Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aaloe". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aloe, aaloe, vera, sugukonnast, aegadest, otstarbel, seedeelundkonna, soojad, leviala, aladelt, paljundamine.......................................................... lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda ........................................................................................... lk 9 8. Aaloe ................................................................................................ ..lk 10 9. Flamingolill ..........................................................................................lk 11 10. Ananass .......................................................................................... .. lk 12 11. Aphelandra ..........................................................................................lk 13 12. Jõulutäht ............................................
takse tavaliselt meresoola, erilise toimega on Surnumere sool, seetõttu soovitatakse kõigil nahahaiguste küüsis vaevlevatel inimestel puhkusele sõita Iisraeli Surnumere äärde, kus on selleks hea kliima. Hästi mõjub ka mõõdukas päikese võtmine, taimsete õlide kasutamine nagu nt: jojoba, teepuuõli, njaouli ja palmaroos. Joonis 3. Pärilik nahahaigus psoriaas 2.3 Nahapõletike taimeravi Eelpool kirjeldatud nahapõletikke ravitakse veel hariliku aaloe, takja, hariliku saialille, kuningakepi, hariliku seebilille, hariliku kuldvitsa, aasristiku ja sidruni- melissiga. Omal kohal on siis kompressid vastavate taimedega ja ravimtaimeteed, mis soodustavad põletiku taandumist seedeelundites. Saialill (Calendulaofficinalis) - Maksa ja sapi rohi, parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid. Rahvameditsiinis peetakse ka "vere puhastajaks" ja uriinieritust lisavaks
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar
Sorte kuldlauk ,,Allium Moly", taevasinine lauk ,,Allium caeruleum-"Azureaum`" https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.aiamaail m.ee/855-1593-large/lauk- gladiator.jpg&imgrefurl=http://www.aiamaailm.ee/85- laugud&h=300&w=300& Puskiinia (Puschkinia) Looduslik leviala Kaukaasia, taim püstine, kõrgus umbes 13 cm, külmakindel ja vähenõudlik. Kasvukoht päikesepaiste kuni poolvari. Pinnas parasniiske savimuld hea drenaaziga, ei tlu suvist kuumust ja kuivust Õitseb aprillis. Valkjad- hele-helesinised kellukjad õied kobarõisikutes, tumesinised keskjooned õielehtedel. Lehed juurmised, siledad, kooldunud ülespoole. Paljundamine tütarsibulatega Istutada rühmadena peenardes ja peenra äärtes, sobib ka lõikelillena
kohta leiab siit. 7.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid. 15 8. PUIS-AALOE 8.1 Üldiseloomustus Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ja sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekonnast aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast. Varasemalt kuulus liilialiste sugukonda. Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes
.........................................14 ................................................................................................................................................... 15 Ravimtaimed...............................................................................................................................16 Kummel.................................................................................................................................. 16 Aaloe.......................................................................................................................................17 Võilill......................................................................................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID..................................
Eelistab lubjarikast ja hästi vett läbilaskvat mulda. Paljundamine Paljundatakse seemnetega. Külvatakse avamaale pärast mulla soojenemist. Tõusmed ilmuvad 3-4 nädala pärast. Taimevahe jäetakse 10-15 x 25-30 cm. Vajab lubjarikast kerget mulda ning poolvarjus kasvukohta. Istutus avamaale juuni alguses. Saak koristatakse siis, kui sarikad värvuvad pruunikashalliks, seemned lastakse järelvalmida. Saagi kogumine - Teda kogutakse ainult kultuurtaimena kasvatatud aladelt. Kui viljad on täielikult valminud, murtakse taimed ära ja kuivatatakse õhu käes ning peenestatakse. Aniisi seemned on ümar- munajad ja koosnevad nagu kõik sarikalised kahest poolest. Hea aroom on tingitud eeterlike õlide sisaldusest, mida on 2-3%. Peale selle on aniisi seemnetes suhkrut ja valku. Kasutamine maitsetaimena - Maitseainena kasutatakse küpseid seemneid, milledes on meeldiv, tugev, magusapoolne aroom ja maitse. Leibade maitsestamiseks ja kaunistamiseks.
Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised
servaga, alt valgeviltjad. ● Õied helesinised (sortidel ka punased, lillad, valged) 5...10 kaupa võrsete tippudes. Ajaloost ● Rosmariinist on juttu juba Piiblis. ● Vanas-Kreekas kasutati peamiselt lõhnasuitsude tegemiseks. ● Keskajal on teda kasutatud nakkushaiguste peletamiseks. ● Iidsetest aegadest peale tuntakse ka maitsetaimena. ● Rosmariin on üks tähtsamatest kloostriaia taimedest. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. ● Idanemiseks vajab kõrgemat temperatuuri (vähemalt 20º C). ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalaga. ● Talub rahuldavalt pikeerimist, kuid soovitavalt külvata kohe hõredamalt pottidesse või kassettidesse. Paljundamine ● Peamiselt seemnetega.
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema
...................................................................19 2.4.2 Kummel....................................................................................................................19 2.4.3 Teeleht......................................................................................................................20 2.4.4 Saialill...................................................................................................................... 20 2.4.5 Aaloe........................................................................................................................ 20 2.4.6 Pärnaõied..................................................................................................................21 3 KEEMILISED TAASTUSRAVIVAHENDID......................................................................22 3.1 Vitamiinid...................................................................................................................
pinnakattetaimena kasutatav. Talub kärpimist. Varjus kasvades kasvatab rohkem rohelist massi ning õied jäävad väiksemaks. Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum Kasvab 2...6 meetri kõrguseks. Õied on kreemvalged, pealt mõnikord roosakad. Vanemad õied on tumedamad. Õitseb juulist septembrini. On hinnatud väga pika õitsemisaja tõttu. Õiedon tugevalõhnalised, mistõttu on populaarne mesilaste ja liblikate seas. Väänduvat kuslapuud on aedades ammustest aegadest kasutatud. Pinnase suhtes on vähenõudlik. Taime punased viljad on nõrgalt mürgised. Väänduva kuslapuu osiseid on kasutatud ka rahvameditsiinis.Meie kliimas talvitub hästi. Hooldus Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel
hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas (Calmia). 8. Prunus - perekond ploomipuu Ploomipuu (ladina k. Prunus) on juurevõsusid moodustavate lehtpuude ja- põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu).
Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega, söödavad. Kasutamine: marjad sobivad zeleede valmistamiseks. Marju on varem kutsutud linnumarjadeks. NURMENUKK Nimi Primula veris. Primula tuleneb sõnast primus esimene (taime varakevadise õitsemise järgi mõnedel Vahemereäärsetel liikidel) ja ver tähendab ladina keeles kevad, vera õige, tõeline (raviomadusi arvestades). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: kuivadel ja parasniisketel niitudel, puisniitudel, loodudel, metsaservadel, põõsastikes, hõredas loo- või sürjametsas; lubjalembene. Risoom viltune, paljude nöörjate juurtega, lehed juurmise kodarikuna (kodarik-püsik). Pärast õitsemist lehed suurenevad. Kõik taime rohelised osad on kaetud lüliliste karvadega. Lehekodariku
Õite värvus Valge Valge Valge Viljade värvus Punane või oranz Punakad või oranzkollased Oranzpunane Vilja läbimõõt 1-1,5 cm 1 cm 1 cm Joonisel 1 on toodud tabelisse erinevaid külgi, mida pihlakatel võrrelda. Vaatluse alla on võetud taime kõrgus, leviala Eestis, lehe pikkus, lehe värvus pealt ja alt, kännasõisiku suurus, õite värvus, viljade värvus ning vilja läbimõõt. Joonis 1. Pihlakate võrdlustabel. Allikad: Pooppuu ... 2009; Harilik pihlakas ... 2009; Tuhkpihlakas ... 2009. Nagu näha üldisematest andmetest, on võrdluses toodud puudest kõige väiksema- mõõtmelisem tuhkpihlakas. Tema pikkus küündib harva üle kümne meetri, samas kui
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkame
sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edulalt ka varjus. Astilbed ei talu liigniiskust ega läbikuivamist. 4. Aubrieeta Tuntud ka kui murutuder, kivikress ja sinipadjake. Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on taimeperekond saanud Prantsuse maalikunstniku, Claude Aubriet´i (1668 1743) auks, kes lilledest vahel suurde vaimustusse sattus. Enamasti on koduaedades nähtavate aubrieetade puhul tegemist harilikust aubrieetast (A. deltoidea) aretatud hübriididega. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks aprillis mais tuppa potti või
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-30m. Külma ja varjukindel. Talub ka kuiva ja õhusaastet. Eelistab valgust, ei talu seisvat vett ja soostunud kasvukohti. Okkad neljakandilised, teravad, hallikad. Pungad suured. Käbid 5-10cm, rippuvad. Puit kerge, pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse jõulupuuna ning mäenõlvade kaitseks. Rohkelt kasutatakse haljastuses, sest on dekoratiivne, pole eriti nõudlik pinnase suhtes ning talub hästi tahma ja heitgaase. Serbia kuusk: Picea omorika Leviala väga väike, Balkani poolsaarel. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30-35m. Pinnase suhtes vähenõudlik. Talub õhusaastet. Ei talu põuda. Okkad lamedad, paksud, tumerohelised. Pungad punkaspruunid, vaiguta. Käbid pruunid 4-6cm. Puit pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse teravatipulise võra tõttu palju haljastuses, vähem jõulupuudeks, paberi ja puidu tootmiseks. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju. 8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis tempera
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
maitsetaimi, millega maitsestatakse kompotte, mahlu, tarretisi ja magusaid aedviljahoidiseid. Värskete lehtedega kaunistatakse magus- ja külmtoite. Kasutatakse ka konservitööstuses ning rohkesti likööri- ja viinatööstuses. Meliss on heaks asendajaks sidrunile ja seepärast sobib kalakõhu täidiseks. Temast on hea teha söögiäädikat, samuti sobib teha õlitõmmist. Aed-liivatee ehk tüümian Aed-liivatee annab elu tagasi Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis)
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
Valu ja põletikulisi liigeseid vaigistavad vannid, kuid see on suur luksus, sest nõuab palju ürti (60 g 1 liitri keeva vee kohta, tõmbab eelnevalt 4-6 tundi kaane all). Seda võib asendada kompressidega valutavale kohale. Nõmm-liivateed on soovitav tarvitada ka korratu menstruatsiooni puhul. Selleks juua nädal enne oletava menstruatsiooni algust üks klaas päevas nõmm-liivateed. 2. TÜÜMIAN EHK LIIVATEE 2.1 Tüümiani ajaloost Tüümiani on kasutatud iidsetest aegadest tema aroomi ja maitse pärast, samuti meditsiinis selle tervislike omaduste tõttu. Vana-Kreekas kasutati tüümiani just aroomi pärast, näiteks põletati seda viirukina pühades templites. (www.tarbija24.ee) Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis............................
Palju toimeaineid koos. Kuivatatud marikäbid sisaldavad rohkesti glükosiide, suhkruid, mitmesuguseid eeterlikke õlisid, valke, vaikaineid, orgaanilisi happeid (sipelg-, õun- ja äädikhapet), park- ja mõruaineid, kiudaineid, pigmente, vitamiine ja märkimisväärselt mikroelemente (raud, mangaan, vask, tsink). On ilmselge, et selline biokeemiline küllus avaldub eriliste maitse- ja raviomadustena, mida rahvatarkus on ammustest aegadest osanud hinnata nii köögis kui ka tõvevoodis. Sobivaim aeg kadakamarju varuda on meie tingimustes septembrist novembri alguseni, kuid põhimõtteliselt võib tumedaks värvunud marikäbisid korjata aasta ringi. Neid korjata polegi 9 nii lihtne, sest kadaka okkad käenahka just ei paita. Kiiresti saab saagi kätte kas oksi raputades või ettevaatlikult läbi rehitsedes: mõlemal juhul kukuvad küpsed marikäbid koos
Teised maailma juhtivad tootjad on Argentiina, Brasiilia, Hiina ja India. Suur osa USAs toodetavast sojast söödetakse põllumajandusloomadele või eksporditakse välisriikidesse. 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa- asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud
Nii et jõhvikavaru peaks kodus alati olemas olema. Temaga liialdada ei tohi vaid maksa- ja maohädade korral, sest neile elunditele on ta sel juhul liiga hapu. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.7 Sõstar (Ribus) 12 Sõstar on ühe- või kahekojaliste heitlehiste või igihaljaste lehtpõõsaste perekond sõstraliste (Grossulariaceae) üheperekonnalisest sugukonnast, millest Eestis kasvab looduslikult 4 liiki: sega- ja salumetsades mage sõstar ehk taigmari (R. alpinum), niiskemates salumetsades ja kaldavõsastikes kohati must sõstar (R. nigrum), mandril paiguti karvane sõstar (R. spicatum), metsistunult harva punane sõstar ehk hõrakmari (R. Rubrum). Eesti marjakasvatuses on sõstar esikohal, on aretatud palju musta ja punase sõstra sorte (viimase muist sorte on kollaka- või valgeviljalised, nn valged sõstrad).
annaabi.ee 
