B-i organismid sõltuvad nii KK-st kui ka üksteisest. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsad.) Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees on organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismist eraldumisest surmani. 15
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
valu põhjust, vaid valu tunde. · Alkohol, nikotiin, narkootikumid võtavad mediaatoraine koha üle ning hiljem ei suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida. · Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks. Meeleelundid · Võtavad välis- või sisekeskkonnast infot ning edastavad selle. · Ärritus peab olema piisavalt tugev. · Kohastumine ehk adaptatsioon meeleelund harjub signaali teatud tugevusega ega reageeri sellele enam või ei reageeri nõrgemale signaalile. Ei kohane valumeel. · Silmad, kõrvad (seal on ka tasakaalumeel), nina, keel, nahk, siseelundite retseptorid. Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem. Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, hormoonid erituvad otse verre.
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .........................................................
hormooni kohustuslik koostisosa (kilpnäärmes sisaldub üle 90% kogu organismis olevast joodist). Kilpnäärmel on kindel osa teiste endokriinsete näärmete neerupealiste, munasarjade, kõhunäärme tegevuse koordineerimises. Nimetatud näärmete hormoonid 5 kontrollivad omakorda väga paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse, millest olenevad organismi arenemine ja paljunemine, adaptatsioon (kohanemine) ja vastupidamine väliskeskkonna tegurite toimele ning lõppkokkuvõttes elu võimalikkust üldse. Joodipuudlikkusega naistel esineb sagedamini raseduse katkemisi, aeglustub üsasisene loote arenemine, suureneb surnultsündinud laste arv ja vastsündinud laste suremus. Rasketel juhtudel täheldatakse joodi defitsiidi korral kaasasündinud anomaaliaid (väärarenguid) kõõrdsilmsus, kurt-tummus, kretinism. Täiskasvanutel täheldatakse joodivaeguse korral üldist
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
tugevad mehhanismid inbreedingu vältimiseks – inimahvide puhul inbriidingu korral 30% fitnessi langus ühe põlvkonna jooksul. noorloomad aetakse karjast ära, tihti ainult ühe soo esindajad (nt emased roteeruvad, isased paigas). inbriidingu väljenduseks võib olla vähenenud viljakus, geneetiliste haiguste suurem sagedus, aeglasem kasv, suurem väikelaste suremus, etc. samuti teevad haigused rohkem kahju, kui populatsioon on geneetiliselt sarnane. 5. Adaptatsioon, fitness fitness (kohanemus) w – suhtearv, mis kirjeldab ühe indiviidi järeltulijate arvu suhet populatsiooni keskmise suhtes. absoluutne kohanemus – kindla genotüübiga isendite arvu suhe kahes põlvkonnas 1) kui fitness on 1, on isend valikuliselt neutraalne 2) kui fitness on suurem kui 1, on isend valikuliselt positiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis levima
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6
Selline värvipimeduse vorm on Koostanud M. Kolga 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk daltonism. Värvuste eristamise kontrollimiseks on kasutusel värvitabelid. http://www.flowershopnetwork.com/images/newsletter/color_wheel.gif Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. See on adaptatsioon. Ereda valguse puhul võtavad valgusärritusi vastu ainult kolvikesed. Kepikestes on sel ajal nägemispurpur täiesti lagunenud, nad ei funktsioneeri. Kui inimene ereda valguse käest äkki pimedasse satub, siis ei näe ta algul midagi. Pikkamööda taastub võrkkesta kepikestes nägemispurpur ja tekib videvikunägemine. Akommodatsioon
Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Koaktsiad organismide vastastikused suhted Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K
to any other species. The experiences and therefore the realities of two different organisms are incommensurable with one another. In the world of a fly, says Uexküll, we find only "fly things"; in the world of a sea urchin we find only "sea urchin things" (Cassirer, 1953, p. 41). Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse niÓÓi < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil. Beheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859-1924) lõi oma tropismide teooria. Quite early, other Germans came to Loeb's support, among whom the best known were Th.Baer, A.Bethe and J. von Uexküll. In 1899 these three men published a joint paper in
· Homeostaas on dünaamiline reaktsioonide langus mitokondrites tasakaaluseisunnd, selle korral on · Väheneb prolifereeruvate rakkude hulk, organismi sisekeskkond suhteliselt suureneb muteerunud DNAga rakkude konstantne stabiilse sisekeskkonna hulk säilitamine. 9. Mis on adaptatsioon, pöörduv kahjustus, · Haigus on kõrvalekalle homeostaasist, pöördumatu kahjustus ? põhineb patoloogilistel muutustel · Adaptsioon muutus rakkudes, mis on rakkudes tingitud pöörduvast kahjustusest 3. Homeostaasi näited. · Pöörduv kahjustus taastub, ei põhjusta
Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole supermaitsja, sest mulle meeldib süüa erinevat toitu. (mõru, magus, happu, soolane) ja mul ei ole ülemaitsetundlikust. Supermaitsjad on inimesed,kes näivad olevat tohutult tundlikud mingite kindlate maitsete
Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Meeltele ühine füsioloogiline protsess: väliskeskkonna stiimul meeleorganite retseptorid/sensorid transduktsioon sensoorne kodeerimine info liigub ajju. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Ülimaitsetundlikke on ligi 25% inimestest (25% maitsetundetud ja 50% keskmised). See
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.Ülemise ja alumise absoluutse läve kõrgus on muutlik. 25 Analüsaatori tundlikkus emuutumises omab erilise koha adaptatsioon meeleorgani tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade kohanemine pimedusega, või pikaaega viibides täissuitsetatud ruumis nõrgeneb haistmismeele tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru
suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi – suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.Ülemise ja alumise absoluutse läve kõrgus on muutlik. Analüsaatori tundlikkus emuutumises omab erilise koha adaptatsioon – meeleorgani tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade kohanemine pimedusega, või pikaaega viibides täissuitsetatud ruumis nõrgeneb haistmismeele tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru
Kloonimine - DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kobarloode (moorula) - sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Kohanemine - individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine - (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või
Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis
liigutuste sooritamise aega, liigutusvilumuste hulka jm. Koordinats on võimalik mõjustada alates 5-10 aasta vanusest, arengut ja formuleerimist saab mõju ümmarguselt 10 a. Nende kombinatsioone, täiuslikkust ja parandamist veel 10 a. Hindamine: ,,flamingo" tasakaalutest, *osavus- ja koordinatsiooni H-d, *mitmesugused takistusjooksud erinevate ül MILLISED ON KEHALISE TÖÖVÕIME SUURENDAMISE BIOKEEMILISED MEHHANISMID? Adaptatsioon on organismi kohanemise protsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega Treeningharjutused põhjustavad ainevahetusjääkide kuhjumise ja muutuse hormoonide produktsioonis. Need omakorda soodustavad taastumisperioodil adaptiivset valgusünteesi, mis kajastabki treenituse teket. Treeningul sooritatud harjutuste iseloomust sõltub, missuguseid valke organismis kõige enam taastootma hakatakse. Üldine adaptatsioonimehhanism ÜAM koosneb: 1
Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja
· Keskkonnast põhjustatud hälve Populatsiooni fenotüübiline varieeruvus · Fenotüübiline varieeruvus · Genotüübiline varieeruvus · Keskkonnavarieeruvus e. keskkondlik hajuvus VT = Vg + Ve 1. Päritavus Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel · Keskkondlikkus (proportsioon C2) · Alleelide dominantsuse ja epistaatilise toime mõju (D2) 1. Adaptatsioon · "Geneetilised" sugulased · "Keskkondlikud" sugulased · Konkordantsuskoefitsient PÄRITAVUS on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis Statistiliselt väljendub 0 1 1 tähendab, et kogu muutlikkus on geneetiline, 0 tähendab, et kõik erinevused tulenevad keskkonnast Paljude tunnuste korral (k.a. intelligentsus, isiksusomadused) on päritavus ca 0,65, s..t. 2/3 on määratud otse
mootor, täiturmehhanism, käitusmehhanism, lüliti, lülitushoob, täitur, täiturseade (Merriam-Webster) 2. ADJACENT - very near, next to, or touching - külgnev, lähedalasuv (Cambridge Dictionary) 3. ADJUST - alter or move (something) slightly in order to achieve the desired fit, appearance, or result - kohandama, häälestama, kohanema (Oxford Dictionary) 4. ADOPTION - accepting or starting to use something new - omaksvõtt, adaptatsioon (Cambridge Dictionary) 5. ALLIANCE - a union or association formed for mutual benefit, especially between countries or organizations - liitumine, liit, allianss (Oxford Dictionary) 6. ANNEX - add as an extra or subordinate part, especially to a Document - , lisa, juurde andma, juurde panema, liidendama, liitma - (Oxford Dictionary) 7. ANOMALY - something that deviates from what is standard, normal, or expected - anomaalia, hälve (Oxford Dictionary) 8
suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Evolutsiooniline adaptatsioon e. pärilikku kohastumist-põhineb geeni pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Muutused esinevad kõigil liigi isenditel. Keskkonnatingimuste muutudes jäävad ellu tugevamad või selle uuele tingimustele vastavad isendid. Sellist valikut nim, looduslikuks valikuks.Sugupõlvede jooksul vähehaaval toimuvat pärilike omaduste päärdumatut muutust nim. evolutsioonks. Väljasuremine-põhjused: Suur kasv-peetakse meelsasti jahti, spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud
Aistingud aitavad mitte üksnes sedastada mingite ärritajate olemasolu, vaid ka märgata ja hinnata ärritajate erinevusi ja muutumist. Selles ilmneb tundlikkus erinevuste suhtes ning vastavaks erimõisteks on ERISTUSLÄVI. Seda mõõdetakse kui minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel(vaevumärgatava) erinevuse aistinguis. Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle ärritajaliigi suhtes. Kõige levinum nähtus on ADAPTATSIOON, mille tulemusena läved suurenevad ja tundlikkus väheneb. See on kohastumuslikult otstarbekas organismi ja närvisüsteemi reageering, sest pidevalt liiga tugevasti reageerides raisatakse bioloogilisi ressursse, väsitatakse süsteemi ja tekitatakse tähelepanuvajakuid muude, uute ärritajate märkamises. Seega adaptatsiooni KOHASTUMUSLIK FUNKTSIOON on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastutvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid: · Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Sellise protsessi tagajärjeks on vastus valikule. Kui
J.Mark Baldwin 1. Koolkond arengupsühholooge NB! Biogeneetiline seadus jaatas, et ontogenees kordab fülogeneesi, kuid mitte ainult füüsilises kujus vaid ka vaimses /intellektuaalses vormis eellaste ajalugu (näit lapsed ronivad puu otsa seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?) Assimilatsioon-akommodatsioon. Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
a) Intensiivsus – stiimuli tugevus. Minimaalne vajalik tugevus aistingu tekkeks e. alumine lävi ja stiimuli maksimaalne tugevus samalaadse aistingu tundmiseks (nt kuulmisaistingu muutus liiga valju heli korral valuaistinguks) e. ülemine lävi; b) Kvaliteet - Omavahel ei saa võrrelda erinevaid aistinguid, aga saab võrrelda sama aistingu eri kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv; c) Aeg – aistingu kujunemise kiirus; d) Ruum – aistingute abil saab leida ärritaja asukohta; e) Adaptatsioon –ärritajaga kohanemine; f) Kompensatsioon – ühe aistinguliigi korvamine teisega; g) Sünesteesia – teisese aistingu teke. Taju: peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Loob aistingutest saadud informatsioonist tervikstruktuuri. Taju omadused. a) püsivus – inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud; b) valivus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev; tähtsus; mõni omadus on
territoriaalsest aspektist populatsioon on ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Kohanemine e isendiline adaptsioon, toimub organismi elu jooksul. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Kohastumine e evolutsiooniline adaptsioon, toimub paljude põlvkondade kestel. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri
Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole. Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene. 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitse-tundlikkus. Naised > Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja "mõru maitse geeni" TAS2R38"supermaitsja" haplotüüp Valged < Mustanahalised 10
tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16. Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon ärritajaga kohanemine Apertseptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühilsest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on? Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas.
Tajumine on tegelikkuse tunnetamise 1. aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile. jaotatakse meelte järgi nägemis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks Aistingute seaduspärasuses adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine; kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ehk teiseste aistingute teke. Taju Taju on objekti terviklik peegeldus teadvuses. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: lähedus suletus sarnasus hea jätk Taju omadused Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid
mineraalained vähelahustuval kujul ja taimedele halvasti kättesaadavad. Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel Organismist lähtudes: · Toitumissuhted toitumisökoloogia · Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia · Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: · Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia · Maismaaökoloogia · Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid · olemasolu pole elu eelduseks
tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb) Ravimid- sümpatolüütikud, adrenoblokaatorid, trankvilisaatorid (bensodiasepiini derivaadid), Endokriinsüsteem Sisesekretsiooni- (sisenõre-) näärmeteks ehk endokriinseteks näärmeteks nimetatakse näärmeid, millel pole viimajuhasid
• intiimsus – isolatsioon Þ armastuse mõistmine • loovus – endasse tõmbumine Þ hoolitsusest aru saamine • integratsioon – lootusetus Þ tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896- 1980) • Kognitiivne areng • bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. • tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: • Aju ja närvisüsteemi küpsemine • Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse • Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Väikesed teadlased • Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid • Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine Skeemide areng Skeemid aitavad lastel adapteeruda: • Assimilatsioon - panna uus objekt vanasse skeemi • Akommodatsioon (ka kohanemine)- muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget kognitiivse arengu teooria 1) sensomotoorne 0- 2
metslased või tsiviliseeritud. Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi. 1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend Mitmekülgne ameerika humanitaarteadlane & sotsioloog William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society. Teatud hulk inimeste kohanemisi oma keskkonnaga moodustab nende kultuuri või tsivilisatsiooni. Need kohanemised saavutatakse ainult läbi tegevuse varieerimise, selektsiooni ja pärimise kombinatsioonis. The sum of men's adjustments to their life-conditions is their culture, or civilization
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). Veekogudes on hapestumisele tundlikud vähid, teod, karbid, karpkalalised ja lõhelised. pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad (Pinnularia) ja pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. Kohanemine, kohastumine Iga organismi kohanemist või kohastumist ümbritseva keskkonna teguritega nimetatakse adaptatsiooniks. Eristatakse: Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
