Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abort". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimelu, rase, vastutustundlik, kvantiteet, kogemata, abort, delikaatne, elusid, maksumaksjaid, lapsevanem, vastsündinu, kaitsevahend, eutanaasia, pannud, tekiks, reproduktiivne, esivanemad, loodete, primitiivne, aegadel, reproduktiivset, toetavad, stsenaarium, sünnitab, omapead, perel, toodame, tasandilt, haridus, soovime, siinpuhul, kasvatamisegaSISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikkuvaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist ühiskonnast (Saar 1996: 1840). Eetilis-filosoofilisel tasandil põhjendatakse eitavat suhtumist surmanuhtlusesse inimelu pühadusega, mis ei pärine inimesest ega ühiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu (Saar 1996: 1840) Surmanuhtlus on olnud aktsepteeritud kriminaalkaristus läbi ajaloo. On tõendeid, et inimesi mõisteti surma juba Babüloonias, Antiik- Egiptuses, Kreekas ja Roomas. See on siiani levinud, ka hästiarenenud ja demokraatlikes riikides. Kuid religioon, kultuur ja aja möödumine on muutnud selle vormi (Albin 2000). 1. SURMANUHTLUS JA ÜHISKOND
Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Katoliiklane või abordivastane võib uskuda, et aborti lubavad seadused on ebamoraalsed. Sageli on meie moraalsete erinevuste juured mitte moraaliprintsiipides vaid maailmavaates. Eestis oleme juba harjunud sellega, et abort on lubatud ning ehk on see meie maailmas isegi liiga tavapäraseks nähtuseks muutunud. Erinevates maades suhtutakse aborti erinevalt ja kuigi suuremas osas Euroopas on abort vaba valiku küsimus, leidub siiski mitmeid riike, kus abort on lubatud vaid pädeva põhjenduse olemasolul. Laialt võttes jagunevad need põhjendused kuude gruppi: ema elu päästmine, ema füüsilise tervise säilitamine, ema vaimse tervise
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
t. indiviidi poolt täielikult kontrollitav. Just niisugust vabadust inimesel epikuurlaste hinnangul ei ole. Mõistus saab küll tuletada ühest väärtusest teisi, kuid ta ei ole võimeline teostama algseid väärtustamisi. Algupärased väärtused tulenevad inimese meelelisusest, nii et kõik meie väärtused on selles tähenduses lõppkokkuvõttes irratsionaalsed. Nii ei saa mõistusotsus niisuguseid väärtusi ka elimineerida. Niisuguse paratamatu väärtustamisega on antud aga inimelu kõrgeim hüve ja püüdluste siht. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Selline argumentatsioon omab hiljem pikka traditsiooni ja on omane ka sellisele uusaegsele eetilisele õpetusele nagu utilitarism. Tavapäraseks vastuväidetaks antud põhjendusele on tees, et pelgast faktist, et inimesed püüdlevad X`i, ei tulene veel see, et X`i peaks ka tingimata eetiliselt õigeks pidama
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne; · selgelt sõnastatud eesmärkide olemasolu nii suhtes kui ka mõlema partneri isiklikus elus; · plaani olemasolu püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii isiklikul kui ka peretasandil; · plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · e
Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega.
hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis. Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus. Õigusriik jaguneb formaalseks ja materiaalseks õigusriigiks, millest viimane määratlus näitab riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust sotsiaalse õigluse realiseerimisel, seega elanike heaolu, arstiabi, pensionite jms tagamisel, 4
ravimidoosis, mida organism välja ei kannatanud. Formaalselt on patsiendi surma põhjustanud arst, kriminaalõiguslikult tegutses ta ettevaatamatuse või kaudse tahtlusega. Arsti tegevuse juriidilisel hindamisel võib lähtuda nn. kohustuste kollisiooni vormelist. Nimelt kehtib reegel, et vastuolude korral, kus isik peab täitma kahte kohustust ning need mõlemad toovad kaasa õigusvastase tagajärje, s.t. kahjustavad mingit õigushüve, tuleb tegutseda nii, et säiliks väärtuslikum hüve. Inimelu on aga kõrgeima väärtusega hüve ja seega on kohustuste kollisiooni vormeli järgi hinnates arst süüdi - tema tegevus kahjustas elu. Kohustuste kollisiooni vormelit püütakse aga tõlgendada nii, et nö. Miinuspoolele jääb ainult üks kahjustatud hüve (elu), plusspoolele aga kaks: arst täidab oma ametikohustusi kui niisuguseid, ning teiseks, ta tegutseb otseselt patsiendi huvides (leevendades tema kannatusi).
Shaw „Pygmalion“ film „Minu veetlev leedi“ 1. Kes oli Eliza? Kelleks tahtis saada? Millal hakkas daamilikumaks muutuma? Mis temast sai? Näidendi alguses on Eliza lihtne agulist pärit lilleneiu. Tema suhted oma isaga ei ole kõige paremad, sest isa tal tööd ei tee, pigem väldib üldse igasugust kokkupuudet tööga, ning tahab, et tütar teda üleval peaks, sest kunagi oli ju tema tütart üleval pidanud. Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks. Eliza tahab tegelikult saada lillepoe müüjaks, kuid teda ei võeta sinna tööle, sest ta ei oska viisakalt ja korrektselt suhelda. Kui professor Higgins, Eliza avastab, ei arva ta temast üldse hästi, kuid on nõus teda õpetama. Esialgu siiski selle pärast, et ta oli seda ennem teistegi inimestega teinud ning kellele ei meeldiks ennast aina uuesti tõestada. Ja muidugi oli kolonel Pickering, Higginsi tuttav, nõus kõik õpinguteks vaja minema kinni
Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3. Kas meeste rasestumisvastaste tablettide turule tulek muudab kuidagi vastutuse jagunemist seoses soovimatust rasedusest hoidumisega? Põhjendage. 3. Jah. Paljud mehed ei soovi sel hetkel veel last ja kui naine selle eest hoolt ei kanna või unustas näiteks pilli võtta, siis mehed süüdistavad naisi. See süüdistamine jääks ära, kui ka mehed saaksid pille võtta. 4. Millistel tingimustel peaks abort olema täielikult keelustatud? Millistel lubatud? Põhjendage. 4. Täielikult keelustatud, kui naisel kindel oht, et ei saa enam tulevikus lapsi. Lubatud sellisel juhul, kui tegu on alles noore neiuga või vanema naisterahvaga. Samuti, kui on teada, et lapsel on väärarenguid juba raseduse alguses. 5. Mida teha, kui partneri intiimsed lähenemiskatsed on vastumeelsed ja tekitavad ebamugavust? 5. Pöörduda psühholoogi, politsei või arsti poole. Usaldustelefonile helistamine.
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...............................................................
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
10 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. omavad teadmist vooruslikkusest. Küsimuseks aga jääb, kas sellega ei rikuta seaduste absoluutse ülemvalitsuse printsiipi. Öise nõukogu sissetoomisega paistab “Seaduste” riigiprojekt taas lähenevat “Politeia” mudelile. Õiglus ja õnnelikkus. Täiuslik riik pidanuks Platoni määratluse kohaselt olema ka õnnelik polis. Asjaolu, et antud inimelu korralduse kaudu võivad eudaimonia saavutada ka need, kes selleks sünnipäraseid eeldusi pole kaasa saanud, oli Platonil antud ühiskonnakorralduse õigustamise aluseks. Kui aga Platoni õpetusel selline pretensioon on, siis pole ka liigne küsida, kas ikka saab õnnelikuks pidada näiteks sõjalise seisuse esindajaid, kes “parimas polis`es” on ilma jäetud nii isiklikust omandist, perekonnast kui ka poliitilisest võimust? Platoni auks tuleb tunnistada, et
Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine · Pereplaneerimine + reproduktiivne tervis + seksuaalne tervis · Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist. · Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste sündi ja sünnitada soovitud
Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine.
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
hakkab sülg jooksma juba kella helina peale, ilma et toitu oleks veel toodud. Neutraalse refleksi ja tingimatu stiimuli vahel tekivad seosed. Operantne õppimine: Õppimine mingist kogemusest, mile tagajärjeks võib olla kinnitus või karistus. Näiteks pannakse näljane loom kasti, toit aga asetatakse sellest väljapoole. Et kastist pääseda, peab vajutama kangile ehk tegutsema mingil kindlal viisil. Algul sattus loom kogemata vastu kangi ja pääses välja. Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult teadlikult kangile vajutama. Seega oli loom omandanud uue oskuse (kangile vajutamise) ja kasutas seda kindlal eesmärgil. Tema käitumist kinnitati toiduga.See katse toimus katse ja eksituse teel. Sotsiaalne õppimine: Õppimine imiteerimise kaudu ehk sotsiaalsete eeskujude järgimisel. Näiteks võib väikelastele olla eeskujuks nende vanemate, õpetaja, õe, venna, või noorukile mõne iidoli käitumine
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
tinglikult kaose telg, mille kujunemises ka lääneriikidel on kahjuks roll. Süüria, Iraak, Liibüa, Somaalia on jagunenud läbisegi omavahel võitlevateks sõjapealike võimualadeks, kus on põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning kõrvuti eksisteerivad tänapäevane tipptehnoloogia ja keskaegsed arusaamad moraalist ja ühiskondlikest suhetest. Inimelu ja inimväärikus on nendes konfliktides üpris väärtusetu peenraha. Lisaks on sisekonfliktid näiteks Malis – kus viibivad ka Eesti sõdurid – ja Nigeerias. Selle kõige kõrval tundub «nullindate» maailm, kus pidi kartma peamiselt paariariike ja diktaatoreid, nagu Saddam Hussein, lausa turvalisuse ja stabiilsuse võrdkujuna. Ei ole erilist põhjust oodata, et julgeolekuolukord põhilistes Euroopa pagulasvoo lähtekohtades, nagu Süüria,
annaabi.ee 
