Agnese
ja Gabrieli lugu
„Viimse reliikvia “ jutustust lugema asudes uskusin, et see on järjekordne
igav ajalooline teos, mis mind külmaks jätab. Õnneks ma eksisin
rängalt, sest sellest sai minu viimase aja paremaid lugemiselamusi.
Mind võlusid eelkõige Agnes ja Gabriel, kelle suur armastus aitas rasketes olukordades üksteise nimel hakkama saada.
Need
kaks teineteisele loodud noort tõi kokku saatus. Esimest korda
kohtusid nad metsas, kus Gabriel Agnese kihlatu, Risbiteriga võitles.
Junkur polnud eriti osav ning Gabriel jäi Agnesele juba esimesest
korrast meelde, kuigi tutvustas end talupojana. Gabriel sai ennast
samal päeval veel kord tõestada, võites Risbiteri ka Kuimetsa
mõisa juures toimunud võitlusel.
Peale
venelaste Kuimetsa tungimist oli Gabriel ainuke, kes mõtles Agnese
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata
Vürst Gabriel Hans von Risbiter ratsutas teel koos Kaspar (Agnese isa) von Mönnikhauseniga ringi kui kohtas Gabrieli ja hakkas tüli norima, kuid viimase jõud käis esimese omast üle. Ka Agnes oli ratsutamas ning nähes mehi veendus, et Risbiter oli võitluses alla jäänud, sest tal polnud isegi mõõka enam käes. Kaspar von Mönnikhausen kutsus Gabrieli oma teenistusse, kuid viimane keeldus. Kuigi Gabriel tahtis Tallinna minna, kippusid ta jalad mõisameeste laagri poole, kuhu Kaspar teda selle õhtuni kutsunud oli. Ta otsustas laagrisse minna, kuhu jõudes võideldi veidi Risbiteriga, kuid Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud. Õhtul algas joomapidu ning Gabriel otsustas ööbida rohuaias. Paar tundi maganud tungisid venelased laagrisse ning oli kuulda püssipauke
ühe lapse (Emmi) käest halbade eluviiside pärast läbitungiva noomituse vastu võtma. Teiseks pandi Tarapita võõra auks ja terve seltskonna' lõbusaks ajaviiteks kunsttükke tegema. Ta oli kõrgesti koolitatud koer ja mõistis säherdusi vigureid teha, et uued sõbrad endale pisted kõhtu naersid ja Tarapita loojat kütsid, kes teda nii tähtsate annetega oli ehtinud. Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd
kubernerilt Etioopias haigla ehitamiseks tükikest maad. ,,Kas te siis ei tea, et meil käib siin revolutsioon? Kes praegu niisuguste asjade pärast muretseb?" selgitas kuberner naisele ülalt alla vaadates. ,,Jah," vastas naine kartmatult, ,,mina olen ka revolutsionäär. Aga minu revolutsiooni algatajaks on Jumal ja see seisneb armastuses." Naine sai maad ning võis rajada haigla. Kes oli see väike lihtne, peaaegu eatu näoga naine? Kahtlemata oli ta 20. sajandi erakordsemaid inimesi. Agnes Bojaxhiu nimi ei ole just eriti tuntud, kuid juba 70-ndate algul teati Euroopas, samuti paljudes kolmanda maailma riikides- kõige enam siiski Indias-, kes on ,,ema Teresa" ja millega ta tegeleb. Ta oli lihtne naine, arukas ja väga lihtne. Ta naeris meelsasti, alati spontaanselt. Ta lihtne päritolu väljendus tema välimuses, kogu tema olemuses ja viisis, kuidas ta asjade kallale asus. Ta on andnud rahu mõistele uue sisu. See pole niisugune rahu, millest räägivad poliitikud oma
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Isa oli perekonnapea, jutuajamise eestvedaja, ema kuulas ilma vahelesegamiseta. Külaliste aegu naeratas ema talle nii, nagu ta vahel ainult Levile naeratas. Ükskord lastetoast mööda minnes kuulis Sergei, kuidas Ariska luges Aleksandrile muinasjuttu. Pärast seda rääkis mees kohe naisele, et Saskale tuleb kasvatajanna võtta, kui nad ei taha, et pojast saaks harimatu inimene. Lapsehoidjad on liiga narri kõneviisiga. Puskinid pidasid väga lugu prantsusepärasest elust. Majja võeti terava ninaga Anna Ivanovna, kes hakkas lastele prantsuse keelt ja peeneid kombeid õpetama. Varsti selgus aga, et vanaeit sõi salaja laualt näpatud maiustusi, eksis jalutuskäikudel ära ja ajas selle laste kaela. Talle öeldi häbistavalt koht üles. Tema asemele võeti noor madame Lorge, ta püsis üle aasta. Ta oli tõeline prantsuse kasvatajanna, aga lastele pööras ta vähe tähelepanu
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kõik kommentaarid