Raha roll lähedal. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule · signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse · saabubki majanduslangus. 4. Riik ei sekku majandusse. (Kuidas saab Oluline: II Tööjõuturg riik majandusse sekkuda?) 4. Tööjõuturg ei toimi ise: · töötajale on oluline reaalpalk · reaalpalk on nõudluse allikas · reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse.
Analüüs, milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui ka vastuvõtvale riigile. Konkreetne näide rände puhul Mehhikost USA-sse. pos. USAle Neg. USAle Pos. mehhikole Neg. Mehhikole Odav tööjõud, Suurem surve Väheneb tööpuudus, Väheneb tööealiste ja mitmekesisem töökohtadele, paranevad migrantide maksumaksjate arv, tööjõuturg, suureneb tööpuudus, tööoskused,mida väheneb ettevõtlike sündimus suureneb kultuurikonfliktid, hiljem kodumaal inimeste osakaal, (noored migrandid), suur surve kasutada saab, kaotatakse kasvab tarbimine sotsiaalsfäärile tuuakse sisse uusi haridusinvesteeringu kultuuritavasid d
3. Osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Negatiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste elanike arv. 2. Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad disproportsioonid. 4. Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne mõju sihtriigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg. 2. Odav tööjõud. 3. Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 4. Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju sihtriigile: 1. Suureneb tööpuudus elanike hulgas. 2. Sisserändajad eu kohane kohaliku kultuuriga, kasvab konfliktide oht. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile. 8. Iseloomusta maailma suurlinnade kasvu. Arengumaades on linnastumine kiire kuid arenenud maades on linnastumine juba enamalt ära toimunud
(küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile.
Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö · Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine · Inimkaubanduse vastu võitlemine
OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö Ohtlikest pk evakueerimine ja hilisema tagasipääsemise hõlbustamine Inimkaubanduse vastu võitlemine
Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohoad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine • Muutused tööjõu kvalifikatsioonid- haridustaseme kasv, elukestev õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus • Primaarne tööjõuturg(tasuvad);sekundaarsne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg • Töövormide paljusus • Tööhõive üldine langus • Konkurents Töötaja käitumine töösfääris:
Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine • Muutused tööjõu kvalifikatsioonid- haridustaseme kasv, elukestev õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus • Primaarne tööjõuturg(tasuvad); sekundaarne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg • Töövormide paljusus • Tööhõive üldine langus • Konkurents Töötaja käitumine töösfääris:
Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine.
ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 3.Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale. Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. teqila vajalik 2. Riigis väheneb tööpuudus tööjõud 3. Paranevad migrantide tööoskused, 2. Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab töödel kodumaal kasutada. 4. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse 3. Odav tööjõud - nõus töötama odava
ISELOOMUSTAGE ÜHESUUNALISE RÄNDE MÕJU SIHT- JA LÄHTEMAA RAHVASTIKULE. Lähteriigile väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi. Negatiivseks mõjuks lähteriigile on tööealiste inimeste vähenemine, väheneb ettevõtlike inimeste arv, väheneb meeste arv (lahkuvad põhuliselt mehed), kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama ametikohtadel, mida kohalikud endale ei soovi, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivseks on suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, suurem surve sotsiaalsfäärile. MIS RIIKIDEL ON EESTIL KÕIGE TIHEDAMAD RÄNDESUHTED? Soome, läti, venemaa, rootsi MIS MEETMEID KASUTATAKSE RAHVASTIKUPOLIITIKAS SÜNDIMUSE
ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed
3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majandussubjektist. RKP(rahvamajanduse koguprodukt): vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. SKP(sisemajanduse kogutoodang): mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüvitiste koguväärtus. Must Turg: ebaseaduslik turg, kus kaupu müüakse seaduslikust hinnast erineva hinnaga. Tekib tihti kaupadele, mis on raskesti kättesaadavad või üldse
31. riigis väheneb tööpuudus; 32. paranevad tööoskused, juhul kui tagasi tulevad; 33. suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37. tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Positiivne mõju sihtriigile: 38. mitmekesiseb tööjõuturg, saadetakse tööjõudu; 39. migrandid on nõus töötama raskemates tingimustes; 40. odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne mõju sihtriigile: 41. suureneb tööjõupuudus oma riigi elanike suhtes; 42. sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri & tavadega, tekivad konfliktid; 43. suurem surve sotsiaalfäärile, tervisehoiule ja haridusele; 44. sageli on tegemist illegaalsete migrantidega. Mõisted
inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● Vajadus(ed) (need(s)) ehk terve kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega.
aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse taastumisele) Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks. Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele 2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama
Tai. 18 Välismaalaste osatähtsus mõnedes Euroopa riikides 19 Mis eas inimesed rändavad kõige sagedamini? Elukohta vahetanud inimesed USA-s 2001. aastal 20 Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirdemaale Positiivne külg siirderiigile: 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. 2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. 3. Odav tööjõud nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.
Paratamatult väheneb väljarändega ka maksumaksjate hulk ning riigil on vähem tulusid. Sellega võib kaasneda ka riigi poolt haridusse tehtavate investeeringute vähenemine- lähevad noored ju niikuinii kodumaalt minema. Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka Eestist on mindud Iirimaale kalkuneid sulgedest puhtaks kitkuma ning ollakse töö ja teenistusega rahul. Kuid nagu lähteriigil, nii on ka sihtkohariigil migratsiooniga seotud negatiivseid tagajärgi. Kuna riiki sisserändajad on nõus töötama madalama palga eest kui kohalikud, võivad viimased tööst ilma jääda
Paratamatult väheneb väljarändega ka maksumaksjate hulk ning riigil on vähem tulusid. Sellega võib kaasneda ka riigi poolt haridusse tehtavate investeeringute vähenemine- lähevad noored ju niikuinii kodumaalt minema. Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka Eestist on mindud Iirimaale kalkuneid sulgedest puhtaks kitkuma ning ollakse töö ja teenistusega rahul. Kuid nagu lähteriigil, nii on ka sihtkohariigil migratsiooniga seotud negatiivseid tagajärgi. Kuna riiki sisserändajad on nõus töötama madalama palga eest kui kohalikud, võivad viimased tööst ilma jääda
Ulatuslikke ja pöördumatuid keskkonnamuutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: • põllumaade kõrbestumine, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6 miljonit hektarit; • mere veetaseme tõus ja rannikualade üleujutused, • puhta joogivee puudus, • ulatuslik metsade raie, • aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE Positiivne külg siirderiigile: • Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. • Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. • Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: • Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. • Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. • Suurem surve sotsiaalsfäärile. • Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD
töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, inimeste vahelised lahkhelid Sihtpiirkonna tõmbetegurid: kõrge palk, suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, head elutingimused, seal on sõbrad sugulased v tuttavad, soodne tervislik looduskeskkond, meeldiv sotstiaalne keskkond Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju lähteriigile Positiivne mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud kodumaal kasutada ei soovi töötada *osa lähteriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale *odav tööjõud- nõus töötama madala palga eest *tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat jne *sündimus suureneb, kuna migrandid on noored
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad
Fifth level Põhjused Suurimaks lapstööjõu põhjuseks peetakse vaesust. Ka koolide puudumist peetakse mõjuvaks põhjuseks, tihti on haridus liiga raskesti kättesaadav või kallis. Mitmetes kultuurides võtavad lapsed vanemate ameti üle, harjutades seda juba varajasest east. Põhjused Mitmes kultuuris arvatakse, et tüdrukud ei vaja haridust ning nende põhiline ülesanne on majapidamistööde tegemine. Õpetlased arvavad, et jäik tööjõuturg ja moodsa tööstustehnoloogia puudumine on suuremad tegurid. Lapstööjõuseadused ja -algatused Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on aidanud seada rahvusvahelise seaduse, millele on allkirja andnud enamik riikidest. ÜRO koostas 1990. aastal Lapse õiguste konventsiooni, mis ratifitseeriti 193 riigis. Kolm riiki, mis pole seda veel ratifitseerinud, on Somaalia, Lõuna- Sudaan ja USA. 1999. aastal aitas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon läbi viia Lapstööjõu halvimate
Lühiajaliselt tuleb neid institutsioone ja ühiskondliku otsustusprotsessi reegleid tõlgendada kui muutumatuid konstante. 5-6. Otsustussüsteemid ja nende olemus ning probleemid o Turusüsteem (ex-post, avastamisprotseduur) o Demokraatia (logrolling, huvide asümmeetriline jaotus) o Bürokraatia (väike grupp juhib suuri protsesse, probleemi jagamine osadeks, bürkoraatiakasvuga kaasnev heaolukadu) o Erinevad läbirääkimiste süsteemid (Saksamaa tööjõuturg VS Eesti tööjõuturg) 7. Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena: o Vabadus Vabadus seada igaühel oma eesmärgid ning töötada nende saavutamiseks. Majanduses tähendab see vaba turukorraldust. Kuid vabadus peab siiski olema piiritletud. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. o Õiglus Ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Eksisteerib aga ka teist tüüpi õiglus, mis on
TÜRGI: + : väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused; osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale; tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. - : väheneb tööealiste elanike arv; väheneb maksumaksjate arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamisel mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; kaotatakse haridusinvesteeringud. SAKSAMAA: +: mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, kui migrandid on noored, majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab -: suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas; sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, kasvab kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile.
üksikvanemate toetamine, naiste tööalase diskrimineerimise elimineerimine Tööjõud on loodusressursside ja kapitali kõrval kolmas oluline tootmistegur. Tööjõuturul tegutsevad tööjõu ostjad ja müüjad. Tööjõuturgu kui tervikut võib jagada väiksemateks osadeks: kui firma otsib töötajat üle Eesti, siis teeb ta seda riiklikul tööjõuturul kui ta avaldab tööotsimiskuulutuse mõnes maakondlikus ajalehes, otsib firma töötajat lokaalsel tööjõuturul. Sisemine tööjõuturg konkreetse ettevõtte töötajad sisemine konkurss Tööjõuturgu võib jagada esmaseks ja teiseseks tööjõuturuks Esmane tööjõuturg hõlmab nn häid töökohti, mida iseloomustavad kõrged palgad, töökoha kindlustatus, märkimisväärne vastutus ja ettevõttesisene karjäärivõimaluste olemasolu. Teisese tööjõuturu töökohtade tunnuseks on: Madalad palgad Alaväärtuslik töö ja Ebakindlad suhted ettevõtte ja töötajate vahel Tööjõuturu oluline komponent on palk.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Võimaldab haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpiväljunditega. Tööturg ja tööjõuturg Vastastikuses sõltuvuses olevate ostu- ja müügitehingute protsess. Tööjõud Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; majanduslikult aktiivne rahvastik – jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. Tööjõud moodustub hõivatutest ja töötutest. Tööjõunõudlus Hõlmab täidetud ja vabad töökohad ning tööjõu pakkumine töötava ja mittetöötava tööjõu. Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ja milliseid töötajaid ettevõtted vajavad
lisatakse neile ka ettevõtlikus. Tootmine = f (w,k) Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4
2 Paljud ettevõtted on suunanud oma pilgud välisturgudele. Üleilmne finants- ja majanduskriis on väga palju mõjutanud Eesti majandusruumi ja ettevõtluskeskkonda. Kriis kajastub otseselt Eesti tööturuolukorras, eeskätt töötusnäitajate kiires kasvus. Tööpuuduse järjekindel suurenemine sai alguse 2008. aastal. Alates 2009 aasta esimesest poolest on tööjõuturg tasapisi elavnenud, kuid sellegipoolest jääb tööpuudus lähiaastatel meile suureks probleemiks ja töötus kasvab ka aastal 2011. Hetkel on Eesti olukorras, kus laenuaktiivsus pole veel hoogustunud ja investeerimis- tegevus pole taastunud. Kuigi majandus kasvas eelmisel aastal üle 6%, ei anna see veel tunda meie igapäeva elus. Kui maailma majanduslikku seisu üldiselt vaadelda, siis võib väita, et maailm on kriisist kosumas ja selleks aastaks prognoositakse umbes 4,5 % majanduskasvu.
Tööjõuturg ei ole ühetaoline turg. Töötajad ei saa vahetada töö- ja elukohta nii tihedalt kui teooria seda kujutab. Tööjõu pakkumine võib lühiajaliselt väga jäik olla- nt mõne elukutse omandamine võtab kaua aega. Mõnes tööturu segmendis võib tööjõu nõudlus pakkumist ületada ja toimuda kiire palgatõus ka üsna suure üldise tööpuuduse tingimustes. Viimase kümnendi poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused on põhjalikult muutnud Eesti ühiskonda, jätmata puutumata ühtki eluvaldkonda. Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud järjekindlate ja suhteliselt radikaalsete reformide toel. Rahvamajanduse ja rahvusliku rikkuse jätkuv kasv ning riigi poliitilise, majandus- ja rahasüsteemi võime lahendada kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute...
· Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal · Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringud Positiivne mõju sihtriigile: · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada · Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega · Suurem surve sotsiaalsfäärile Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika:
*India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju Lähteriigile Positiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööpuudus *Mitmekesistub tööjõuturg *Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kasutada *Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole kodumaal *Odav tööjõud *Osa rahast saadetakse kodumaale *Sündimus suureneb, migrandid noored *Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid toite, muusikat, harrastusi *Majandusaktivsus kasvab, sest tarbimine ka
* parem töökoht ja õppimisvõimalusi rohkem * kõrgem palk * paremad elutingimused * soodne looduskeskkond Sundmigratsioon * poliitiline ja religioosne tagakiusamine * sõjad * loodusõnnetused * toidu ja joogivee puudus Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile? + mõju lähteriigile + mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus hiljem saab kodumaal kasutada kohalikud ei soovi töötada *osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse *odav tööjõud- on nõus töötama madalama kodumaale palga eest *tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, *sündimus suureneb, kuna migrandid on muusikat, harrastusi noored
...............................................8 Olulisemad ekspordiartiklid 2008......................................................................8 Olulisemad impordiartiklid 2008 .......................................................................8 Turism................................................................................................................9 ÄRIKESKKOND.................................................................................................. 10 Tööjõuturg....................................................................................................... 11 MAKSUD......................................................................................................... 11 PRAKTILINE INFO............................................................................................. 13 KOKKUVÕTE......................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................
Põhiliselt on Prantsusmaale sisse rännanud Portugalist, Marokost, Alzeeriast, Türgist ja Itaaliast. Prantsusmaal elavate inimeste etnilised grupid on Keldi ja Ladina koos germaani, Slaavi, Põhja-Aafrika, Indohiina. Ülemere osad: must, valge, mulatt, Ida-india, Hiina, Ameerika indiaanlane. Prantsusmaa on olnud paljudele inimestele tõmbeteguriks. Riigis on head elamistingimused ning kõrged palgad. Tänu migrantidele mitmekesistub tööjõuturg, sündimus suureneb ning majandusaktiivsus kasvab. Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada ning nad on nõus töötama madalama palga eest. Ning sellepärast ongi Euroopas paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Kuid võib tekkida ka arvukaid probleeme. Sisserändajad ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuri ja tavadega ning on suurem surve sotsiaalsfäärile. Linnastumine 85% riigi rahvastikust elab linnades
töötingimuste otsingutele. 3)Põhja-Am aktiivne sisseränne Lad-Am-st,Kagu-Aasiastparemad elu- ja tööting. 4)Aafrika Eur-sse,Aasiasseparemad elu- ja tööting, sõjalised ja pol põhjused, näljahädad. 5)Aasia Põhja-Am-sseparemad elu- ja tööting,ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest; mandrisisene-pol,sõjaline,usuline tagakiusamine:Kasah-st,Kesk-Aas- st,Taga-Kauk-st Venemaale; Lõuna-Aas-st Araabia ps riikidesse. Pos külg arenenud riigile:*mitmekesistub tööjõuturg;*migrandid on nõus töötama raskematel ja mustematel töödel;*odav tööjõud. Neg külg arenenud riigile:*suureneb tööpuudus oma riigi el hulgas;*sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadegakonfliktid;*suurem surve sotsiaalsfäärile;*illegaalsed migrandid,probleemid. Pos külg arengumaale:*riigis väheneb tööpuudus,*paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada,*suur osa USAs teenitud rahast saadetakse kodumaale
Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 5)majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne: 1)Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas 2)sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. 3)suurem surve sotsiaalsfäärile.
Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk- Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 10.Rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale; Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus. tööjõud. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal 2. Migrandid on nõus töötama raskematel kasutada. töödel. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale. 3. Odav tööjõud - nõustöötama odava tasu eest.
võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda. Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid). Tehnoloogiline analüüs kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, automatiseerimine, tehnoloogiatoetused ja tehnoloogiliste muutuste kiirus. Nad kirjeldavad sisenemisbarjääride suurust ja väiksemat efektiivse tootmise taset ning mõjutavad allhanke ostmise otsuseid. Tehnoloogianihked võivad mõjutada
Tulenevalt inimressursi rolli tähtsustumisest tänapäeva keskkonnas on seisukohad muutunud. Ühe tähtsa tegurina edu tagamisel nähakse üha enam arukat ja läbimõeldud inimressursi juhtimist. Seejuures ei ole olemas mingit üldist "tarka" ja kõigile organisatsioonidele parimal moel sobivat inimressursi juhtimise strateegiat. Joonisel 1 on toodud võimalikud tegurid, mida peab arvestama personalistrateegia väljatöötamisel. Ettevõtte konkurentsistrateegia Domineeriv tehnoloogia Tööjõuturg Inimressursi juhtimise Seadusandlus ja kultuurilised eripärad strateegilised valikud Töötajate eripärad Juhtkonna isiklikud väärtused ja põhimõtted Joonis 1. Tegurid, mis mõjutavad inimressursi juhtimise strateegilisi valikuid. Töö analüüs Töö analüüs (job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse
Elukestev õpe (töötaja paindlikkus). Elukestev õpe (töötaja paindlikkus). Naiste siirdumine tööjõuturule (palkade langus) Naiste siirdumine tööjõuturule (palkade langus) - Tööjõu polariseerumine: segmenteeritud tööjõuturg ja postfordistlik majandusmudel, - Tööjõu polariseerumine: segmenteeritud tööjõuturg ja postfordistlik majandusmudel, palkade ja hõivetingimuste diferentseerimine palkade ja hõivetingimuste diferentseerimine - Primaarne tööjõuturg (tasuvad, stabiilsed töökohad)
välisreservide madal tase ja vähe arenenud finantsturud paindlik välisreservide madal tase paindlik Majanduse iseärasused väike majandus fikseeritud avatus fikseeritud ebapiisav toodangu/ekspordi diversifikatsioon paindlik kaubanduse kõrge geograafiline kontsentratsioon fikseeritud jäik tööjõuturg paindlik kapitali kõrge mobiilsus paindlik Majandust tabavad šokid välismaised nominaalsed šokid paindlik kodumaised nominaalsed šokid fikseeritud reaalsed šokid paindlik asümmeetrilised šokid paindlik Makromajanduslikud eesmärgid
organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon; töösuhted on lühiajalised; tööjõud (know-how) on kallis; töötajad kui konkurentsieelis. 1 Globaalsed vs lokaalsed väljakutsed: Konkureerimine globaalsel töö- ja tööjõuturul. Majandus globaliseerub (21. saj), mistõttu tööjõuturg avaneb. ● konkurentsivõimelisemad töötajad konkureerivad globaalses turul; ● väljaränne ja sisseränne on vastasmõjus nii globaalse kui lokaalse töö(jõu)turuga. Rändekriis. Tööjõu vanuseline struktuur muutub: Tööealise elanikkonna osakaal väheneb (väljaränne, negatiivne loomulik iive jms) > tööjõu puudus ● Pensioniealiste hulk suureneb; sh töövõimetuspensionärid, osa pensioniealisi töötab.
osakaal, sinna tulevad peamiselt oskusteta töölised geograafiliselt lähedastest piirkondadest. Riigisisene ränne: Inimesed liiguvad enamasti samas kultuuriruumis. Arengumaades suundutakse maalt linna (töö- ja haridusvõimaluste otsingud). Arenenud riikides vastupidi, asutakse elama eeslinnadesse või maale puhtamasse keskkonda. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände tagajärjed: Sihtriikidele Positiivne: Mitmekesistub tööjõuturg Odavam tööjõud Suurenev sündimus, sest migrandid on enamasti noored ettevõtlikud inimesed Majandusaktiivsuse kasv tarbimise läbi Negatiivne: Tööjõupuuduse suurenemine sihtriigi elanike hulgas Kohanematute sisserändajate läbi kasvab kultuurikonfliktide oht Lähteriikidele Positiivne: Väheneb tööpuudus Migrantide paranenud tööoskusi saab võib-olla hiljem kodumaal kasutada Osa mujal teenitud rahast saadetakse kodumaale
ülerahvastatuse jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. 7. Analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1
natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. Positiivne külg siirdele: mitmekesistunud tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. Odav tööjõud – nõus töötama odavama tasu eest. Negatiivne külg siirdele: suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, suurem surve sotsiaalsfäärile. Positiivne külg lähteriigile: riigis väheneb tööpuudus. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Majanduskriis -Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine Majandustõus -- Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Mikroökonoomika -Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Makroökonoomika -Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Miinimumpalk -miinimumpalk on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajaletema töö eest maksta.[1] Missioon -Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just kliendi poolt. Visioon -Visioon peegeldab ettevõtte strateegilisi kavatsusi.
tingimusel, et harus on kõikidel firmadel ühesugused kulud. Kulupõhine hinnakalkulatsioon on seotud siiski marginaalanalüüsiga, sest hinnakõrgendi suurus küll peab katma kulusid, kuid arvestada tuleb ka nõudluskõvera elastsusega. Hinnakõrgend on seda kõrgem, mida vähemelastsem on nõudluse hinnaelastsus. 12.TÖÖJÕUTURG Mikroökonoomika vaatleb tööjõudu kui ühte kolmest põhitootmistegurist. Sellest vaatenurgast lähtudes on tööjõuturg tüüpiline tootmistegurite turg ja huviobjektiks on tööjõu pakkumine ja nõudlus. Tööjõu pakkumine väljendab seost pakutava tööjõu koguse ja hinna ehk palga vahel. Inimese otsus ennast tööjõuna pakkuda sõltub palga suurusest. Tööjõu pakkumiskõver on positiivse tõusuga. Palgatase- w, tööjõu pakutav kogus L, tööjõu pakkumiskõver LS. Töötamise alternatiivkulu on kaotatud vaba aeg. Vaba aeg on normaalhüvis, kusjuures nii tööaeg kui ka vaba aeg ei oma kumbki
annaabi.ee 
