Prantsusmaa riigi rahvastik (0)

Iseseisev töö
Prantsusmaa riigi rahvastik
Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume.
Prantsusmaa riigi rahvaarv on 2012 aasta seisuga 65,630,692 elanikku. Maailma mastaabis on Prantsusmaa on rahvaarvult 21 kohal ja kuulub keskmise suurusega riikide hulka. Umbes 2 miljoniga jääb Prantsusmaale oma rahvaarvu poolest alla Ühendatud Kuningriigid . Ühendatud Kuningriikidest aga veelrohkem jääb alla Itaalia, mille rahvaarvuks on 61,261,254 elanikku. 
Prantsusmaa ise jääb alla Taile, mille rahvaarv on 67,091,089 ehk siis Prantsusmaa rahvaarv on 1,460,397 elaniku võrra väiksem Taist.
Rahvastiku paiknemine
Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa.
Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht.
Rahvaarvu kasv
Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus .
Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt on Prantsusmaa naisel üks kuni kaks last ja see soodustab rahvaarvu vähenemist.
Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
 
 Births
Crude birth rate ( per 1,000 population)
Deaths
Crude death rate
(per 1,000 population)
Growth rate (percent)
Net Number of Migrants (per 1,000 population)
Net Number of Migrants
 
Sündide arv
(tuhandetes)
Sündimus (‰)
Surmade arv (tuhandetes)
Suremus (‰)
Loomulik iive (‰)
Rahvaarvu kasv (%)
Rändesaldo (‰)
Migrantide üldarv
Prantsusmaa
 835
 13
 581
 9
 3,8
 0.5
1
 72
Imikusuremus Prantsusmaal on väike, sest meditsiin on piisavalt arenenud, et aidata kõiki abivajajaid.
Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv
 
Infant mortality rate
Under 5 mortality rate
Life Expectancy at birth
Total fertility rate per woman
 
Imikusuremus (‰)
Väikelaste suremus (‰)
Oodatav keskmine eluiga
Keskmiselt lapsi naise kohta
Prantsusmaa
 3
 4
 81
 2.1
Pikka eluiga soodustavad head elutingimused ja meditsiini kättesaadavus kõigile.
Prantsusmaa probleemid AIDS’iga
HIV levimus Prantsusmaal on 0.4%. Prantsusmaal elab HIV'i nakatununa 160,000 inimest. AIDS’i kätte on surnud 1300 inimest. Kuid Itaalias on HIV haigusesse nakatunud 150,000 inimest ning ligikaudu 1000 inimest on AIDS’i kätte ära surnud.
Prantsusmaa soolis -vanuseline koosseis ja selle muutus
0-14 aastased: 18.7% (poisid 6,285,130/ tüdrukud 5,998,821)
15-64 aastased: 63.8% (mehed 20,954,160/ naised 20,937,651)
65 aastased ja rohkem: 17.5% (mehed 4,857,441/ naised 6,597,489) [2012.a andmetel]
Prantsusmaal on põhi vanusegrupiks 15-64 aastased inimesed. Nende protsent on teistest tunduvalt üle. Noori inimesi võiks Prantsusmaale juurde tulla, sest praegu liigub Prantsusmaa rahvastik vananemise suunas. Praegu on Prantsusmaal tööealisi inimesi kõige rohkem ja seega on rahvastik normaalne.
2030 aasta rahvastikupüramiid ennustab Prantsusmaale vananemist , sest 80-84 aastaste inimeste hulk on suurenenud ja rahvastiku pealekasv on vähemaks jäänud.
Migratsioon
Aastast 1990- 2010 on Prantsusmaal migratsioon vähe muutunud. 1991-1992 toimus Prantsusmaal ränne kuid pärast seda jäi kõik stabiilseks, mingeid suuremaid väljarändeid pole olnud. Kuid 2001 aastast on jälle rännete arv hüppeliselt suurenenud.
Põhiliselt on Prantsusmaale sisse rännanud Portugalist , Marokost, Alžeeriast, Türgist ja Itaaliast .
Prantsusmaal elavate inimeste etnilised grupid on Keldi ja Ladina koos germaani, Slaavi , Põhja-Aafrika, Indohiina. Ülemere osad: must, valge, mulatt , Ida-india, Hiina, Ameerika indiaanlane .
Prantsusmaa on olnud paljudele inimestele tõmbeteguriks. Riigis on head elamistingimused ning kõrged palgad . Tänu migrantidele mitmekesistub tööjõuturg, sündimus suureneb ning majandusaktiivsus kasvab. Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada ning nad on nõus töötama madalama palga eest. Ning sellepärast ongi Euroopas paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa.
Kuid võib tekkida ka arvukaid probleeme. Sisserändajad ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuri ja tavadega ning on suurem surve sotsiaalsfäärile.
Linnastumine
85% riigi rahvastikust elab linnades. Suurema rahvaarvuga linnad Prantsusmaal on Pariis, kus elab 10,41 miljonit inimest ning mis on ühtlasi ka Prantsusmaa pealinn. Teiseks suuremaks linnaks Prantsusmaal on Marseille, kus elab 1,457 miljonit elanikku ning kolmandaks linnaks on Lyon, kus elab 1,456 miljonit elanikku.
Pariis
Pariis on Prantsusmaa pealinn ja Île-de- France 'i piirkonna halduskeskus. Keskajal oli see Euroopa suurim linn. 17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu).
Pariisi vapp Marsi väljak ja Eiffeli torn
Tänapäeval on Pariis üks maailma juhtivatest äri- ja kultuurikeskustest. Tal on suur mõju poliitika, hariduse, meelelahutuse, ajakirjanduse, moe ja kunsti vallas. Pariisis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter ja nendest on tähtsaimad UNESCO , Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon , Rahvusvaheline Kaubanduskoda ning Euroopa Kosmoseagentuur. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest linnadest Euroopas, kuid ühtlasi kuulub ta kõige kallimate linnade hulka. Pariisi aastane keskmine temperatuur on +8.5 °C. Aastas paistab päike keskmiselt 1748 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239 tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (50 tundi) ja jaanuaris (56 tundi).
Tööjõud
Prantsusmaa tööealise elanikkonna rakendatus majanduses (tööstuses, põllumajanduses, teeninduses ) on 2011 aasta andmetega 29.56 miljonit inimest.
Põllumajanduses töötab 3,8%
Tööstuses töötab 24.3%
Teeninduses töötab 71,8%
Töötute osakaal Prantsusmaal on 9.1%.
Rahvastikupoliitika
Prantsusmaa on keskmise rahvaarvuga riik. Kui noori juurde ei tule siis on rahvastik vananemas ka arvan, et riik on kasutusele võtnud igasugused abivahendid, mis aitaksid noortel inimestel pere luua. On kindlasti kehtestatud head emapalgad ja toetused. Kuna riik tahaks, et rahvaarv tõuseks pole ka kehtestaud igasuguseid piiranguid, et lapsi ei sünnitataks. Prantsusmaad Eestiga võrreldes on näha, et seal on kõrgemad emapalgad kui siin kuigi mõlemad riigid soovivad rahvastiku kasvu.
Kasutatud materjalid

City Population koduleheküg. http://www.citypopulation.de/cities.html

2. Countries of The World kodulehekülg http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.html

CIA- The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html

. U.S Census Bureau kodulehekülg. http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.php

https://www.google.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

http://www.neti.ee/

http://sedac.ciesin.columbia.edu/maps/gallery/set/gpw-v3-population-density/1
Sandra Salu