Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aafrikamaad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iseseisvus, iseseisvumine, bantud, kristel, pelgulinna, etioopia, kuningriik, välispoliitika, liibüa, namiibia, kulges, sisepoliitika, enamikes, diktatuurid, apartheidipoliitika, frederik, tutside, kriisikolded, näljahädad, varad, purustatudAAFRIKAMAAD SAAVUTUSED JA RASKUSED Raido Jüri Tanel ISESEISVAD RIIGID ENNE I MAAILMASÕDA LIBEERIA ETIOOPIA Dominiooni staatuses LAV (LõunaAafrika Vabariik) ISESEISVUMISPROTSESS 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses Enamus riikide iseseuisvumisprotsess kulges enamasti rahumeelselt Kõige rängemalt kulges iseseisvumisliikumine Prantsuse koloonias Alzeerias 8 aastat kuni 1962 mil Alzeeria iseseisvus APARTHEIDIPOLIITKA LÕUNA AAFRIKAS
Aafrika ja Aasia vaesemad riigid. 5.Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus. 6. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga. Alles 1970 aastail hakkasid suhted välismaailmaga paranema. Hiina suhted lääneriikidega paranesid niivõrd, et taiwani esindus ÜRO-s asendati HRV esindusega. 1980.(Xiaoping) aastatel hakkasid suhted paranema NSV Liiduga. Siiani on suhted halvad aga Taiwaniga. 7. Alates 1950ndatest aastatest hakkasid esimesed Aafrika riigid iseseisvuma ( Liibüa) ning see kestis 1990ndateni, mil iseseisvus Namiibia
Kuulutati vaenlasteks.1976a.-võimule tuli D.Xiaoping->EESMÄRK-muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.->TULEMUSED-rahvakommuunide laialisaatmine, põhipanus olmetehnika tootmisel, tingimused välismaiste ärimeeste tegutsemisele. 1950.a-d-halvenesid suhted NSV-Liiduga ja ka teiste idabloki maadega, sõjaline kokkupõrge Indiaga. 1960.a-d- katsetati eismest tuumapommi, mis suurendas ärevust Ida-Aasia piirkonnas, Hiina kuulutas oma välispoliitika aluseksvõitluse Usa ja NSV Liidu vastu, Nõukogude-Hiina suhete teravnemine, mis viis relvastatud kokkupõrgeteni. 1970.a-d- otsiti sidemeid välismaailmaga, sõlmiti diplomaatilised suhted enamiku lääneriikidega Taiwani esindus asendati ÜRO-s Hiina RV esindusega, paranesid suhted USA-ga. 1980.a-d- soojenesid suhted NSV Liiduga, sõlmiti normaalsed sidemed Venemaaga ja teiste omariikluse taastanud v iseseisvuse saavutanud riikidega, teravaks on tänini jäänud suhted Taiwaniga
kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud
vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a
Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku 1922 Fašistidemarss Rooma Mussolini määratakse peaministriks. Fašistlik riigikorraldus ● Kehtestati üheparteisüsteem. ● Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu. ● Majandus allutati riigi kontrollile. ● Keelati ametiühingud ja streigid. ● Kehtestati korporatiivne süsteem. ● Loodi salapolitsei. 1935 Itaalia vallutas Etioopia muud autoriteedsed riigid eurooas Ungari Miklos Horthy PORTUGAL ANTONIO Oliveira Salazar 1889-1970 Albaania 1924 Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 Aleksandar I Kreeka Ioannis Metaxas SAKSAMAA 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist.
Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata
Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini.
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
McVeigh surma. 27.juulil 1996 plahvatas Atlanta olümpiamängude ajal naelpomm Olümpiapargis- surma sai 1 ja vigastada ~100 inimest. 11.septembril 2001 ründasid arvatavad islamiterroristid reisilennukitega Maailma Kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning mis lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik.
· tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71):
· Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); · ladina tähestik ja hariduskorraldus; · kaotati küll iseseisvus, kuid säilitati keel ja jäädi rahvana püsima. Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4
Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898)
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
kes 1922 aastal määrati peaministriks ja 1925 anti talle ainuvõim ning kehtestati üheparteisüsteem, loodi opositsiooni allasurumiseks salapolitseid ja rajati koonduslaagreid, kuna Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga, puudus ulatuslik terror, majandus võeti riigi kontrolli alla, võimu aitas hoida intensiivne propaganda, kujutati pilt, et Itaalia on võimas ja tugev, tegelikult aga oli majanduskasv kehvem kui kunagi varem ning agressiivse välispoliitika peale kulus palju ressursse, 1943 kõrvaldati Mussolini võimult Külm Sõda -Külm Sõda - idapoolse bolsevismi ja Lääne vaba maailma väärtuste vaheline konflikt ehk külm sõda, mis väljendub propagandas, võitluses mõjuvõimu pärast, võidurelvastumises, rahvusvaheliste liitude moodustamises, tehnilises ja manaduslikus rviaalitsemises -1941 - Atlandi harta (SRB, USA) - rahvaste enesemääramise õigus -1943 - Teheran (SBR, USA, NL) - lääneriigid tunnustavad NSV Liidu
suveräänsuse (Näiteks Sõltumatute Riikide Ühendus ehk SRÜ). Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või reaalunion: · Personaalunion - kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh (Näiteks Rootsi-Poola personaalunion kuningas Sigismundi ajal). · Reaalunion - kahe või enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh. Neil on ühiseid võimuasutusi. Enamasti ühine kaitse- ja välispoliitika (Näiteks: Suurbritannia Ühendatud Kuningriigid). Dominioon - valdus, võim ladina keelest. Tähendas kunagi Briti Impeeriumi koostisosa, millel oli tavalisest asumaast veidi suuremad õigused. Tänapäeval iseseisvad riigid. Riigikord ja valitsemisvormid Võimude lahususeta riigid Monarhia - Kreeka keeles ainuvalitsus, riigi valitsemis vorm, millepuhul on riigpea harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, geiser, sultan, vürst, radsa jne)
· Miks kolooniaid vallutati? a) Liigse rahvastiku väljaviimiseks b) Kolooniate omamine oli prestiizne c) Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine d) Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus e) Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). f) Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne · 18.sajandi lõpul/19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina Ameerikas). III Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1. 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid: · Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel. Kohalikel omavlitsustel oli kohaliku elu küsimustes suur iseseisvus. Oli väga liberaalne põhiseadus. Sel ajal tehti maareform – tehti asundustalud, mõisnike maavaldused kaotati. Erakondi oli palju, riigikogus kuus suurt ja 4-8 väikest erakonda, olid koalitsioonivalitsused, valitsused vahetusid väga sagedalt, 24 aastal oli riigipöördekatse kommunistliku partei poolt – nende võrk hävitati, toetus neile vähenes, erakondade lahkhelid kadusid mõneks ajaks, taaselustati Kaitseliit. Anti kultuurautonoomia 1925 aastal. 30ndatel
selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM) o Itaalia oli nõrgeim lüli A-U oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, suhted halvenesid; suhted paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa o Türgi tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule lootis saada neilt toetust VM vastu 1893 Liiduleping: VM + PM o Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema o Nende vahel tekkisid tihedad sidemed, nt VM tellis PMlt sõja tehnikat 1904 Loodi Antant ehk Entente Cordiale PM ja IM vahel o Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas, Briti valitsus kohustus abistama PMd kõigis talle
osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. · Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." · Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist. Ebaõnnestumine Kreekas näitas, et Suurbritannia kui suurriigi aeg on möödas, ja Ühendriigid tõotasid astuda kommunismi vastu kõikjal maailmas.
Rahvasteliidule armee, kuidas seda luua (tuleks luua kõige tugevama armee baasil). Takerdus vaidlustesse. 1934 peeti viimane istung, tulemusi polnud. Samal ajal tekkis sõjakolle Mandzuurias. Jaapan hõivas selle, kuna Hiina polnud mingi vastane Mandzukuo (Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik). Valitsejaks pandi kunagine Hiina keiser. 1937 tungis kallale juba kogu Hiinale. Lõppes alles 1945.aastal. Teine sõjakolle kujunes välja Aafrikas: 1935-36 vallutas Itaalia Etioopia. See oli iseseisev riik (Etioopia Kuningriik). Sai siis Etioopiast Itaalia koloonia. Rahvasteliidu nimetas Itaalia agressoriks ja kehtestas majandussanktsioonid. Kahjuks oli Itaalia majandus suunatud juba Saksamaale ja sellest ei olnud mingit tulu. Komas sõjakolle oli Hispaania: 1931. Hispaania kuningas loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. 1936 sai võimule Rahvarinde valitsus (ühine rinne). Sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid ja vabariiklased)
Herder jt) ning mujale. · Juhtivaks põhimõtteks saab · Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile), · Usk mõistuse kõikvõimsusse. · Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik,
mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). 29* Sõdivad pooled: Punased Valged Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 30* Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. 31* Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 60* kartsid maailmarevolutsiooni levikut.
luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist
veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga. · Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia
toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20. sajandi algul paranesid Itaalia ja Prantsusmaa suhted aga märgatavalt. Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania. Samal ajal tugevnes Itaalia vana vaen Austria-Ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu ja kelle valduses oli itaallastega asustatud alasid, paranesid aga suhted Venemaaga, kes samuti lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas. 1911. aastal viiski Itaalia oma kauaaegse unistuse ellu: vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks ninemga Liibüa. Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja
Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused, mille alusel juutidelt võeti kodakondsus, nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalliöö, mille ajal peksti puruks kõik juutide ärid, pangad, kontori- ja bürooruumid, põletati üle saja sünagoogi, 91 juuti tapeti, ellujäänutest suur osa viidi koonduslaagritesse. 3. Välispoliitika 1. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 2. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi
Lisaks reformiseadustele tuli kiiresti lahendada ka maaomanike suhted pärast maa tagastamist, mistõttu oli vajadus esimesena tsiviilseadustest välja töötada asjaõigusseadus, mis jõustus 1993. aasta lõpus. Omariikluse taastamine Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Eesti riiklik iseseisvus oli taastatud. Selleks ajaks oli riigipöördekatse Moskvas läbi kukkunud ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6. septembril 1991. aastal tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Septembri keskel võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Balti riikide jaoks
Pooldas restauratsiooni, taastada dünastiad, vana kord. Suurbritannia- võitis ennekõikke koloniaalvaldused, Mauriitius, Tobago, Hollandilt sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap.armees)- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik, mille kun.kuulutati Aleksander I(autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart. Taani kaotused- kaotas Norra, samas kinnitati talle Island ja Gröönimaa. Saksa Liit. koosnes 37 riigist ja 4 vabalinnast, konsultatiivne liit, ühine välispoliitika, sõdu ei peeta, sisepoliitiliselt iseseisvad riigid. Püha Liit. 1815, 3 suurriigi Venemaa, Austria, Preisimaa liit, kristlikult püha loot. Aleksander I initsatiivil
kroonprints Christian Frederik (Taani kuningana Christian VIII) Norralaste tegevus 1814: Asehaldur Christian Frederik ja Norra juhtivad ametnikud otsustasid mitte tunnustada Kieli rahulepingut. Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia 3) Kuningas nimetab riigiametnikud, juhib välispoliitikat, sõjaväge ja laevastikku, kuulutab sõja ja sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim
44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945.
· 1848 "Kommunistliku partei manifest" · veebruar-juuli 1849 Rooma vabariikaprill 1849 Ungari kuulutamine iseseisvaks riigiks Itaalia ühendamine 1861 Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel Euroopas pääses ka Itaalias võimule poliitiline reaktsioon. Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim. Enamik Itaalia väikeriike oli austria võimu all. Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik. Austria võimu all ei olnud ka Lõuna-Itaalias asuv Mõlema Sitsiilia ehk Napoli kuningriik. 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal. Talupojad olid vabad, kuid ilma maata. Aastail 1830- 1840 pandi alus vabrikutööstusele. Esimesena asutati puuvillavabrikud, 1839. aastal aga avati esimene raudtee. 1830. aastatel algas suure hooga rahvuslik liikumine, mille sihiks oli ühtse rahvusriigi loomine. Liikumisel oli kaks suunda: liberaalne ja revolutsioonis-demokraatlik.
annaabi.ee 
