon võimaldab meil selgelt näha valguse suure intensiivsuse puhul ja jätab meid raskustesse heledasti valgustatud ruumist nõrgalt valgustatud ruumi mineku esimestel hetkedel. Pimedusadaptatsioon võimaldab meil näha nõrgalt valgustatud keskkonnas ja tekitab "lõikavalt heleda valguse" tunde ootamatul valguse süütamisel pimeduses. Kolvikeste pimedusadaptatsioon on umbes 3 korda kiirem kui kepikestel.
metslased või tsiviliseeritud. Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, samas ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi. 1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend Mitmekülgne ameerika humanitaar & sotsioloog William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society. Teatud hulk inimeste kohanemisi oma keskkonnaga moodustab nende kultuuri või tsivilisatsiooni. Need kohanemised on saavutatakse ainult läbi tegevuse varieerimise, selektsiooni ja pärimise kombinatsioonis. The sum of men's adjustments to their life-conditions is their culture, or civilization
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
