soovid. Täitke kord ühe, siis teise soove. Probleem: pidev kaklus Kui leiad end suhtest, kus kõik on draama, oled arvatavasti koos kellegagi, kes pole sinu jaoks õige. Partnerite erinevad iseloomud põrkuvad pidevalt ja tüli tekib väiksemastki asjast ning võib paisuda suisa mitmepäevaseks mossitamiseks. Toimib või mitte? Üldiselt ei aita sellises suhtes omavaheline rääkimine, kuna partnerid ei kipu teineteist nii või naa kuulama ja tekitavad uue draama. Kui teil aga õnnestub teineteist kuulata, on võimalik olukord lahendada. Kuid kui võitled pidevalt, et armastust õhus hoida, võitled liiga kõvasti ja see ei tasu ära. Probleem: tõsisemate jutuajamiste vältimine Enne kooselu või abielu võiksid paarid siiski arutada ka selle üle, kui palju lapsi soovitakse, kas on soov abielluda, millised on pikemaajalised eesmärgid jms. Mida aeg edasi, seda
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad
muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side - Vastastikune enese avamine - Empaatiline paarilise mõistmine - Rollide sobitamine - Suhetele pühendumine Meeldivus Usalduse faktor et partner ei kasuta sind ära Pühendumuse faktor kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkumisse, ootused parneri pühendumuse taseme osas Armastuse olulisus Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastasikuse sõltuvuse faktor Päritolupere kogemuse faktor nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas Abielupaaridel sündis 2006.a 28% lastest abielu esimese 11 kuu jooksul, vabas kooselus olevate paaride puhul oli see näitaja 9%. Vaba kooselu paaride puhul
kaaslast. Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel – perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
kaaslast. Tänapäeval tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste ,,abielulised kohustused", mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi
Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi
Kui me uurime mingeid asju, siis me alati uurime erinevusi asjade vahel, tajume erinevuste kaudu, samamoodi seletame inimesi. Suhte (ja ka suhte muutuse) aluseks on erinevus, erinevus loob suhte iseloomu. Inimestevahelisele kommunikatsioonile on omane liiasus ja piiramatus. Igas kontekstis on ette määratud kindlad käitumisviisid. Igaühel on olemas oma teatud piirangud selleks, kuidas käituda teatud suhetes. Need võetakse kaasa igasse konteksti. Need piirangud ei võimalda objektiivset hindamist, sest teise inimese/suhte hindamisel lähtub inimene alati omaenda piirangutest/normidest või „keskmise” järgi. Need perekonnast kaasa antud piirangud võivad tihti olla kohanematuse põhjustajateks, sest teised suhtekontekstid võivad nõuda teistsugust käitumist. Universaalseid piiranguid pole olemas, antud kultuuri piires aga küll (nt 10 käsku), kuid need on sageli ebamäärased ja eksitavad.
Pidevad tülid ja pinged vanemate vahel, sissetulekute vähenemine; Elukoha ja kooli või lasteaia vahetus, sõprade kaotus; Kontakti puudumine või vähenemine teise vanemaga; Suhete muutumine hooldajast vanemaga. Lahutuse mõju lastele sõltub sellest, kes ja kuidas lapsele lahutusest räägib, lapse vanusest lahutuse ajal, toimuvatest muutustest lapse elus. Tähtis on vanemate oskus säilitada edaspidi hea omavaheline suhe ja rääkida rahulikult läbi kõik lapsesse puutuvad küsimused. Ei tohiks mingil juhul lõhkuda lapse ümber välja kujunenud tugisüsteemi, kuhu kuuluvad mõlemad vanavanemad, teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus
Nende lastel erineb sageli käitumishäireid, psühholoogilisi häireid (depressioon/ängistus), madalat enesehinnangut, madalaid sotsiaalseid võimeid ja madalamat akadeemilist edukust. Individuaalne arusaamine- kui üks partneritest tunneb et ta pole abieluga rahul, harva tunnevad seda mõlemad partnerid, 2/3 kuni ¾ paaridest on see naine, kes seda tunneb. Põhjused, miks lahutatakse: *partner pole loodetud ideaalne prints/printsess kellega kuni surmani elada *keskendutakse sellele, mida partner ei võimalda, mõtlemata sellele, mida võimaldab *vastabiellunud võivad tunda, et tühjus, mida nad abieluga täita püüdsid, ei täitunud (tühjuse põhjuseks võib olla väärkohtlemine päritoluperekonnas, mittepiisav hooldamine vanemate poolt, sõltuvuses vanem, vaesus, kodutu olemine) *üks partner saab teada, et teine on sõltuvuses või kriminaalne elustiil või geneetiline mentaalne haigus või abieluväline laps *hiljem
Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14 Helen Singer Kaplan - tema räägib esimest korda, et seksuaalse erutuse tekkeks on esmalt soov. Soov > erutus > orgasm. Esimest korda tulevad psühholoogilised aspektid kõne alla.
omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid
Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid, mõjub vahel lausa traumeerivalt. Varjatud ala – siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Kuid siia alla lähevad ka mingid teod minevikust mida te tahate varjata või mida te häbenete teistega jagada. Kõike informatsiooni ei pea ka teistega jagama. Osa sellest informatsioonist teavad vähesed inimesed, kuid mitte kõik. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Siin tehakse juttu ülepaljastajatest (overdisclosers) ja alapaljastajatest (underdisclosers). Ülepaljastajad räägivad kõikvõimalikest intiimsetest asjaoludest, paljastades ülearu. Alapaljastajad varjavad väga palju, ei paljasta. Tegelikkuses oleme valikulised paljastajad.
*teadlikkus, et kohanemine on keeruline protsess, mis nõuab energiat, tahet ja oskusi; *suutlikkus lahendada konflikte - tekkivaid vastuolusid võetakse kui arengu loomu- likku osa,ei püüta neist kõrvale hiilida, vaid lahendatakse need ; *suhtlemisoskus - avatus, oskus väljendada oma vajadusi ja tundeid ning kuulata teist inimest; *positiivne ellusuhtumine; *kohanemisvõime ehk paindlikkus- suudetakse mõnest põhimõttest või seisukohast ühiste eesmärkide nimel loobuda, s.t.olla vahel ka kaotaja. NAISE JA MEHE TRASITSIOONILISED ROLLID Perekonnas on nii naisel kui ka mehel palju erinevaid rolle. Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab. Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused. Rolliootuste kokkulangevus on
subjektiivne pärimisõigus, mis vastu võtma ja seda isegi mitte pärimislepinguga. Samuti tuleb siin meeles pidada seda, et ka olenevalt pärimissüsteemist võib olla erineva sisuga (kas eeldatava pärija seadusel põhinev testamendi ja pärimislepingu olemasolul omandab pärija pärandvara pärimisseaduse alusel läbi õigus pärandvara vastu võtta või sellest loobuda ja/või konkreetse pärija õigus surnud isiku pärandi vastuvõtu tahteavalduse. pärandile); · pärimisõigus kui õppeaine ja Järelikult on pärimise korral, st pärandaja vara pärijale üleminekuks, vaja lisaks pärandi avanemisele
sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste
Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Kalgis koduses õhkkonnas kasvamine suurendab hilisemate pettumuste valu ning jätab lapse hinge sügava haava. Kasvutoetuse puudumine: Lapsed vajavad kaitset ja hellust, kuid ka julgustust. Meis kõigis on sisemine tung kasvada, saada iseendaks, omada isiklikku arvamust, tegutseda, end maksma panna ja jätta endast jälg. Vahel ei toeta vanemad lapse kasvamist. See võib toimuda mitut moodi. Mõned vanemad klammerduvad lapse külge. Raske on loobuda lähedustundest ja soojusest, mida laps annab. Kui laps hakkab eemale tõmbuma, andub sisemisele sunnile ise maailma avastada, võib lapsevanem haavuda, endast välja minna või tunda end tõrjutuna. Üks moodus kasvamist ja iseseisvust pärssida on näha lapses endiselt abitut olendit ning teha tema eest kõik ära. Selline lapsevanem ei suuda näha last vigu tegemas. Näiteks kui beebi
riskitegurid, lk. 28). märkas Melanie siiski, et kui ta piisavalt kaua karjub, mõtet. pööratakse talle vähemalt mingitki tähelepanu. Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul
miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. Kirjelda mõnda oma tuttavat, lähtudes eelpool toodud tunnustest. Mida sa sellest järeldada saad? Märkamine vajab treeningut. Olles omandanud oskuse erinevaid tunnuseid tähele panna, muutub selline tegevus automaatseks ja me ei oskagi enam täpselt põhjendada, miks me just nii või teisiti teisele inimesele vastu reageerisime.
uskumustega ning ootuste mõjul võidakse isegi tajuinfot moonutada. MÄLU ARENG Mälu ühikud kujundid, mõisted, kategooriad, stsenaariumid ja skeemid on indiviidi organiseeritud tähenduslikud konstruktsioonid. 21 Mälu arengus on olulised järgmised kolm protsessi: Kodeerimisel saab meelde jätta nii detailset infot kui üldisemat muljet. Lapsed jätavad meelde ennekõike just detaile ja vähem üldist olukorra kokkuvõtet, mistõttu on ootuspärane, et nad unustavad rohkem. Säilitamise kohta on leitud, et alla 6-aastased lapsed on peale uuritavat sündmust ja enne meenutamist toimuva poolt oluliselt mõjutatavamad kui vanemad lapsed. Ammutamise puhul suudavad juba eelkoolilapsed lahtiste küsimuste peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate
Vahest võib nüüd loota, et loovad vabadust armastavad hinged kui nad on ära tuntud pääsevad kergemini nõiajahist ja tuleriidast. Viimase tsiviliseeritumateks vormideks oleks isolatsioon, tõrjutus, veidraks tembeldamine jne. Nad on küsitavaks teinud ühe võimsa kultuuri alustalad: hierarhiad ja täiskasvanute võimu. Tundlikud ja nägijad vanemad on õppinud imetlema oma lapsi, nii nagu Kerttu Soans. Ja neilt õppima kas või seda, kuidas loobuda oma kinnistõdedest ning vanema 7 ülimuslikkusest. Uuem pedagoogiline mõtlemine tõstab taas kilbile dialoogifilosoofia ning Mina-Sina-suhte, mis on mõeldav vaid võimust lahti öeldes ning teist austades. Ma ei oska öelda, kas nn indigolastes ilmutab end Looja käekiri, tema tahe päästa hukkumisohus inimkond või hoopis muutuva aja vaimu võimas ja vabastav toime noorele teadvusele
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
loeng Strukturalism Claude Levi-Strauss (1908-2009). Prantsuse teadlane, kes pakkus välja suure seletusskeemi, millega püüdis seletada inimkultuuri toimimise seaduspära. Kuigi näivalt on paljud maailma kultuurid erinevad on neil siiski mingi sarnane toimimise mehhanism. Püüdis tuvastada struktuurseid (sotsiaalsete struktuuride üldkehtivaid põhielemente) mudeleid, mis oleksid sarnased kõikides ühiskondades. Varjatud sarnasus. Ei peaks väga kuulama, mida räägid inimesed erinevates ühiskondades, milline nende kultuur on. Oluline pole see, mida inimesed ise taipavad oma kultuuri kohta, vaid mitteteadvustatud tasand, sellest tuleb välja mingi ühtsus. Selle uurimiseks, ei küsi, mida inimesed arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri põhjalikult ja selle põhjal uurime välja, varjatud struktuuri. Need kultuurisüsteemid, mida saab vahetult dokumenteerida on inimmõistuse alateadusliku struktuuri pinnapealsed väljendused
Inimesed, kes aastaid on koos elanud, võivad ühel hetkel avastada, et paarilises ei ole midagi, mis talle meeldib. Kui varju sai ära tunda läbi suhete kaasinimeste, siis animat ja animust saab ära tunda ainult vastassoost inimestega suheldes. Jung kujutas enda animat konkreetse persoonina. Kui varju teadvustamine oli keeruline protsess, siis kergem ei ole ka anima ja animuse teadvustamine. Anima ideaal projetseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Idas on üleminekuriitused need, mille käigus see kandub emalt teistesse naistesse. Läänes otseselt selline rituaal puudub. Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena, oodates, et ta hoolitseb, hoiab, kaitseb ja suhtub temasse rohkem emalikult. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
