Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dekameron - 2 novelli (6)

4 HEA
Punktid
Kaheksas päev
Esimene novell
Probleemid teoses:
1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis.
2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab.
Peategelase iseloomustus:
Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Kahjuks armus ta Ambruogiasse, ta püüdis seda saladuses hoida, sest ei teadnud , mida ta tegema peaks. Gulfardo tunded Ambruogia suhtes muutusid, siis kui Ambruogia nõustus Gulfardoga magama raha eest.
Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda tasuks oma ustava sõbra tunnistusel. Naise mehe naasedes tõi Gulfardo jututeemaks võla, ning sõnas, et ta oli selle juba naisele maksnud. Naine ei saanud seda laita ning pidi oma mehele raha maksma.
Novelli tunnused avalduvad selles teoses:
Vähe tegelasi teoses, ainult 4:
Gulfardo ning ta tunnistav sõber, Guasparruolo, Ambruogia.
Kirjeldatakse ainult ühte sündmust:
Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ning sellega kaasnevat.
Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt:
Ambruogia oli ilus, kuid ahne . Gulfardo oli väärikas.
Kirjeldatakse vähe ja olulist.
Peategelane ei muutu:
Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks.
Situatsioon muutub järjest pingelisemaks:
Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma.
Lõpp on ootamatu :
Teose lõpus oli väikene puänt: naist kasutati ära, tasuta.
Kolmas päev
Esimene novell
Probleemid teoses:
1) Masetto valetas, et ta on kurttumm .
2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga.
Peategelase iseloomustus:
Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks.. Alles siis, kui Masetto oli väsinud nunnadega magamisest, rääkis abtissile, et ta ei olegi kurttumm. Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas , et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma.
Novelli tunnused avalduvad selles teoses:
Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber:
Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss .
Kirjeldatakse ainult ühte sündmust:
Masetto elu nunnakloostris.
Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt:
Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik.
Kirjeldatakse vähe ja olulist:
Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku.
Peategelane ei muutu.
Dekameron - 2 novelli #1 Dekameron - 2 novelli #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 373 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor whotf Õppematerjali autor
Raamatu "Dekameron" kahe novelli kokkuvõte. Probleemid teoses, peategelase iseloomustus ja novelli tunnused.

Sarnased õppematerjalid

Kaheksas päev Esimene novell
4
docx

Kaheksas päev Esimene novell

Kaheksas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis. 2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab. Peategelase iseloomustus: Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises

Kirjandus
Dekameron 2 novelli analüüs
4
docx

Dekameron 2 novelli analüüs

Tema eesmärk oli Ambruogia magada ilma, et ta peaks naisele raha maksma ja kuna Gulfardo oli kaval siis tal see ka õnnestus. Ta laenas Guasparrulol 200 kuldfloriidi ja andis selle hiljem Ambruogiale. Mehe naasedes ütles ta, et oli võla tema naisele maksnud. Naine aga ei saanud öelda mille eest ta selle raha tegelikult sai ja pidi selle oma mehele tagasi andma. Siit võib järeldada seda, et Gulfardo teadis mida teeb ja oli kaval nagu alati. 3. Novelli kui šanri tunnused. Kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu. Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks. Kirjeldatakse ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ja seda mis sai edasi. Lõpp ootamatu: naist kasutati ära, tasuta. Tegelasi vähe Erko Väin IT-17E

Praktiline eesti keel
Dekameron
5
rtf

Dekameron

Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupü?

Eesti keel
Tšehhov - 2 novelli
2
doc

Tšehhov - 2 novelli

Paks ja peenike Probleemid teoses: 1) Kui Misa ja Porfiri kokku said, alustas Porfiri kohe juttu sellega, kuidas Misat lapsepõlves koolis narriti. 2) Kui peenike mees teada sai, et paks mees oli salanõuniku aukraadi välja teeninud, hakkas peenike paksuga mõnitava tooniga rääkima ­ hakkas paksu sellepärast pilkama. Peategelaste iseloomustus: Misa ­ paks mees oli suure söögiisuga, tal huuled läikisid õlist nagu küpsed kirsimarjad. Ta oli rahulik, et ta ei hakanud midagi Porfirile halvasti ütlema. Porfiri ­ peenike mees oli nõrguke, ta värises oma reisikohvrite ja kompsude all. Tal olid kaasas ka naine ja gümnasistist poeg. Halva huumorisoonega või isegi pahatahtlik mees. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Paks mees, peenike mees ning selle naine ja laps. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Misa ja Porfiri kohtumist rau

Kirjandus
ESIMENE NOVELL DEKAMERON
4
docx

ESIMENE NOVELL DEKAMERON

 Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Sre Ciapppelletto surmahaigena valetab munka.  Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ser Ciappelletto oli salakaval notar. Munk kergelt usub inimestesse.  Kirjeldatakse vähe ja olulist.  Peategelane ei muutu: Ser Ciappelleto valetas, isegi olles surmahaigena.  Lõpp on ootamatu: eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks. TEINE NOVELL Juut Abraam läheb Giannotto di Civigni õhutusel Rooma. Nähes seal vaimulike kõlvatust, tuleb ta tagasi Pariisi ja muutub kristlaseks. 1. Teose probleemistik ja idee. 2. Ülevaade tegelaskonnast, peategelase eesmärk, tema olemus ja finaal. 3. Novella kui žanri tunnused ja kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu?

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna. Tekkis tuberkuloos. Kolis Moskvasse vanemate juurde, oli juba tuntuks saanud. Kõik tahtsid tema sõbrad olla. Sai sõbraks Chaikovsky'ga. Tegi aina enesekriitilisemaks. Ühiskond->väga ebaõiglane. Reis Sahhalini saarele. ,,Sahhalini saar". Uus eesmärk: looming kergendagu lihtrahva elu. Kolis Jaltasse, ravis talupoegi, toitis näljaseid jne. Kirjutas seal kõige rohkem oma teoseid. 1904-suri saksamaal. Loomingust Humoristlik novell ,,väike inimene"->talupoeg, mõisnik, kaupmees. Teoste põhitunnused- pugemine, väärikuse puudumine. Tõsised ja kurvad lood-,,Mure"(üks mees ja naine koos, naine jäi haigeks ja suri, mehe jäsemed pidi amputeeritama). Suurlinna üksindus ,,Kurbus". Vastandavad lapsi ja täiskasvanuid, lapsed poeetilised ja püüdlevad ilu poole. Ei suru isiklikke sümpaatiaid peale. 1890.a loomingus-kuidas välja juurida vaesust. Avada elu olemus tavasündmuste abil, kujutada elu nii nagu see on

Kirjandus
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" ­ 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).

Kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood ­ kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab

Kirjandus




Kommentaarid (6)

Eltsik profiilipilt
Elen Kangilaski: Mul jäi ka üht teist puudu ... kuid jap sisukas oli :)
15:22 08-12-2009
KaneMountain profiilipilt
KaneMountain: Suhteliselt sisukas, kuid ma ei leidnud, mida otsisin:(
22:19 11-02-2009
ingrid profiilipilt
ingrid: puudulik veidi mõnes küsimuses, aga siiski soovitan
14:29 27-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun